Riias tulid võimule venelaste erakonnad

Vene parteidele tõi edu see, et nad pole süüdi Läti majanduskriisis.

Juuli alguses toimus Riias võimuvahetus. Läti pealinn sai endale venekeelse linnapea ja linnavõimu Läti kodanike häältega.

Kevadiste valimiste tulemus oli paljudele lätlastele šokk. Riia on Läti sümbol, seal elab kolmandik riigi elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni järelkajana kõneleb aga vähem kui pool linna elanikest emakeelena läti keelt.

Riia valitsemist on püütud hoida lätlaste käes sel teel, et valimisõigus on ka kohalikel valimistel ainult kodanikel.

Nüüd aga võim siiski vahetus ja Riiat asus juhtima neljast venelaste erakonnast koosnev Üksmeele Keskus koos lätlaste Esimese Erakonna ja Läti Tee liiduga.

Venemaa suursaadik Lätis Aleksandr Vešnjakov õnnitles linna valimistulemuste puhul. Ta loodab, et muudatus parandab Vene ja Läti suhteid. Uus linnapea Nils Ušakovs on lubanud, et nii ka läheb.

Aselinnapeaks sai lätlasest ettevõtja-poliitik Ain?rs Šlesers, kes oli eelmises valitsuses minister.

Taolise valimistulemuse põhjuseks võib pidada seda, et sotsiaalküsimusi esiplaanile tõstev venelaste parteide ühendus, mille juht on Ušakovs, kujutab endast paljude lätlaste silmis alternatiivi senistele võimulolijatele.

Läti kriisis võib tõepoolest süüdistada ahneid Rootsi panku, tarbimishullu rahvast ja saamatuid ministreid, aga mitte venelaste erakondi. Viimased on olnud kogu 18aastase iseseisvuse jooksul opositsioonis niihästi parlamendis kui ka Riias.

“Venelaste erakonnad on nüüd ometi lõpuks muutunud salongikõlblikeks,” ütleb poliitikauuringute keskuse EuroCivitas juht Viktor Makarov. “See oli esimene kord, kui valimiskampaanias ei olnud esiplaanil rahvusküsimused. Vaidlus toimus majanduslikel ja muudel teemadel.”

Traditsiooniliselt on rahvusküsimusi esile tõstnud venelaste erakond Inimõiguste Eest Ühtses Lätis ning lätlaste partei Isamaale ja Vabadusele. Seekord hääletati nad Riias volikogust välja.

Sama saatus tabas suurimat parlamendierakonda, Rahvaliitu, mis juhtis riiki majanduskriisi algusaegadel.

Hiljuti läbi viidud küsitluse kohaselt valiks kodakondsuseta Läti elanikest, kui neil oleks valimisõigus, venelaste erakondi ainult üks kolmandik.

Lõimumise seisukohast on ju hea, et venelased saavad nüüd tunda end poliitikas oluliste tegijatena. Kriitikute meelest on aga mängus Moskva käsi.

“Moskva poliittehnolooge tabas Gruusias ja Ukrainas ebaõnnestumine. Lätis tegutseti pehmemate võtetega,” kommenteerib ajalehe Diena poliitikatoimetaja Aivars Ozolins. Tema sõnul muutus Venemaa hoiak Läti suhtes juba mõne aasta eest pehmemaks.

Ušakov tõusis venelaste erakondade tippu samuti kolme aasta eest. “Ta on Moskva valik.

Poiss tundus intelligentne ega käitunud agressiivselt,” ütleb Ozolins.

Ehkki venelaste erakondade võimuletulek tekitab Ozolinsis kõhklusi, näeb ta ka positiivset külge: “Nüüd nad ei saa enam öelda, et nemad millegi eest ei vastuta.”

Kaja Kunnase artiklid on tõlgitud Helsingin Sanomatest.