Riigikohus tühistas ekskomissar Alice Järveti süüdimõistmise
Lisaks mõisteti Eesti Vabariigilt Alice Järveti kasuks välja 500 eurot kaitsjale makstud tasu katteks.
Süüdistuse kohaselt saatis Järvet 2009. aasta veebruaris Põhja Politseiprefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina oma ametikoha e-posti aadressilt elukaaslasele kaks kirja, mille sisuks oli politsei andmebaasist KAIRI kopeeritud teiste inimeste eraelu puudutavat teave.
Politseinikel on keelatud KAIRIs teha päringuid, mis pole nende tööülesannete täitmisega seotud ja edastada teavet kolmandatele isikutele.
Järveti kaitsja teatas kohtule, et Järvet tegutses nn kohustuste kollisiooni tingimustes, kuna pidi täitma mitut kaalult võrdset õiguslikku kohustust — teabe saladuses hoidmise kohustust ja kohustust edastada andmeid, vältimaks ning ennetamaks uute kuritegude toimepanemist. „Tema käitumise eesmärk oli suunatud noorukite võimalike seaduserikkumiste ärahoidmisele laiemas mõttes,” väitis kaitsja. Kohtu arvates ei olnud väide põhjendatud.
Harju Maakohus tunnistas 28. aprilli 2011 Alice Järveti süüdi ja karistas teda 9398 euro ning 40 sendi suuruse rahalise karistusega. Lisaks võeti talt õigus töötada kolme aasta jooksul politseiametnikuna.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobril 2011 Maakohtu otsuse muutmata.
Riigikohtu kolleegium leidis, et Järvet edastas tõepoolest KAIRI andmebaasist infot selleks õigustamata isikule, kuid samas ei saa teda vastutusele võtta karistusseadustiku § 157 järgi, sest seda saab teha vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega, mille hoidmise nõue on kehtestatud seadusega, mitte näiteks KAIRI kasutamise eeskirjadega.
Riigikohtu hinnangul on senisel kohtulikul arutamisel jäänud välja selgitamata, millise seaduse nõudeid süüdistatav lisaks infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korrale rikkus ning millest karistusseadustiku §-s 157 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes tulenes tema kohustus süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses hoida.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses loetud kaitseõiguse eiramiseks, sest isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse.
„Asetleidnud menetlusõiguse rikkumised on aga võimalik kõrvaldada kriminaalasja uuel arutamisel, selgitades välja, kas, ja kui, siis millisest õigusaktist tulenevalt lasus Alice Järvetil kohustus hoida süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses,” sedastas Riigikohus.
Harju Maakohus peab nüüd asja uuesti arutama hakkama teises kohtukoosseisus.
