Kai Kuuspalu väitel polnud majarahvast toimuvast teavitatud ja kõik kohad olid tolmu täis. “Võtsin fotoaparaadi ja pildistasin nende tegevust. Õhus lennanud tolm määris mu auto ära. Küsisin Keerdo käest, kas ta maksab mu autopesu kinni. Ta läks närvi ja viskas mulle ehitusprahti näkku. Kutsusin politsei,” tõi Eesti Ekspress ära Kuuspalu sõnad.

Kaks päeva hiljem tegi Kuuspalu politseisse ka kirjaliku avalduse. Kaebas, et näkku lennanud praht pani silmad kipitama ja tekitas otsaette muhu. Keerdo omakorda eitas mis tahes vägivalda, kuid lisas, et näägutamine kestis pool päeva.

Keerdole üllatuseks otsustas Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva saata ta käivitatud kriminaalmenetluse raames kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi. “Keerdo käitumine oli selline, et mul tekkisid kahtlused tema tervises. Kutsusin ta vestlusele ja ta rääkis mulle tund aega mingisugusest šamaanitrummist. Lahkudes aga teatas, et on kolm aastat hullumajas olnud,” ütles Liiva Eesti Ekspressile.

Keerdo väitel tegi ta aga nalja. “Ah šamaanitrumm! Nojaa, prokurör Liiva tahtis teada, kes ma selline olen. Ma siis rääkisin, et olen üks kolmest mehest, kes meisterdas valmis Emajõe lodja. Et ehitan haabjaid ja korraldan haabjamatku, mille üks osa on püstkoja ehitamine, parmupilli ja šamaanitrummi mängimine. Eks see jutt käis siis üle mõistuse,” selgitas Keerdo.

Ka väide hullumajas viibimise kohta olla olnud nali. “Aastaid tagasi töötasin kolm talve ühes toimetulekukeskuses — see pole küll päris hullumaja. Aitasin neil, kes eluga toime ei tule, elementaarseid asju õppida. Kuidas seina auku puurida ja muud, et nad elus hakkama saaks. Kui prokuratuurist lahkusin, ütles prokurör, et välisuksest ma ise välja ei saa. Mispeale viskasin võllanalja, et lukustatud asutused on mulle tuttav teema, sest olen kolm aastat hullumajas olnud. Ju oli halb nali.”

Esmalt saadeti Keerdo Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorsesse ekspertiisi, kus aga Keerdo omavoliliselt lahkus. Seejärel leidiski psühhiaatriakliiniku komisjon, et mees on vaja saata statsionaarsesse ekspertiisi.

Keerdo vaidlustas enda kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi saatmise kahes esimeses kohtuastmes, kuid kohtud seda ei tühistanud. Seejärel esitas Keerdo kaitsja määruskaebuse riigikohtusse. “Maakohus ei ole arvestanud, et juba Keerdo suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi määramise puhul oli tegemist menetleja eksimusega või volituste ületamisega. Keerdo puhul ei ole vajadust kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisiks. Ta on süüvõimeline kodanik, olles kõrgharidusega ülikooli õppejõud ja magister. Asjaolu, et Keerdol tekkis menetlejaga isiklikul tasandil konfliktsituatsioon, ei saa olla aluseks tema süüdivuse selgitamiseks ekspertiisi kaudu. Menetlejal oleks õigus korraldada ekspertiisi siis, kui arvatava kuriteo asjaolud viitaksid Keerdo psüühikahäirele või süüvõimetusele,” märkis Keerdo kaitsja.

Ta lisas, et ekspertiisi määramine tuli Keerdole üllatuslikult ja kuna ekspertiis tundus ebavajalik, soovis ta ekspertiisiasutuse töötajatelt selgitust vastava määruse sisu kohta. “Kuivõrd ta ei saanud oma küsimustele vastuseid, siis lahkus ta ekspertiisiasutusest. Ekspertiisi määramist ja selle vajalikkust ei ole talle vaevunud selgitama ka menetleja, mistõttu on kogu ekspertiisi ümber toimuv Keerdole alandav ja selgusetu. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka maakohtu määrus, millega on antud luba Keerdo sundkorras paigutamiseks raviasutusse,” märklis kaitsja.

Riigikohus leidis reedel avaldatud otsusega siiski, et Keerdo sundkorras meditsiiniasutusse ekspertiisi saatmisel pole menetlejad rikkunud seadust ning seega puudub vastavate kohtumääruste tühistamiseks alus.