Tänavu 17. juunil arutas riigikogu Malle Seppiku nimetamist riigikohtunikuks.
Enne hääletamist tõstatas riigikogu liige Helir-Valdor Seeder (IRL) küsimuse Seppiku osalemisest teadlase Johannes Hindi kriminaalasja uurimisel.
Seppiku kandidatuuri tutvustanud põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reform) kostis: "Mina ei tea Johannes Hindi protsessiga seotud üksikasju. Kui teil on mingisuguseid probleeme, siis saate seda küsida kandidaadilt endalt."
Seda Seeder ka tegi. Viidates eelnevalt IRLi fraktsioonis toimunud kohtumisele ütles ta: „Mina sain teist nii aru, et omal ajal Johannes Hindisüüdimõistmine oli igati õiguspärane ja põhjendatud ning tema rehabiliteerimine ei olnud põhjendatud. Kas ma sain teist valesti aru või mitte ja kas te olete praegugi samal arvamusel?“
Seppik vastas: „Päris nii, nagu te väljendasite, ei ole ma öelnud. Aga seoses selle asjaga pean ma ilmselt üht-teist seletama. Ma olin töötanud uurijana mõne aasta, kui mind sellesse uurimisgruppi määrati. Uurimisgrupis olid uurimisliinid ära jaotatud ja minu ülesanne oli uurida ravimtaimedega seonduvat. Mitte midagi kuritegelikku ma selles liinis välja ei uurinud ja kellelegi, ei Johannes Hindile ega ühelegi teisele isikule juhtkonna hulgast selles osas mingisugust süüdistust ei esitatud. Minu uurida oli veel üks väike episood, mis puudutas pearaamatupidajat ja tema väljaspool Desintegraatorit tehtud tööd. Ta oli ka elamukooperatiivis, kus tal endal oli korter, pearaamatupidaja ja sealt oli ta raha tasku pannud. Selle uurimisega ei olnud mingeid probleeme, see inimene tunnistas end täielikult süüdi.“
Eesti Ekspress tutvus pärast seda Desintegraatori kriminaalasja materjalidega. Neid on kokku 114 toimikut, kus on üle 35 000 lehekülje dokumente.
Toimikutest selgub, et Malle Seppik – kes oli kuus aastat varem ülikooli lõpetanud – osales mitte lihtsat ühes vähetähtsas uurimisliinis, vaid mitmes.
Seppik töötas koos Erich Vallimäe ja teiste uurijatega, viis läbi vastandamisi Johannes Hindiga ning kuulas teda ja teisi vahialuseid üle Patarei vanglas jne.
Raamatupidaja, keda Malle Seppik mainib, on Laine Tullus (toona Petermann). Ta istus talle mõistetud 10 aastast ja 6 kuust ära ligi kaks aastat Patareis, seejärel kolm ja pool aastat kuni 1987. aasta novembrini Harku naistevanglas. Lõpuks töötas ta seitse kuud vabakäiguvangina tehases Silikaat ja vabanes juunis 1988. Aprillis 1989 ta rehabiliteeriti. Intervjuus Eesti Ekspressile ta räägib, kuidas tema ülekuulamised tegelikult käisid.

« Avalehele 199 Kommentaari