Riigi Suurim Rahakott ütleb avasõnad!
Kohv jääb Ivari Padaril sel hommikul joomata. Padari maakodus on kõik kellad tunni jagu taga. Nii et kui mobiiltelefon esimese mai hommikul 8.45 alarmi hakkab andma, on see ministrihärrale paras üllatus. Kolmveerand tunni pärast peab Padar olema Võru linnas Katariina kiriku ees ja ütlema avasõnad rahvaüritusele "Armastus ootab sind Võrumaal".
Õnneks on Padari maakodust Võrru vaid kuus kilomeetrit maad.
"Tere, Ivari!" Halli peaga mees astub kiriku ees ligi, kangesti heas meeleolus. Torkab Padarile käe pihku, teisega patsutab õlale.
"Tead, Ivari, selle nädala "Foorumi" saates ma vaatasin, et sul läks ikka närv mustaks ka vahepeal."
Padar vaatab vaikides maha.
"Ma polnud niisugust asja varem näinudki!" lisab halli peaga mees.
Padar vaatab ringi - kuidas saaks ühe hea kange kohvi -, aga Võru kohvikud on nii varasel tunnil suletud.
"Ja nüüd esineb teile maailmakuulus puhkpilliorkester Kungla!" teadustab tseremooniameister Hugo Prants, oranž vest seljas. Laat juba käib. Pikkade hallide juustega mehel on laual paarkümmend raamatut, teiste hulgas kung-fu käsiraamat ja kangastelgedel kudumise õpik soomekeelsele lugejale. Võru rahvast ootab mitmekesine programm kalapüügivõistluse, maratonsuudlemise ja supisöömisega.
"Tere, sõnamurdja!" Padarile läheneb naisteajakirja toimetaja, ohtlik naeratus näol. "Ammuilma saatsin küsimused ära, vastuseid pole ikka!"
"Sa oled hullem kui Ansip oma kirjadega!" tõrjub Padar. "Eks seda tegemist ole olnud kah."
Toimetaja kõõksub naerda ja noogutab ("Ei, ma saan aru, ma saan aru!") ja teeb muud juttu.
Näe, siin majas, kiriku vastas üle tee oli vene ajal Võru linna täitevkomitee (s.t linnavalitsus), näitab Padar. "Kui Eesti säädused said ülemaks kui Vene säädused, pandi siia maja külge sinimustvalge lipp. Ma oll tuu aigu ülikoolist vaba ja oll tüüline Võru REVin. (REV on remondi- ja ehitusvalitsus.) Ja maja saina sisse oll vaja puuri mulk. Meid aeti REVist kohale mulku puurma ja muti veel naersi akna vahel, et..."
"Ivari!"
"Jah!"
"Kas sa pildi said kätte?"
Hüüdja on fotokotiga isand.
"Jah, sain, jah, sain!" Padari nägu reedab, et tal pole õrna aimugi, mis pildi ta kätte sai.
"Selle, mis ma tegin Setu Kuningriigi päeval - sina oled vasakul ja..."
Padaril ühendab ära. "Sain kätte jah! Tänan väga!"
Juba toksib keegi vanem härra Padarile sõrmega vastu revääri: "A tuu oll iks väägä hää, et tuu laen võeti!"
"Kui säändse intressiga antasse..." laiutab Padar käsi.
"Tuu piass iks loll olema, kes säändse intressiga laenu es võta!" võtab mees sõrme revääri küljest ära, naerab, noogutab, on asjade käiguga rahul.
Valgetverd tüdruk müüb suuri tekstiilist täistopitud elukaid, mille peal saab istuda. 500 krooni tükk, tunglemist ei näi olevat.
Vanem emand pakub saunavihtasid, mis on kliendisõbralikult ajalehe sisse keeratud. Kuskil peenes poes olevat vihad 40 krooni, tema müüb 15 krooni tükk, aga lubab 10 peale lasta, kui kalliks peetakse.
"Meil on juuni algusen laulupidu. Mis asja ma selle laulupeoga teen?" küsib Padarilt mees, kes oma kollase t-särgiga näeb välja nagu suur murelik rasvatihane. "Laulupidu on vaja pidada, raha kuskilt ei liigu. Kuidas ma ta ette valmistan?"
Padar julgustab, et paari nädala pärast hakkavad rahad liikuma ja et kaks ja pool miljardit "pandse tallele". Pole hästi kuulda, mille või kelle jaoks see kaks ja pool miljardit tallele om pantu, aga rasvatihase moodi mehe mure näib järele andvat.
Ei ole Padar ikka kuskilt kohvi saanud. Padaril on viimasel ajal tõsine unevõlg ja kui kuskil kohvi ligi pääseb, joob nagu kaevu ääres, räägitakse.
Särades ja õhetades astub Padari palge ette venelastest abielupaar.
"Trogat možno?!" (kas katsuda tohib?) uurib naine. Ja ilma et Padari vastus venelannat väga huvitaks, võtab ta Padaril küünarnukist tarmukalt kinni. Naine vahib Padarile otsa, lahti ei lase ja tõdeb: "Otšen prekrasna!"
Padar noogutab. "Otšen prekrasna!"
Siis sädistab venelanna, et on nüüd omaenese käega ministri ära katsunud, nüüd tuleb õnn majja mis mürin! Räägib veel natuke - et mis nad siin laadalt ostsid jne - ja kaob.
"Mõni tuttav või?" küsin pärast Padarilt.
"Esimest korda näen!"
Vahepeal kuulutab tseremooniameister Hugo, et sõna tervituseks saab "Eesti Suurim Rahakott" Ivari Padar, kellel on küll kiired päevad, aga kes ikka on leidnud aega kodukandist läbi astuda. Viipab: "Ivari, tule nüüd!"
Padar tervitab kohaletulnuid, soovib head kalaõnne, rohkem ei räägigi. Astub rahva sekka ja läheneb pabereid täis lauale, mille taga asjaliku näoga proua kalapüügivõistlusele nimesid üles kirjutab.
Padar astub ligi: "Pane kirja - Andrus Ansip!"
Proua tõstab kohkunult silmad, lööb siis käega, naerab vabanenult - "Ära, Ivar, jura!" - ja oranži vestiga tseremooniameister Hugo kutsub Padari rongkäiku ära.
Rongkäiguseltskond võtab Padari häälekalt enese hulka.
"Ivari, sa pane ikka kõva auhind välja!" hüüab üks.
"Ivari, kas sa võrku ei taha?" uurib teine. "Ma annan sulle. Mul on võrguluba ka olemas."
"Ivari, mul köögi akna all üks õng, tahad?" pakub kolmas.
"Ivari, tule nüüd!" teatab Hugo.
Padar paigutatakse rongkäigu etteotsa ja maailmakuulsa Kungla puhkpilliorkestri saatel valgub kalameeste kolonn alla järve poole. Kuus fotograafi jookseb ees, seljad liikumise suunas, torud Padari poole õieli. Kui tee vahepeal rongkäigu järsust nõlvast alla viib, ütleb Padar väga raske võrukeelse lause, mis eesti keeli tähendab, et siin võiks jalad olla ühe külje peal pikemad nagu kaukaasia lehmal.
Ja kui keegi arvab, et rongkäigul pole ju viga, aga see on küll mage, et ühtegi pealtvaatajat ei ole, leiab Padar lohutava sõna: "Pole midagi, nad vaatavad õhtul televiisorist! Kas sa seda anekdooti tead - naine pahandab mehega, et kas sa viid jõulupuu välja või ei vii! Mees vastu, et ära nöögi, lase maiparaad lõpuni kaia!"
"Ja nüüd räägib teile Navi küla kõige toredam poiss Ivari Padar!" kuulutab tseremooniameister Hugo.
"Kinnä päiva teile!" Ongi kogu Padari kõne.
No näed, konkreetene mees, kiidab tseremooniameister Hugo ja kuulutab välja järjekordse esineja - maailmakuulus puhkpilliorkester Kungla!
Padar jätab mehed kala püüdma, ise astub Kubija hotellist mõttetalgutelt läbi. Keegi pakub arutamiseks küsimuse, kuidas tõsta lemmikloomade pidamise kultuuri, ja Padar teatab, et paar päeva tagasi lastud tema tütre kass püssiga poolsandiks - tagumisi jalgu ei liiguta, homme on operatsioon.
Padari teemaringis arutatakse, kuidas Eestis kurjust ja õelust vähemaks saaks, ja lepitakse kokku, et igaüks katsub edaspidi iga päev midagi head korda saata. Padar ütleb, et tema juba tegi - ta andis vanale sõbrale peaparanduseks raha.
Mis te arvate, kes on esimees kohvitermose kallal? Padar!
Siis ilmub lagedale Postimehe töötaja Tuuli Koch ja edastab põrutava uudise, et naabergrupis otsitud vastust küsimusele, kuidas teha Võrust armastuse pealinn. Ja siis tulnud kellelgi päästev idee, et ega muud üle ei jää, prostitutsioon tuleb Võrumaal seaduslikuks teha.
Padar tõmbab kulmu kortsu, ütleb, et armastusega on sel valdkonnal vähe tegemist, see ikka rohkem äri, ja siis sosistab elukaaslane Kristel Padarile kõrva, et ta lubas tütrele, et on kell kaks kodus.
Kodus ajab Padar Chrysleri maja varju, tõmbab lötakad püksid jalga, torkab liha vardasse, korgib punase veini lahti ja istub oma Kristeliga järve äärde maha.
Padar on siin võsa hävitanud ja maastikku kujundanud. Ühele uuele järvele pani nimeks Vastse Laadoga, sest järve kõrvalt läheb Elu Tee, mis vanasti Võru EPTd Navi kauplusega ühendas.
"Kui ikka EPT meestel väga sitt olla oli, said nad mööda seda kõrvalist teed poe juurde minna!"
Padaril on Eesti parim saun ja maja, mida ta on neli aastat taastanud ja mille vanad palgid on "täiesti pööfikt", ja kuuris elab Padaril öökull, kes läheb väga sabinasse, kui hanekari põllul peatuse teeb.
Ükspäev nägin Tallinnas pool kaheksa hommikul Pärnu maantee ja Liivalaia ristis Padarit tööle minemas. Portfell käe otsas, pea sassis, hõlmad laiali, läks minister tööle päev pärast Ansipi saadetud kirja.
EE toimetusele lähimas puhvetis vaatasid naised "Foorumi" kordust ja õhkasid: "Kaua see mees küll niimoodi vastu peab!" Ja mehed arutasid: "Kurat, kui seal valitsuses keegi tööd teeb, on see Padar!"
Harvadel hetkedel Vastse Laadoga ääres ei näi Padaril olevat mingisugust muret.
"Võib-olla ma teen kohvi?" küsib Kristel hoolitsevalt.
