"Kriis on rahvustevahelisi pingeid vähendanud. Ja Lätis ei ole eri keelte kõnelejad nii selgelt lahus nagu näiteks Belgias," ütleb ta riigi katastroofilisest majandusest kõneldes.

Oma kampaanias rõhutas Ušakovs, et on noor, vastutusvõimeline ja kompartei minevikuta. Ta ise määratleb end sotsiaaldemokraadina ja võitleb sotsiaalkulutuste kärpimise vastu. Ta pooldab Läti liikmelisust Euroopa Liidus, aga näeb ka Venemaad hea naabrina.

Tema mainet ei kahjustanud kuigivõrd valimisteaegne paljastus, et parlamendiliikmena oli riialasest rahvaesindaja oma raamaturiiulid linna piiri taha kolinud ja kasutas seetõttu kuluhüvitisi, samas kui majanduskriis kaaskodanikke räsis. See paljastus jäi üsna tähelepanuta.

Kriitikute meelest on Ušakovsi suurim probleem pigem see, et tegu on üksnes sümpaatse esindusisikuga.

Kardetakse, et linnapeana jääb ta abilinnapea, ettevõtjast poliitiku Ainārs Šlesersi kummitempliks. Pressikonverentsil oli Šlesers see, kes kuulutas Ušakovsi määramisest linnapeaks, sellal kui viimane viisakalt kõrvalt vaatas.

Seimi hoones Ühtsuspartei ruumides intervjuud andes klõbistab Ušakovs telefonis sõnumeid saata. Tema põhjamaine stiil võib pärineda Taanist, kus ta õppis sotsiaalteadusi ja ajakirjandust. Linnapeana peab ta oma põhiülesandeks hoida sotsiaaleelarvet vähemalt olemasoleval tasemel. Sotsiaalabivõimaluste kohta hakatakse teavet jagama ka vene keeles.

"Abivajajaid tuleb teavitada nii, et nad asjadest aru saaksid. See ei võta lätlastelt kuidagi õigust nende oma keelele," rõhutab Ušakovs.

Kuigi rahvustevahelised pinged on Ušakovi sõnul kahanenud, eristavad keelerühmi endiselt suhtumine Moskvasse ja erinev ajalookäsitus. "Läti liideti NSV Liiduga ebademokraatlikul viisil ja jõudu kasutades," formuleerib Ušakovs mõlemaid rahvaid rahuldava vastuse.

Ometi seisab kabineti riiulil foto Ušakovsist Vene võidupüha, 9. maid, tähistamas. Samuti marssis ta koos oma erakonnakaaslastega möödunud aastal välja istungitesaalist, kui Läti Seim mõistis hukka Venemaa tegevuse Gruusias.

Et Ušakovsi erakond Moskvast raha saaks, ei ole tõestatud, ehkki paljud nii arvavad.

"Ühtsusliit on Läti erakond, seda juhitakse Lätist."

Enne poliitikasse tulekut töötas Ušakovs kaua muuhulgas toimetajana Läti TV 5s ja Pervõi Baltiiski telekanalis. Tema viimane amet oli juhtida Itar-Tassi Riia toimetust.

Ušakovsi insenerist isa ja õpetajast ema asusid Lätisse ja Riiga elama nõukogude ajal. Läti keele õppis noor parteijuht selgeks gümnaasiumi tasulistel erakursustel pärast Läti taasiseseisvumist. Kodakondsus­eksami sooritas kümme aastat tagasi.

"Vanematel on ikka veel välismaalase passid. Nemad mind valida ei saanud," ütleb Ušakovs.

Ta arvab, et kodakondsuseta inimesed ei saa Riias ka edaspidi valimistel osaleda.