“Mis on?”

“Holokaust.”

“See on juudi muinasjutupäev, jah.”

“Happy holokausti võib ikka soovida...”

“Jah.”

“Jah, happy holokaust, jah.”

Üks kahest vestlejast on Tartus elav soomlane Risto Teinonen. On 20. jaanuar 2007 ning kaitsepolitsei kuulab seda jutuajamist salaja pealt. 

Kolme päeva eest alustas Lõuna ringkonnaprokuratuur Teinoneni tegevuse uurimiseks kriminaalasja. Maarjamaa Ristiga autasustatud meest kahtlustatakse erakordses kuriteos – kuri­tegeliku ühenduse loomises. 

Kaks aastat kestva kriminaaluurimise käigus kuulab kapo üle ligi 60 inimest, sealhulgas palju skinhead’e. Umbes paarkümmend Teinoneniga seotud inimest kuulub radikaalsesse, aga tillukesse Iseseisvusparteisse. Mullustel kohalikel valimistel said nad kogu Eesti peale alla 300 hääle. 

Ekspressi käsutuses olevatest dokumentidest selgub, et Adolf Hitleri sünnipäeval ning Wannsee konverentsi ja Müncheni õlleputši aastapäeval käis isegi riigiametnikke. Ei puudunud ka sotsid, Keskerakonna ja IRLi liikmed, kes peaksid oma parteide põhikirja järgi pooldama küll teist värvi kui pruuni maailmavaadet.

Õigeusu vaimulik õnnistab natsilippu

Võtame näiteks 20. jaanuaril 1942 “juudiküsimuse” lõpliku lahendamisega ajalukku läinud Wannsee konverentsi 65. aastapäeva tähistamise kohvikus Crepp. Tartu vanalinnas asuva, gurmeeaustajate poolt Hõbelusikaga auhinnatud kohviku aknad on kaetud, et tänaval jalutajad ei näeks seinale riputatud Kolmanda Reich’i lippu. Crepile kuulsust toonud crème brûlée ja jäätisega serveeritava kuuma šokolaadikoogiga täna ei maiustata. Lauda ehib haakristilipuga tort.

Olengul viibib umbes 30 täiskasvanut, mitmed näevad välja nagu tegelased Nõukogude spiooni Stirlitzi seiklustest pajatavast seriaalist. Kui keegi läheb õue suitsetama, soovitab Teinonen haakristiga käesideme tähelepanu vältimiseks ära võtta. Ent peagi ei pöörata sellele enam tähelepanu. 

Kell 22.34 salvestab tänaval asuv politsei valvekaamera kaadri, kus Teinonen tõstab kohviku ukse ees käe natsitervituseks. Kuigi pilt on udune, paistab soomlase rõõm õnnestunud koosviibimisest kaugele. “Ilma sümboolikata oleks nagu jõulupidu kuuse ja jõuluvanata,” nagu ta ise ütleb.

Kuigi ajakirjandus nimetab Teinoneni üritusi hiljem leebelt “stiilipidudeks”, ürituste peakorraldaja ise nii ei arva. Järgmine suurem üritus annab märku sellest, et soomlane unistab millestki enamast.

20. aprillil 2007 peetakse Tartus füüreri ja riigikantsleri Adolf Hitleri 118. sünniaastapäeva, mis algab konspiratiivse kogunemisega Vanemuise teatri parklas. Sealt minnakse teadjate juhtimisel jala lähedalasuvasse Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna majja. Ees ootab spetsiaalselt valmistatud sinimustvalge haakristilipu õnnistamine, mida viib ellu õigeusu vaimulik Priit Keres. 

Teinonen tutvustab lippu kui Eesti rahvussotsialistide uut sümbooli, mida võivad kasutada kõik aatekaaslased. Pidulikus rõivastuses mehed vahetavad punase haakristiga käesidemed sinimustvalgete vastu välja ja poseerivad lipu ees bravuurse grupipildi tarvis. 

Kui kapo asjaosalised pärast üle kuulab, hakkavad mitmed rääkima järsku oma kõhklustest. Üliõpilane Ülo Matjus: “Kogu seltskond ei saanud uuest lipust aru.” Vietnami sõja veteran ­Toomas ­Virkus: “Mina ei tea täpselt, mida see lipp tähendab.”

“Eestis ei peaks välismaalasi olema”

Teinoneni siseringi väljasõidukohaks saab Pärnumaal Vändra vallas kaunis jõekäärus asuv Vaki-Veski talu. Sinna saabudes võtavad külalised mobiiltelefonidelt akud ära, et vältida pealtkuulamist. Talu peremehele Toomas Virkusele tundub säärane ettevaatus imelik, sest samal ajal saadab soomlane oma ürituste fotosid e-postiga laiali.

Talus lastakse püssist märki ja mõeldakse, mida edasi teha. Teinonenil küpseb idee korraldada paarikümnele skinhead’ile rahvussotsialistlik laagrikool. See toimuks looduslikult ilusas kohas, järve kaldal või meresaarel. 

Kapo kuulab pealt, kuidas räägitakse:

“Me oleme mõelnud, et kui nüüd kevadel selle taluasja käima lükkame seal Kambjas.”

“Jah.”

“Ee, korjame kokku Tartu noored kiilakad.”

“Jah, see on väga tänuväärt mõte.”

“Just. Ja paneme nad seal tööle kõigepealt.”

“Jah.”

“Ja neil on päevas kaks loengut. Üldine ajalugu, parteiajalugu ja nii edasi.”

Veel räägitakse sellest, et peaks olema “poliitiline tiim” ja “militaarne tiim”.

Juuniks 2007 koostab Teinonen laagrikooli esialgse tööplaani, mida tutvustab lähematele sõpradele. Võimalike õppeainete hulgas on rohkelt Kolmanda Reich’i ajalugu, aga ka Siioni tarkade protokollid ning holokaustivale. 

Juttu tuleks ka USA saatkonna rollist Eestis ning õpitaks “erialast saksa keelt”. Kooris harjutataks “Horst Wesselit” ning teisi natside marsilaule, ühiste laulmiste tulemusena peaks valmima heliplaat. Õhtuti aga nauditaks juudivastast filmiklassikat, nagu “Juut Süss” ja “Igavene juut”.

Nüüd otsib kapo Tartus läbi ligi kümne rakukesega seotud inimese kodud. Teinoneni ülekuulamine kestab tunde, mees keerutab ja vingerdab. Väidab, et pole rahvustevahelist vaenu propageerinud. Seletab, et tema polegi juht, sest tal “pole karismat”. Möönab, et nimetas laagrikooli kasvandikke SA-meesteks, aga “nalja vormis”.

Soomlase kaaslased räägivad kapo ülekuulamistel oma liidri sisse. “Ilmselt on üks Teinoneni läbivaid ideid rassipuhtus,” arvab Sotsiaal­demokraatliku Erakonna liige Priit Palk ja tunnistab ausalt: “Ka minu seisukoht on see, et Eestis ei peaks välismaalasi olema.” Ülo Matjus aga lisab omapärase detaili: “Teinoneni vaated ilmnevad näiteks neegrianekdootide kogumises.”

Hitler kui “kostüüm”, millega end ehtida

Kapo lõpetab uurimise 2008. aasta lõpus kedagi kohtu alla andmata. Tartu natslik rakuke on liikmete omavaheliste tülide ja riikliku surve tõttu lagunenud, mis oligi võimude eesmärk.

Kaitseväe lipnik, üliõpilane Allan Sinimäe jagas Teinoneni fännid kaheks: skinhead’ideks ja endasarnasteks noorteks haritlasteks, keda seob vaimsus ja tahe kaitsta Eestit. “Saksamaa ja Adolf Hitler on kui “kostüüm”, millega püütakse end “ehtida”,” selgitas Sinimäe ülekuulamisel. 

Et skinhead’id natsivärki kaifivad, sellest võib saada aru. Aga riigiametnikel ja kaitseväega seotud inimestel peaksid olema Eesti Vabariigi ees teatud eetilised kohustused. 

Mis pani neljakümnendale eluaastale lähenevaid kõrgharidusega mehi levitama poodides kordustrükke Saksa okupatsiooni ajal eesti keeles ilmunud Adolf Hitlerit ülistavast propagandaraamatust? Tellima temaatilist torti, saates pagarile interneti kaudu näidiseks haakristilipu pildi? Kleepima veinipudelitele isevalmistatud etikette, mis kujutasid rohkem kui 60 aasta eest surnud võõramaist vuntsidega diktaatorit?

Oskab keegi seda seletada?

Sõjaväelased, skinhead’id, parteilased

Tartus, Tallinnas ja Pärnumaal 2006–2007 toimunud natsiüritustega oli seos mitmekümnel inimesel. 

Kirjus seltskonnas paistsid silma:

Risto Teinonen (1960) 

  • Endine Soome armee allohvitser, pärit vaimulike suguvõsast. Kolis 1996 Eestisse. 2001 sai Lennart Merilt Maarjamaa Risti V järgu ordeni. Milliste teenete eest ja kelle algatusel teda autasustati? Presidendi kantselei ei julge seda täna avalikustada, rikkudes info varjamisega küüniliselt seadust. 
  • 2001 sai Mart Laari valitsuselt eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse. 2009 võttis president Toomas Hendrik Ilves talt vääritu käitumise eest Maarjamaa Risti ära. Praegu elab Hispaanias, peab kapo-vastast veebikülge. 

Uku Arold (1977)

  • Valitsuse infonõunik. Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo ametnik, psühholoogilise kaitse ekspert. Endine kaitsejõudude peastaabi teabeohvitser, leitnant. Ühel natsipeol loeti ette tema ettekanne 1942. aasta Wannsee konverentsist. Teinonen nägi Aroldis laagrikooli võimalikku loengupidajat, kuigi mees natslikel üritustel ise ei osalenud.

Janno Isat (1983)

  • Kaitseväe värbamiskeskuse peaspetsialist, endine sõjaväepolitseinik. 

Priit Palk (1977)

  • Peab Tartus menukat kohvikrestorani Crepp, kus toimus osa Teinoneni rakukese üritustest. Sotsiaal­demokraaliku erakonna liige, kandideeris mullu Tartus kohalikel valimistel. 

Margus Põldsepp (1969)

  • Populaarse ansambli Untsakad esilõõtsamees ja laulja. IRLi ja Iseseisvuspartei liige. 

Tauno Rahnu (1969)

  • Raudteelane ja luuletaja. 2001 karistas kohus teda vägivalda õhutava luulekogu “Valged alustavad ja võidavad” avaldamise eest tingimisi vangistusega. Näide loomingust: “Ükski neeger küll ei astu / minu kodu õuele / teda nähes vaikselt tõstan / kaheraudse palgele”. Skinhead’ide juhte, kuulub Iseseisvuspartei juhatusse. 

Harry Raudvere (1958)

  • Ärimees, Rahvusradikaalse Nõmme Raadio omanik. Keskerakondlane. 

Raigo Sõlg (1971)

  • Endine justiitsministeeriumi osakonnajuhataja. Kaitseliitlane, nooremleitnant. Nimetas 2006 kaitseminister Jürgen Ligit Delfi kommentaarides “värdelajaks” ja “idioodiks”. Kaitseliit kustutas ta liikmete nimekirjast, kuid kohus tühistas otsuse kui põhiseaduse vastase. Nõmme Raadio saatejuht. 

Dein-Tom Tõnsing (1981)

  • Kaitseliidu peastaabi pressijaoskonna spetsialist. Endine piirivalveameti välis- ja avalike suhete jaoskonna ülem. Kuulub Trivimi Velliste juhitava Eesti Lipu Seltsi juhatusse.  

Toomas Virkus (1951)

  • USA ja Eesti kodanik, Vietnami sõja veteran. Alfons Rebase ristipoeg. Tema talus Pärnumaal heiskas Teinonen Saksa haakristilipu, talu oli laagrikooli võimalik toimumiskoht. Tellis ühelt õmblejalt kotitäie haakristiga käesidemeid ja kinkis need Teinonenile. Möödunud aastani IRLi liige.