20.09.2007, 00:00
Riigifirmadel kehv seis
Eesti riigile kuuluvad olulisemad ettevõtted teatavad üksteise järel;majandustulemuste järsust halvenemisest.
Eesti kõige populaarsem poliitik, peaminister Andrus
Ansip töötas nõukogude aja lõpus Eestimaa Kommunistliku
Partei Tartu rajoonikomitees. Seda erakonda pole praegu enam olemas.
Seejärel sai temast ühisettevõtte Estkompexim Tartu osakonna juhataja. Sellest firmast on järel vaid riismed.
Ta kuulus Rahvapanga nõukogusse. Seda panka pole enam olemas.
Ta töötas Sotsiaalpanga Tartu osakonnas, mis muutus peagi Põhja-Eesti Panga harukontoriks. Kumbagi asutust pole alles.
Ta oli Tartu Kommertspanga pankrotihaldur, Suurerastamise Investeerimisfondi hallanud firma juhataja ja Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees. Pole enam toda panka ega neid fonde.
Selle tumedavõitu nimekirja koostas üks tuntud ühiskonnategelane tänavu kevadel, kui rahvas ülistas Ansipit pronkssõduri mahavõtmise eest ning ettevõtjad krigistasid hambaid mässule järgnenud Venemaa-poolse majandusblokaadi tõttu.
Loomulikult pole Ansip süüdi, et hingusele läks suur osa asutusi ja ettevõtteid, kus ta töötanud on. Tegemist on juhustega. Aga neid juhuseid on nii palju, et saame teha mõru formaalloogilist nalja: kas peagi lõpetab eksistentsi Eesti Vabariik, sest Ansip on juba kohal?
Peaminister üllatub provokatiivset loetelu nähes; märgib, et ta töötas neis kohtades enamasti vähe aega, ja muigab siis, viidates oma tööle ülikoolis ja linnapeana, et “Tartu linn ja ülikool on ju täitsa alles”.
2006: oivaline aasta
Kui peaminister kogus kevadel Riigikogu valimistel supertulemuse 22 540 häält, töötas riigikapital hiilgavalt. Rahandusministeeriumis koostatud riigi majandusaasta koondaruanne ütleb, et riik teenis mullu oma osalusega ettevõtetest 4,1 miljardit krooni kasumit. Aastaga kasvas kasum 60 protsendi võrra.
Tallinna Sadam raporteeris kaubamahu jõudmisest kõigi aegade parimale tasemele. Naftavood küll kahanesid, kuid augu aitas kuhjaga täita puistlast, eeskätt kivisüsi.
Taasriigistatud raudtee kasum sulas küll kokku ligi kolmandiku võrra, kuid uus boss Kaido Simmermann maalis pildi helgest tulevikust. Raudteel pidi kaubaveo maht kasvama järgneva nelja aastaga kolmandiku võrra.
Kõige edukam oli Eesti Energia, kust valitsus otsustas dividendidena välja võtta üks miljard krooni ehk 744 krooni iga eestimaalase kohta, sülelapsed kaasa arvatud.
2007: allakäik
Viimase kuu-paari jooksul on selgunud, et riigifirmade rekordilised majandustulemused kängusid hullemini kui Andrus Värniku odakaared Osaka MMi eel.
Riigi Kinnisvara teatas, et esimese poolaasta puhaskasum kukkus 44 protsendi võrra.
See oli nohu Eesti Energia kõrval, kes teenis oma majandusaasta esimeses kvartalis (aprill–juuni) 141 miljonit krooni kahjumit. Finantsdirektor Margus Kaasik ennustas, et terve aasta puhaskasum peaks ulatuma 800 miljoni krooni piirimaile. Seda on üle kolme korra vähem kui mullu.
Eesti Raudtee esimese poolaasta kasum oli üle kolme korra väiksem kui aasta tagasi ja olukord läheb aina hullemaks. Venemaalt tuli aprillis 35 rongi ööpäevas, augustis vaid 16. Ettevõte otsustas koondada 200 töötajat. “Majanduslikult keerulise olukorra tõttu kärbime tänavu ettevõtte üldkulusid 200 miljoni krooni võrra,” selgitas tegevdirektor Simmermann firma viimases siselehes. Too väljaanne võiks kanda vabalt nime Masendaja, sest iga teine artikkel kannab pealkirja à la “Teated taastuvast kaubavoost ei vasta tõele” , “Venemaa pingestab suhteid naabritega” ja “Karskust töökohal tuleb pidada reegliks”.
Tallinna Sadam palus augustis valitsuselt ajapikendust dividendide maksmisel. Põhjuseks kaupade nappusest tekkinud raskused. Sadama PR-mees Sven Ratassepp ütles Ekspressile, et “söeterminal on vaikne olnud juba mitu kuud ja E.O.S on praktiliselt viimane, kes naftat veab”.
Isegi Eesti Loots ennustab lootsimiste arvu kahanemist viie protsendi võrra (mullu kümme protsenti), sest Eesti riik kaotas lootsieksami tegijatelt eesti keele oskamise nõude. Nüüd saavad eksami sooritada ka välismaa kaptenid ja vanemtüürimehed. Selle pealt on kõvasti kokku hoidnud just Tallinn-Helsingi liinil tegutsevad Soome laevafirmad.
Kaks firmajuhti said kinga
Aastaid Euroopa riiklike postifirmade seas säranud Eesti Post sai mullu 20 miljonit krooni kahjumit, tänavuse aasta esimese poole kahjum oli ligikaudu 22 miljonit. Alles mullu sügisel palgatud juhatuse esimees Hans Teiv sai kinga ja algas saneerimine. Kinni pannakse esimesed 44 postkontorit 540st, kuid firma finantsdirektor Ahti Kallaste tunnistas, et ebaefektiivsuse tõttu võiks sulgeda koguni pooled kontoritest.
Pealik vahetus ka Estonian Airis, kus riigi osalus on vaid 34 protsenti, kuid mida peetakse siiski strateegiliseks ettevõtteks ja osaks riigi imagost. Rahvuslik lennufirma sai mullu 59 miljonit krooni kahjumit. Käivad jutud, et tänavu pole asjad paremaks läinud. Augustis lahkus juhatuse esimees Borge Thornbech. Aga ta oli n-ö ajutine mees, kelle suuromanik SAS pani paika pärast Erki Urva lahkumist, kui rootslased ei usaldanud eestlasi. Kehvad tulemused vaid kiirendasid Thornbechi pensionile minekut. “Ta ei võtnud enam asja tõsiselt,” ütleb üks asjatundja.
Majandusminister: Eesti Posti võiks börsile viia
Majandusminister Juhan Parts ütles Ekspressile, et kõiki riigi osalusega ettevõtteid tuleb vaadata eraldi, sest majandustulemuste muutumise põhjused on erinevad. “Mingit ühtset trendi ei ole,” märkis ta.
Näiteks Estonian Airi kohta sõnas Parts, et Eesti riigil pole mingit mõtet müüa oma osalust, sest hind oleks “liiga väike” ja riik pole rahahädas. Minister kohtus teisipäeval suuromanik SASi uue juhiga ning sai “veenvaid” tõendeid, et ees pole mingit ühendamist Air Balticuga, mille teemal spekuleeriti hiljuti Saksa majanduslehes.
“Raudtee ja sadama olukord on viimase nelja kuuga muutunud drastiliselt, kuid mitte dramaatiliselt,” ütles Parts ja tõdes, et transiit kuivanuks kokku nagunii.
Eesti Postis juhtunut nimetas minister “administratiivseks käpardlikkuseks” ning ütles, et
firmale mõjuks hästi postituru avamine konkurentsile. “Pikemas perspektiivis võiks Eesti Posti börsile viia,” lisas ta.
“Ja Eesti Energia ei kao kindlasti maamuna pealt – kui te just oma loos maailma lõppu ei ennusta.”
Hädade põhjus number üks – erakorralised sündmused
Partsil on õigus. Väga paljuski on firmade praeguses olukorras tegemist juhustega ehk ühekordsete suurte tulude ja kuludega.
Ekspress kirjutas juba veebruaris, et Eesti Energiat ootab ees järsk kasumilangus. Firma teenis viimase kahe aastaga CO2 kvoote müües 2,7 miljardit krooni ehk lõviosa kasumist, kuid nüüd tõmbas Euroopa Liit maha ligi poole Eesti poolt järgmiseks viieks aastaks küsitud kvoodikogusest. Lisaks kukkus kvoodi hind. Seega Eesti Energia ei saa enam kvoodiäri tuluga arvestada.
Riigi Kinnisvara esimese poolaasta kasum kukkus aastatagusega võrreldes 44 protsendi võrra, sest mullu müüs firma sel perioodil ühe üüriobjekti, aga tänavu mitte.
Tallinna Sadam teenis mullu erakorralist tulu Paljassaare kaubasadama vara müügist.
Tegelikult sadama puhaskasum kahanes hoopis 17 miljoni krooni võrra.
Estonian Airi kummitasid terve möödunud aasta lennukite rikked, mis tõid kaasa erakorralisi kulusid 73 miljoni krooni ulatuses.
Täiesti eriline lugu on raudteega. Firma kasum oli 249 miljonit krooni, millest riigile kuulub kolmandik. Kuid riigi koondaruandes seisab raudtee tulemusena hoopis 605 miljoni krooni suurune kahjum. Põhjus seisneb vara ümberhindluses. Ümberhindamise kohustuse võttis riik raudtee tagasiostulepinguga.
Põhjus number kaks – poliitika
Teise osa riigikapitali praegustest hädadest põhjustavad poliitikute otsused, mis külvavad segadust. Seda nii riigi sees kui raja taga.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive on küll tore ja võimekas tegelane, kuid tema jõud ei käi üle CO2 kvoote jagavast Brüsselist (samas said Inglismaa ja Prantsusmaa, aga ka Sloveenia kogu küsitud kvoodikoguse) ega Leedu ja Poola poliitikutest, kes käituvad aeg-ajalt nii ülbelt, nagu kehtiks veel keskaegne Leedu-Poola unioon. Talvel selgus ühtäkki, et kuigi Balti elektrifirmad sõlmisid lepingu arendada Leedu uut tuumajaama võrdsel alusel, nõudsid Vilniuse poliitikud korraga Leedule suuremat tükki aktsiapakis ja kutsusid kampa ka Poola.
Tuumajaamast saab Eesti Energiale veel tõsine peavalu. Reitinguagentuur Standard & Poor’s muutis hiljuti Eesti Energia väljavaate negatiivseks, sest firma peab tuumajaama ehitamiseks suure laenu võtma ja võlakoorem võib osutuda liiga suureks. Seda enam, et olulisi investeeringuid vajab ka kohalik põlevkivitööstus. Põlevkivijaamade puhul on aga investeerimist tagasi hoidnud selgusetus CO2 kvootide osas.
Raudteele ja sadamale tegi selgelt 1:0 Andrus Ansipi otsus eemaldada Tallinna kesklinnast pronkssõdur.
Neinar Seli sai sadamaostu idee politseijuhilt
Raudtee tegevjuht Kaido Simmermann on avaldanud arvamust, et Vene transiidi asemele võiks tulla Hiina ja Kasahhi suund. Samal ajal on Eesti suurima konteinerterminali maht 180 000 TEU aastas, aga Hiina firmad vajavad tunduvalt suuremaid terminale.
Muuga sadam kavandaski tänavu idaosa laiendamist ja korraldas Eesti kõigi aegade suurima ehituskonkursi. Sadam rehkendas ehitustööde maksumuseks 1,95 miljardit krooni, kuid kõige odavama pakkumise teinud Toomas Annuse ja Toomas Lumani ehitusfirmad küsisid kahe peale 800 miljonit krooni rohkem. Nüüd jätkub arendamine jupp-haaval, kusjuures prioriteet on just konteineriterminali laiendamine.
Paari nädala eest üllatas rahvast sadama nõukogu esimees Neinar Seli. Ta kirjutas arvamusloo, et riik peaks liitma Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ning ostma üles teised suuremad Eesti sadamad.
Idee leidis poliitikute poolt teravat vastuseisu. Majandusminister Parts kuulutas mõtte arusaamatuks, sest üheltki erasadamalt pole sellist ettepanekut tulnud. Isegi Seli hea sõber ja alluv Tartu päevilt, peaminister Ansip teatas, et sadamate laiendamisele tuleb piir seada.
Tegelikult pole sadamate ülesostmine uus idee. Selle autor on Seli ja Ansipi parteikaaslane, endine politseijuht Robert Antropov, kes juhib Paldiski Põhjasadamat. Ta esitles jaanuaris Ekspressis Eesti Suursadama ideed, mis muuhulgas näeb ette, et erakätes Paldiski Põhjasadam liide taks riigi käes oleva Lõunasadamaga.
Kellel läheb hästi?
Leidub ka tuntud ettevõtteid, kel läheb väga hästi. Näiteks:
• Tallinna Lennujaam, kes oli mullu samamoodi hädas ootamatult kallinenud ehitustöödega, kuid nüüd käib laienemine ja erinevalt Tallinna Sadamast ei vähene siin reisijate arv.
• Lennuliiklusteeninduse AS, mille valitsus otsutas pärast seda, kui Eesti Post teatas kahjumist, mullusest kasumist täiesti tühjaks pigistada.
• Eesti Loto, kelle esimese poolaasta kasum kasvas aastatagusega võrreldes ligi kaks korda. Eriti vingelt hüppas äri esimeses kvartalis, kui Bingo lotos loositi välja kuue miljoni krooni suurune peavõit. Samas tembeldab firma juhatus ekslikuks turu-uuringu, mille kohaselt elab Eestis võrdselt loterii- ja kasiinosõltlasi. “Selline tulemus on andnud kasiinoettevõtete esindajale võimaluse juhtida tähelepanu loteriidele ja avaldada survet käsitlemaks kõiki hasartmänge ühtmoodi.”
Ja lisaks kõvale tööle peab õnne olema. Näiteks riigi kütusetagavarade eest hoolitsev Eesti Vedelkütusevaru Agentuur maandas bensiini ja diiselkütuse hinnariske swap-tehingutega.
Kuid hinnad liikusid vastupidi oodatule ja päästerõngaks mõeldud swap-tehingud tõid kaasa hoopis 28 miljonit krooni kulu, mis sõi ära kogu teenitud kasumi.
Seejärel sai temast ühisettevõtte Estkompexim Tartu osakonna juhataja. Sellest firmast on järel vaid riismed.
Ta kuulus Rahvapanga nõukogusse. Seda panka pole enam olemas.
Ta töötas Sotsiaalpanga Tartu osakonnas, mis muutus peagi Põhja-Eesti Panga harukontoriks. Kumbagi asutust pole alles.
Ta oli Tartu Kommertspanga pankrotihaldur, Suurerastamise Investeerimisfondi hallanud firma juhataja ja Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees. Pole enam toda panka ega neid fonde.
Selle tumedavõitu nimekirja koostas üks tuntud ühiskonnategelane tänavu kevadel, kui rahvas ülistas Ansipit pronkssõduri mahavõtmise eest ning ettevõtjad krigistasid hambaid mässule järgnenud Venemaa-poolse majandusblokaadi tõttu.
Loomulikult pole Ansip süüdi, et hingusele läks suur osa asutusi ja ettevõtteid, kus ta töötanud on. Tegemist on juhustega. Aga neid juhuseid on nii palju, et saame teha mõru formaalloogilist nalja: kas peagi lõpetab eksistentsi Eesti Vabariik, sest Ansip on juba kohal?
Peaminister üllatub provokatiivset loetelu nähes; märgib, et ta töötas neis kohtades enamasti vähe aega, ja muigab siis, viidates oma tööle ülikoolis ja linnapeana, et “Tartu linn ja ülikool on ju täitsa alles”.
2006: oivaline aasta
Kui peaminister kogus kevadel Riigikogu valimistel supertulemuse 22 540 häält, töötas riigikapital hiilgavalt. Rahandusministeeriumis koostatud riigi majandusaasta koondaruanne ütleb, et riik teenis mullu oma osalusega ettevõtetest 4,1 miljardit krooni kasumit. Aastaga kasvas kasum 60 protsendi võrra.
Tallinna Sadam raporteeris kaubamahu jõudmisest kõigi aegade parimale tasemele. Naftavood küll kahanesid, kuid augu aitas kuhjaga täita puistlast, eeskätt kivisüsi.
Taasriigistatud raudtee kasum sulas küll kokku ligi kolmandiku võrra, kuid uus boss Kaido Simmermann maalis pildi helgest tulevikust. Raudteel pidi kaubaveo maht kasvama järgneva nelja aastaga kolmandiku võrra.
Kõige edukam oli Eesti Energia, kust valitsus otsustas dividendidena välja võtta üks miljard krooni ehk 744 krooni iga eestimaalase kohta, sülelapsed kaasa arvatud.
2007: allakäik
Viimase kuu-paari jooksul on selgunud, et riigifirmade rekordilised majandustulemused kängusid hullemini kui Andrus Värniku odakaared Osaka MMi eel.
Riigi Kinnisvara teatas, et esimese poolaasta puhaskasum kukkus 44 protsendi võrra.
See oli nohu Eesti Energia kõrval, kes teenis oma majandusaasta esimeses kvartalis (aprill–juuni) 141 miljonit krooni kahjumit. Finantsdirektor Margus Kaasik ennustas, et terve aasta puhaskasum peaks ulatuma 800 miljoni krooni piirimaile. Seda on üle kolme korra vähem kui mullu.
Eesti Raudtee esimese poolaasta kasum oli üle kolme korra väiksem kui aasta tagasi ja olukord läheb aina hullemaks. Venemaalt tuli aprillis 35 rongi ööpäevas, augustis vaid 16. Ettevõte otsustas koondada 200 töötajat. “Majanduslikult keerulise olukorra tõttu kärbime tänavu ettevõtte üldkulusid 200 miljoni krooni võrra,” selgitas tegevdirektor Simmermann firma viimases siselehes. Too väljaanne võiks kanda vabalt nime Masendaja, sest iga teine artikkel kannab pealkirja à la “Teated taastuvast kaubavoost ei vasta tõele” , “Venemaa pingestab suhteid naabritega” ja “Karskust töökohal tuleb pidada reegliks”.
Tallinna Sadam palus augustis valitsuselt ajapikendust dividendide maksmisel. Põhjuseks kaupade nappusest tekkinud raskused. Sadama PR-mees Sven Ratassepp ütles Ekspressile, et “söeterminal on vaikne olnud juba mitu kuud ja E.O.S on praktiliselt viimane, kes naftat veab”.
Isegi Eesti Loots ennustab lootsimiste arvu kahanemist viie protsendi võrra (mullu kümme protsenti), sest Eesti riik kaotas lootsieksami tegijatelt eesti keele oskamise nõude. Nüüd saavad eksami sooritada ka välismaa kaptenid ja vanemtüürimehed. Selle pealt on kõvasti kokku hoidnud just Tallinn-Helsingi liinil tegutsevad Soome laevafirmad.
Kaks firmajuhti said kinga
Aastaid Euroopa riiklike postifirmade seas säranud Eesti Post sai mullu 20 miljonit krooni kahjumit, tänavuse aasta esimese poole kahjum oli ligikaudu 22 miljonit. Alles mullu sügisel palgatud juhatuse esimees Hans Teiv sai kinga ja algas saneerimine. Kinni pannakse esimesed 44 postkontorit 540st, kuid firma finantsdirektor Ahti Kallaste tunnistas, et ebaefektiivsuse tõttu võiks sulgeda koguni pooled kontoritest.
Pealik vahetus ka Estonian Airis, kus riigi osalus on vaid 34 protsenti, kuid mida peetakse siiski strateegiliseks ettevõtteks ja osaks riigi imagost. Rahvuslik lennufirma sai mullu 59 miljonit krooni kahjumit. Käivad jutud, et tänavu pole asjad paremaks läinud. Augustis lahkus juhatuse esimees Borge Thornbech. Aga ta oli n-ö ajutine mees, kelle suuromanik SAS pani paika pärast Erki Urva lahkumist, kui rootslased ei usaldanud eestlasi. Kehvad tulemused vaid kiirendasid Thornbechi pensionile minekut. “Ta ei võtnud enam asja tõsiselt,” ütleb üks asjatundja.
Majandusminister: Eesti Posti võiks börsile viia
Majandusminister Juhan Parts ütles Ekspressile, et kõiki riigi osalusega ettevõtteid tuleb vaadata eraldi, sest majandustulemuste muutumise põhjused on erinevad. “Mingit ühtset trendi ei ole,” märkis ta.
Näiteks Estonian Airi kohta sõnas Parts, et Eesti riigil pole mingit mõtet müüa oma osalust, sest hind oleks “liiga väike” ja riik pole rahahädas. Minister kohtus teisipäeval suuromanik SASi uue juhiga ning sai “veenvaid” tõendeid, et ees pole mingit ühendamist Air Balticuga, mille teemal spekuleeriti hiljuti Saksa majanduslehes.
“Raudtee ja sadama olukord on viimase nelja kuuga muutunud drastiliselt, kuid mitte dramaatiliselt,” ütles Parts ja tõdes, et transiit kuivanuks kokku nagunii.
Eesti Postis juhtunut nimetas minister “administratiivseks käpardlikkuseks” ning ütles, et
firmale mõjuks hästi postituru avamine konkurentsile. “Pikemas perspektiivis võiks Eesti Posti börsile viia,” lisas ta.
“Ja Eesti Energia ei kao kindlasti maamuna pealt – kui te just oma loos maailma lõppu ei ennusta.”
Hädade põhjus number üks – erakorralised sündmused
Partsil on õigus. Väga paljuski on firmade praeguses olukorras tegemist juhustega ehk ühekordsete suurte tulude ja kuludega.
Ekspress kirjutas juba veebruaris, et Eesti Energiat ootab ees järsk kasumilangus. Firma teenis viimase kahe aastaga CO2 kvoote müües 2,7 miljardit krooni ehk lõviosa kasumist, kuid nüüd tõmbas Euroopa Liit maha ligi poole Eesti poolt järgmiseks viieks aastaks küsitud kvoodikogusest. Lisaks kukkus kvoodi hind. Seega Eesti Energia ei saa enam kvoodiäri tuluga arvestada.
Riigi Kinnisvara esimese poolaasta kasum kukkus aastatagusega võrreldes 44 protsendi võrra, sest mullu müüs firma sel perioodil ühe üüriobjekti, aga tänavu mitte.
Tallinna Sadam teenis mullu erakorralist tulu Paljassaare kaubasadama vara müügist.
Tegelikult sadama puhaskasum kahanes hoopis 17 miljoni krooni võrra.
Estonian Airi kummitasid terve möödunud aasta lennukite rikked, mis tõid kaasa erakorralisi kulusid 73 miljoni krooni ulatuses.
Täiesti eriline lugu on raudteega. Firma kasum oli 249 miljonit krooni, millest riigile kuulub kolmandik. Kuid riigi koondaruandes seisab raudtee tulemusena hoopis 605 miljoni krooni suurune kahjum. Põhjus seisneb vara ümberhindluses. Ümberhindamise kohustuse võttis riik raudtee tagasiostulepinguga.
Põhjus number kaks – poliitika
Teise osa riigikapitali praegustest hädadest põhjustavad poliitikute otsused, mis külvavad segadust. Seda nii riigi sees kui raja taga.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive on küll tore ja võimekas tegelane, kuid tema jõud ei käi üle CO2 kvoote jagavast Brüsselist (samas said Inglismaa ja Prantsusmaa, aga ka Sloveenia kogu küsitud kvoodikoguse) ega Leedu ja Poola poliitikutest, kes käituvad aeg-ajalt nii ülbelt, nagu kehtiks veel keskaegne Leedu-Poola unioon. Talvel selgus ühtäkki, et kuigi Balti elektrifirmad sõlmisid lepingu arendada Leedu uut tuumajaama võrdsel alusel, nõudsid Vilniuse poliitikud korraga Leedule suuremat tükki aktsiapakis ja kutsusid kampa ka Poola.
Tuumajaamast saab Eesti Energiale veel tõsine peavalu. Reitinguagentuur Standard & Poor’s muutis hiljuti Eesti Energia väljavaate negatiivseks, sest firma peab tuumajaama ehitamiseks suure laenu võtma ja võlakoorem võib osutuda liiga suureks. Seda enam, et olulisi investeeringuid vajab ka kohalik põlevkivitööstus. Põlevkivijaamade puhul on aga investeerimist tagasi hoidnud selgusetus CO2 kvootide osas.
Raudteele ja sadamale tegi selgelt 1:0 Andrus Ansipi otsus eemaldada Tallinna kesklinnast pronkssõdur.
Neinar Seli sai sadamaostu idee politseijuhilt
Raudtee tegevjuht Kaido Simmermann on avaldanud arvamust, et Vene transiidi asemele võiks tulla Hiina ja Kasahhi suund. Samal ajal on Eesti suurima konteinerterminali maht 180 000 TEU aastas, aga Hiina firmad vajavad tunduvalt suuremaid terminale.
Muuga sadam kavandaski tänavu idaosa laiendamist ja korraldas Eesti kõigi aegade suurima ehituskonkursi. Sadam rehkendas ehitustööde maksumuseks 1,95 miljardit krooni, kuid kõige odavama pakkumise teinud Toomas Annuse ja Toomas Lumani ehitusfirmad küsisid kahe peale 800 miljonit krooni rohkem. Nüüd jätkub arendamine jupp-haaval, kusjuures prioriteet on just konteineriterminali laiendamine.
Paari nädala eest üllatas rahvast sadama nõukogu esimees Neinar Seli. Ta kirjutas arvamusloo, et riik peaks liitma Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ning ostma üles teised suuremad Eesti sadamad.
Idee leidis poliitikute poolt teravat vastuseisu. Majandusminister Parts kuulutas mõtte arusaamatuks, sest üheltki erasadamalt pole sellist ettepanekut tulnud. Isegi Seli hea sõber ja alluv Tartu päevilt, peaminister Ansip teatas, et sadamate laiendamisele tuleb piir seada.
Tegelikult pole sadamate ülesostmine uus idee. Selle autor on Seli ja Ansipi parteikaaslane, endine politseijuht Robert Antropov, kes juhib Paldiski Põhjasadamat. Ta esitles jaanuaris Ekspressis Eesti Suursadama ideed, mis muuhulgas näeb ette, et erakätes Paldiski Põhjasadam liide taks riigi käes oleva Lõunasadamaga.
Kellel läheb hästi?
Leidub ka tuntud ettevõtteid, kel läheb väga hästi. Näiteks:
• Tallinna Lennujaam, kes oli mullu samamoodi hädas ootamatult kallinenud ehitustöödega, kuid nüüd käib laienemine ja erinevalt Tallinna Sadamast ei vähene siin reisijate arv.
• Lennuliiklusteeninduse AS, mille valitsus otsutas pärast seda, kui Eesti Post teatas kahjumist, mullusest kasumist täiesti tühjaks pigistada.
• Eesti Loto, kelle esimese poolaasta kasum kasvas aastatagusega võrreldes ligi kaks korda. Eriti vingelt hüppas äri esimeses kvartalis, kui Bingo lotos loositi välja kuue miljoni krooni suurune peavõit. Samas tembeldab firma juhatus ekslikuks turu-uuringu, mille kohaselt elab Eestis võrdselt loterii- ja kasiinosõltlasi. “Selline tulemus on andnud kasiinoettevõtete esindajale võimaluse juhtida tähelepanu loteriidele ja avaldada survet käsitlemaks kõiki hasartmänge ühtmoodi.”
Ja lisaks kõvale tööle peab õnne olema. Näiteks riigi kütusetagavarade eest hoolitsev Eesti Vedelkütusevaru Agentuur maandas bensiini ja diiselkütuse hinnariske swap-tehingutega.
Kuid hinnad liikusid vastupidi oodatule ja päästerõngaks mõeldud swap-tehingud tõid kaasa hoopis 28 miljonit krooni kulu, mis sõi ära kogu teenitud kasumi.
Ansip: pole põhjust muretseda
Kõigil ettevõtetel on paremaid ja halvemaid aegu, kuid ei saa nõustuda sellega, et suuremate riigiettevõtete tulevik oleks tume ja nende majanduslik seis järjest halvenenud.
Kuidas muidu saanuksime viimasel ajal lugeda, et Tallinna Sadam plaanib mitmete miljardite eest uusi investeeringuid Muuga ja Paldiski sadamatesse.
Tegelikult on valitsuskabinetil kavas lähiajal arutada hoopis seda, kas Tallinna Sadama äriplaanid pole äkki liialt ekspansiivsed või agressiivsed. Või peaks riik panustama rohkem mõne muu infrastruktuuri arengusse, et seeläbi Eesti majandust mitte nii transiidikeskseks kujundada?
Need on keerulised küsimused, mille tõsine arutelu seisab veel ees. Tallinna Sadama kasum käesoleva aasta esimesel poolaastal oli ilma möödunud aasta erakorralisi tulusid arvestamata ligikaudu samal tasemel aasta varasemaga.
Eesti Energia on valmis miljardeid investeerima uute energiaplokkide, merekaablite ja isegi tuumaelektrijaamade ehitusse. Eesti Raudteel on töös konkreetsed projektid investeerimaks lähiaastail sadu miljoneid raudtee rekonstrueerimisse näiteks Tartu-Valga lõigul ning Petseri-Orava piirijaama ehitusse.
Tuleb arvestada, et mitme riigiettevõtte vabadus oma hindasid kujundada on konkurentsireeglite tõttu piiratud. Pole mingit põhjust arvata, et Sideamet, Raudtee- või Energiaturu Inspektsioon ei võtaks oma töös arvesse ettevõtete jätkusuutlikkuse kaalutlusi.
Valitsus arutab igal aastal riigi äriühingute ja sihtasutuste olukorda ja väljavaateid. Tänavu jõuab see teema kabineti lauale eeloleva kuu-kahe jooksul. Ja nagu juba öeldud, on valitsusel plaanis lähiajal eraldi arutada transiidiga seotud infrastruktuuri ettevõtete arengukavasid.
Igatahes ei ole põhjust muretseda nimetatud ettevõtete elujõulisuse pärast. Vähemasti nähtavas tulevikus ei kao ükski neist kuhugi. Ja see ei tähenda, et riik peaks omanikuna kuidagi teisiti käituma. Samas on selge, et ka need äriühingud peavad arvestama pidevalt muutuvate turuoludega.
Kõigil ettevõtetel on paremaid ja halvemaid aegu, kuid ei saa nõustuda sellega, et suuremate riigiettevõtete tulevik oleks tume ja nende majanduslik seis järjest halvenenud.
Kuidas muidu saanuksime viimasel ajal lugeda, et Tallinna Sadam plaanib mitmete miljardite eest uusi investeeringuid Muuga ja Paldiski sadamatesse.
Tegelikult on valitsuskabinetil kavas lähiajal arutada hoopis seda, kas Tallinna Sadama äriplaanid pole äkki liialt ekspansiivsed või agressiivsed. Või peaks riik panustama rohkem mõne muu infrastruktuuri arengusse, et seeläbi Eesti majandust mitte nii transiidikeskseks kujundada?
Need on keerulised küsimused, mille tõsine arutelu seisab veel ees. Tallinna Sadama kasum käesoleva aasta esimesel poolaastal oli ilma möödunud aasta erakorralisi tulusid arvestamata ligikaudu samal tasemel aasta varasemaga.
Eesti Energia on valmis miljardeid investeerima uute energiaplokkide, merekaablite ja isegi tuumaelektrijaamade ehitusse. Eesti Raudteel on töös konkreetsed projektid investeerimaks lähiaastail sadu miljoneid raudtee rekonstrueerimisse näiteks Tartu-Valga lõigul ning Petseri-Orava piirijaama ehitusse.
Tuleb arvestada, et mitme riigiettevõtte vabadus oma hindasid kujundada on konkurentsireeglite tõttu piiratud. Pole mingit põhjust arvata, et Sideamet, Raudtee- või Energiaturu Inspektsioon ei võtaks oma töös arvesse ettevõtete jätkusuutlikkuse kaalutlusi.
Valitsus arutab igal aastal riigi äriühingute ja sihtasutuste olukorda ja väljavaateid. Tänavu jõuab see teema kabineti lauale eeloleva kuu-kahe jooksul. Ja nagu juba öeldud, on valitsusel plaanis lähiajal eraldi arutada transiidiga seotud infrastruktuuri ettevõtete arengukavasid.
Igatahes ei ole põhjust muretseda nimetatud ettevõtete elujõulisuse pärast. Vähemasti nähtavas tulevikus ei kao ükski neist kuhugi. Ja see ei tähenda, et riik peaks omanikuna kuidagi teisiti käituma. Samas on selge, et ka need äriühingud peavad arvestama pidevalt muutuvate turuoludega.
Ryanair pakkus Eesti riigile sobingut
Estonian Airi aitas asjaolu, et eelmine majandusminister Edgar Savisaar ei nõustunud mullu maailma suurima odavlennufirma Ryanair pakkumisega ja konkurents Eesti lennuturul ei kasvanud oluliselt.
Eesti ametnikud hakkasid Ryanairi siia meelitama juba mitu aastat tagasi. Esialgu oli firma huvi jahe. Lõpuks tuli siia hoopis Easyjet.
Mullu otsis Ryanair ise kontakti. Kiri Eesti riigile, nurgal märge strictly confidential, olnuks aga sulaselge surimuri.
Ryanair oli valmis maksma Tallinna Lennujaamale tavapärase maksu umbes 19 eurot inimese kohta. Kuid olid ka kaks lisapunkti. Esiteks tahtis Ryanair saada allahindlust: mida rohkem reisijaid toob, seda väiksem on võetav maks. Seda põhimõtet Tallinna lennujaam aga ei kasuta.
Tõeline pomm oli aga lisapunkt b. Selle järgi soovis Ryanair, et Eesti riik “telliks” temalt (ja vajaduse korral ka tema healt partnerilt, autorendifirmalt Hertz) reklaami Eesti kohta. Näiteks mõne turismiga seotud asutuse (meil on selleks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) kaudu. Ehk tegelikult tahtis firma reklaami sildi all saada poole lennujaamatasust tagasi, sest Ryanair ei taha maksta 19 eurot reisija kohta, vaid 8–9 eurot.
Tegemist olnuks sisuliselt keelatud riigipoolse abiga.
Majandusministeerium ütles maailma suurimale odavlennufirmale ei ja lõi tema pakkumisele konfidentsiaalsuse templi.
Estonian Airi aitas asjaolu, et eelmine majandusminister Edgar Savisaar ei nõustunud mullu maailma suurima odavlennufirma Ryanair pakkumisega ja konkurents Eesti lennuturul ei kasvanud oluliselt.
Eesti ametnikud hakkasid Ryanairi siia meelitama juba mitu aastat tagasi. Esialgu oli firma huvi jahe. Lõpuks tuli siia hoopis Easyjet.
Mullu otsis Ryanair ise kontakti. Kiri Eesti riigile, nurgal märge strictly confidential, olnuks aga sulaselge surimuri.
Ryanair oli valmis maksma Tallinna Lennujaamale tavapärase maksu umbes 19 eurot inimese kohta. Kuid olid ka kaks lisapunkti. Esiteks tahtis Ryanair saada allahindlust: mida rohkem reisijaid toob, seda väiksem on võetav maks. Seda põhimõtet Tallinna lennujaam aga ei kasuta.
Tõeline pomm oli aga lisapunkt b. Selle järgi soovis Ryanair, et Eesti riik “telliks” temalt (ja vajaduse korral ka tema healt partnerilt, autorendifirmalt Hertz) reklaami Eesti kohta. Näiteks mõne turismiga seotud asutuse (meil on selleks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) kaudu. Ehk tegelikult tahtis firma reklaami sildi all saada poole lennujaamatasust tagasi, sest Ryanair ei taha maksta 19 eurot reisija kohta, vaid 8–9 eurot.
Tegemist olnuks sisuliselt keelatud riigipoolse abiga.
Majandusministeerium ütles maailma suurimale odavlennufirmale ei ja lõi tema pakkumisele konfidentsiaalsuse templi.
Tähtsamad riigi osalusega firmad
| ettevõte | riigi osalus % | osa oma- kapitalist, mln kr | riik | hädad |
| Eesti Energia | 100 | 16858 | 3229 | kasum kukub ;tänavu üle kolme korra, ;reitingu väljavaade ;tuumajaama tõttu ;negatiivne |
| Tallinna Sadam | 100 | 4427 | 596 | pärast pronksiööd raskused, ;laienemine kahtluse all |
| Riigi Kinnisvara | 100 | 1722 | 43 | esimese poolaasta kasum ;kahanes 44 protsenti |
| Eesti Raudtee | 34 | 1070 | -605 | pärast pronksiööd raskused, koondab töötajaid |
| Eesti Telekom | 27 | 994 | 357 | |
| Eesti Vedelkütuse- agentuur | 100 | 892 | -1 | sai kahju swap-tehingutest |
| Tallinna Lennujaam | 100 | 478 | 95 | |
| Eesti Post | 100 | 291 | -20 | töötab kahjumiga, saneerimisel, sulgeb kontoreid |
| Lennuliiklus- teenindus | 100 | 234 | 72 | |
| Eesti Loots | 100 | 155 | 45 | lootsitöö kahaneb kolmandat aastat + pronksiöö mõju |
| Saarte Liinid | 100 | 142 | 8 | |
| Levira | 51 | 112 | 26 | |
| Eesti Loto | 100 | 89 | 41 | kasiinod ründavad lotosõltlaste kaudu mainet |
| Estonian Air | 34 | 65 | -20 | töötab kahjumiga, poliitikud on arutanud osaluse müüki |
