10.07.2009, 00:00
Riia linnapeaks sai Vene teleajakirjanik
Riia esimene venelasest linnapea õppis läti keele ära eratundides.
Riia värske linnapea Nils Ušakovs (33) on oma erakonna
esindusfiguur. Prillidega intelligenditüüp on võitnud ka
lätlaste südamed.
“Kriis on rahvustevahelisi pingeid
vähendanud. Ja Lätis ei ole eri keelte kõnelejad nii selgelt
lahus nagu näiteks Belgias,” ütleb ta riigi katastroofilisest
majandusest kõneldes.
Oma kampaanias rõhutas
Ušakovs, et on noor, vastutusvõimeline ja kompartei minevikuta.
Ta ise määratleb end sotsiaaldemokraadina ja võitleb
sotsiaalkulutuste kärpimise vastu. Ta pooldab Läti liikmelisust
Euroopa Liidus, aga näeb ka Venemaad hea naabrina.
Tema mainet
ei kahjustanud kuigivõrd valimisteaegne paljastus, et parlamendiliikmena
oli riialasest rahvaesindaja oma raamaturiiulid linna piiri taha kolinud ja
kasutas seetõttu kuluhüvitisi, samas kui majanduskriis
kaaskodanikke räsis. See paljastus jäi üsna
tähelepanuta.
Kriitikute meelest on Ušakovsi suurim
probleem pigem see, et tegu on üksnes sümpaatse esindusisikuga.
Kardetakse, et linnapeana jääb ta abilinnapea,
ettevõtjast poliitiku Ain?rs Šlesersi kummitempliks.
Pressikonverentsil oli Šlesers see, kes kuulutas Ušakovsi
määramisest linnapeaks, sellal kui viimane viisakalt kõrvalt
vaatas.
Seimi hoones Ühtsuspartei ruumides intervjuud andes
klõbistab Ušakovs telefonis sõnumeid saata. Tema
põhjamaine stiil võib pärineda Taanist, kus ta õppis
sotsiaalteadusi ja ajakirjandust. Linnapeana peab ta oma
põhiülesandeks hoida sotsiaaleelarvet vähemalt olemasoleval
tasemel. Sotsiaalabivõimaluste kohta hakatakse teavet jagama ka vene
keeles.
“Abivajajaid tuleb teavitada nii, et nad asjadest aru
saaksid. See ei võta lätlastelt kuidagi õigust nende oma
keelele,” rõhutab Ušakovs.
Kuigi
rahvustevahelised pinged on Ušakovi sõnul kahanenud, eristavad
keelerühmi endiselt suhtumine Moskvasse ja erinev ajalookäsitus.
“Läti liideti NSV Liiduga ebademokraatlikul viisil ja jõudu
kasutades,” formuleerib Ušakovs mõlemaid rahvaid
rahuldava vastuse.
Ometi seisab kabineti riiulil foto
Ušakovsist Vene võidupüha, 9. maid, tähistamas. Samuti
marssis ta koos oma erakonnakaaslastega möödunud aastal välja
istungitesaalist, kui Läti Seim mõistis hukka Venemaa tegevuse
Gruusias.
Et Ušakovsi erakond Moskvast raha saaks, ei ole
tõestatud, ehkki paljud nii arvavad.
“Ühtsusliit
on Läti erakond, seda juhitakse Lätist.”
Enne
poliitikasse tulekut töötas Ušakovs kaua muuhulgas toimetajana
Läti TV 5s ja Pervõi Baltiiski telekanalis. Tema viimane amet oli
juhtida Itar-Tassi Riia toimetust.
Ušakovsi insenerist isa ja
õpetajast ema asusid Lätisse ja Riiga elama nõukogude ajal.
Läti keele õppis noor parteijuht selgeks gümnaasiumi
tasulistel erakursustel pärast Läti taasiseseisvumist.
Kodakondsuseksami sooritas kümme aastat tagasi.
“Vanematel on ikka veel välismaalase passid. Nemad mind valida ei
saanud,” ütleb Ušakovs.
Ta arvab,
et kodakondsuseta inimesed ei saa Riias ka edaspidi valimistel
osaleda.