Alates eelmise nädala neljapäevast lahkavad äriringkonnad, poliitikud ja meediategelased, et miks küll toetas Jüri Ratase valitsus KredExi kaudu ligi 40 miljoni euro suuruse laenu andmist Porto Francole ehk pooleli olevale büroo- ja kaubanduskeskusele Tallinna südames, otse Admiraliteedi basseini serval.

Neis tulistes aruteludes on räägitud paljudest asjadest. Kas abilaenu anda on mõistlik? Kas kinnisvaraarendus on ikka strateegiline ettevõtmine, mida riik peaks toetama? Egas siin haise korruptsiooni järgi? Ja nii edasi.

Tähelepanuta on jäänud, kes keskus ehitamist rahastab ja riigi abilaenust kasu saab.

Porto Franco suurimaks finantseerijaks tema eestlastest omanike kõrval on Vene kapital. Idaraha liikus arendusse osaühingu MMG Kapital kaudu, mis kuulub siinkandis tundmatule multimiljonärile Sankt-Peterburgist.

Eelmise aasta alguseks võlgnes arendaja talle ligi 22 miljonit eurot.

Kui valitsus andis laenule jah-sõna, tekkis kohe küsimus, kas suurem osa abilaenust läheb viuhti Venemaale ehk riigilt saadavate miljonitega makstakse tagasi miljonärilt saadud laen.