Valitsuse algatatud seaduseelnõu vastuvõtmisega ratifitseeriti EL-i toimimise lepingu muudatus, millega muudetakse EL-i toimimise lepingu artiklit 136 ja lisatakse sinna uus lõige, mille kohaselt võivad liikmesriigid, mille rahaühik on euro, luua stabiilsusmehhanismi.

Lisatav uus lõige ei kohusta ühtegi riiki ESM-iga liituma, vaid üksnes lubab seda soovivatel euroala riikidel mehhanismi luua, juhul kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. EL-i toimimise leping on üks kahest EL-i aluslepingust, teine alusleping on EL-i leping.

Eelnõu algatas valitsus 28. mail, eelnõu esimene lugemine toimus riigikogu täiskogus 12.juunil. Tähtajaks laekus eelnõule kaks muudatusettepanekut – esimese muudatusettepaneku esitasid põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja riigikogu liige Igor Gräzin ühiselt, teise muudatusettepaneku esitas Igor Gräzin üksinda.

Põhiseaduskomisjon arutas eelnõule laekunud muudatusettepanekuid oma 2. augustil toimunud erakorralisel istungil. Maruste otsustas oma ettepaneku tagasi võtta. Ettepanek seisnes selles, et Eesti osalus ei oleks vastuolus riigi riigieelarve tasakaalustatuse põhimõttega ega viiks Eesti majandust välja piiridest, mis on määratud majandusstabiilsuse niinimetatud Maastrichti kriteeriumidega.

"Me esitasime oma ettepaneku sel ajal, kui ESM-i ratifitseerimise eelnõu ei olnud veel riigikogusse laekunud ja selles mõttes oli see ettepanek üks samm ettepoole, kui antud ajas vajalik oleks olnud. See küsimus tuleb päevakorda siis, kui konkreetse stabiilsusmehhanismi loomine päevakorda kerkib, ja sel põhjusel võtsime selle ettepaneku tagasi kui ajas etteruttava," põhjendas Maruste kolmapäeval riigikogus.

Gräzini esitatud ettepaneku, mis puudutas eelnõu tõlke täpsust, otsustas põhiseaduskomisjon läbi vaatamata jätta, kuna see ettepanek oli vastuolus riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Samas leidis põhiseaduskomisjon, et välislepingute tõlked peavad alati olema korrektsed ning otsustas saata välisministeeriumile vastava märgukirja.

Riigikogu liikme Tõnise Lukase küsimusele vastates ei välistanud Maruste tulevikus ka rahvahääletuse vajadust EL-i aluslepingute põhimõttelise muutmise puhul. Kuid Maruste hinnangul ei andnud kolmapäeval ratifitseeritud muudatus ei EL-ile ega tema institutsioonidele uusi pädevusi.

"Me ei leia, et selles hetkes ja ajapunktis peaks olema vajalik rahvahääletus. Küll aga on rahvahääletust vaja siis, kui me leiame, et need pädevused või see EL, millega me ühinesime, on niivõrd oluliselt muutunud, et me peaksime selle tarvis läbi viima rahvahääletuse," märkis Maruste.