Vaatasime viimast kolme aastat, 2000-2002. Kõigis aruannetes seisab firma ühe osanikuna keegi Arnold Rüütel. Väike kahtlus - võibolla on tegemist nimekaimuga? Aga lisatud on isikukood. Avaldame siinkohal esimesed seitse numbrit. 3280510 – st meessoost, sündinud 10. mail 1928. See on president Rüütli sünnikuupäev. Elukoht Tallinn, Koidula 3-5. Seal elas Rüütel ajal, kui ta veel president ei olnud.

Tähendab, siiski president. Riigi esimese mehe osalus ettevõtluses on juba iseenesest huvitav teema. Tekkis küsimus, mida ütlevad OÜ Audla kohta Arnold Rüütli majandushuvide deklaratsioonid? Riigi Teataja lisas on need avaldatud.

Ei midagi. Tänavu kevadel esitas president majandushuvide deklaratsiooni lausa kaks korda. Hilisemas versioonis on lisandunud sõudepaat Kasse. Punktis number kaheksa, kus tuleb deklareerida “aktsiad, osad ja muud väärtpaberid,” leidub kaks sõna. “Ei ole”. Sama ka kolmel varasemal aastal, nii presidendi kui ka Riigikogu liikme Rüütli deklaratsioonides.

Samuti polnud Rüütel viimases deklaratsioonis kajastanud Laimjalas Tulitul ostetud kinnistut, millele ta ehitas suvemaja.

Audla osaühing on Saaremaal Laimjala vallas tegutsev põllumajandusfirma. Tegeleb piimakarja kasvatusega. Neil on kaks lauta, paarkümmend töötajat ja möödunud aastal 103 000 krooni kahjumit. Osanikke mullu 75. Suurim osanik on Aarne Lember – 46 000 krooni. Järgmine on juba president. Enamik osakapitali kuulub kohalikele inimestele tuhande krooni kaupa.

Sagimine Presidendi Kantseleis

Riigipea Arnold Rüütel kinnitas Ekspressile, et jättis osaluse firmas avalikustamata lihtsalt sellepärast, et “ei pööranud sellele piisavat tähelepanu”.

Läinud reedel palus ajaleht Kadriorult, et Rüütel kinnitaks või lükkaks ümber oma osaluse Audla osaühingus, ning selgitaks, kuidas see tekkis. Ning miks ta seda majandushuvide deklaratsiooni ei kandnud.

Presidendi Kantseleis algas seepeale aktiivne sagimine. Rüütel ise helistas Saaremaale kaasosanik Aarne Lemberile ning palus vastavad dokumendid välja otsida. Viimane ei saanud neid aga tol päeval Tallinna lähetada, sest osaühingu faks oli parajasti katki!

Rüütel võttis sellest hoolimata veel samal päeval ühendust Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoniga, ning lähetas neile oma deklaratsiooni täienduse.

Ekspress sai presidendilt vastused alles neli päeva hiljem. Nagu oodata võis, kinnitas Arnold Rüütel tõika, et ta on 8000 krooniga osanik oma kodupaiga ettevõttes.

“See on kahetsusväärne, aga ma ei ole sellele tähelepanu osutanud ega osalust osaühingus oma majandushuvina käsitlenud,” nendib president.

Osaluse firmas Audla said Arnold Rüütli vanemad põllumajandusreformi käigus hüvituseks omal ajal ühistatud vara eest. “See osalus on mulle pärandatud ning ma ei osutanud sellele piisavat tähelepanu,” lisab president veelkord.

Ta kinnitab ka, et seos on formaaljuriidiline ning president ei tegele Laimjala vallas ei põllumajandustootmisega ega selle korraldamisega.

Teisipäeva õhtul külastas Kadrioru lossi kaitsepolitsei ametnik. President Rüütel võttis külalise vastu oma kabinetis. Meeste kõnelus kestis umbes pool tundi.

Jutt oli presidendile üpris ebameeldiv. Ta pidi selgitama kaitsepolitseinikule, kes aastate poolest sobinuks tema pojaks, miks riigipea on rikkunud korruptsioonivastast seadust.

Piisab hoiatusest

Pole muidugi erilist alust arvata, et 75aastane Rüütel varjas 8000kroonist osalust oma kodukandi ettevõttes teadlikult või eiras pahatahtlikult seadust, mille viimased muudatused ta ise välja kuulutas.

Samale järeldusele jõudis ka Kapo. "Kuulanud teisipäeval (21.10. 2003) ära vabariigi president A. Rüütli selgitused osaluse ja omandatud kinnistu kajastamata jäämise põhjustest ning arvestades rikkumise iseloomu, ei pidanud kaitsepolitsei põhjendatuks karistamist, piirdudes suulise hoiatusega," teatab kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann.

Ta lisab: "Täheldatud suulise hoiatamise tingis rikkumise formaalsus, kuivõrd otseselt pole saadud ei materiaalset kasu ega tekitatud kahju kolmandatele isikutele. Suuline hoiatus on antud juhtumil piisav, et tulevikus rikkumist välistada."

Siiski – korruptsioonivastase seaduse rikkumine. Mitte üks kord, vaid mitu aastat järjest. See on Eesti riigipea kraes päris tõsine asi.

Ka välisminister Kristiina Ojulandi kutsus suhteliselt sarnase eksimuse pärast välja kaitsepolitsei (Ojuland ei deklareerinud talle kuuluvat majaosa). Neid omavalitsusjuhte, kes deklaratsiooni esitamisega hilinemise pärast on riigilt sugeda saanud, ei jõua kokku lugedagi.

Rüütlit ning ka varem Ojulandi ähvardas maksimaalse karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni.

Proua Ein uurib seadust

Ekspress võttis juba reedel ühendust ka Riigikogu nn korruptsioonikomisjoni esinaise Margi Einiga (Rahvaliit). Tundsime huvi, kas ja kuidas komisjon on kontrollinud president Rüütli viimases majandushuvide deklaratsioonis esitatud andmete tõelevastavust.

Proua Ein kinnitas täie veendumusega, et kõik deklaratsioonid on üle vaadatud.

Ekspress pajatas siis komisjoni esimehele, et vabariigi presidendi deklaratsioonis võib esineda üks pisikene probleem. OÜ Audla osalus, 8000 krooni.

“Minule on see täielik uudis,” kinnitas Ein. “Kuulen esimest korda ning seetõttu ei ole me ka komisjonis saanud seda käsitleda.”

Teisipäevaks oli Ein juba saanud kätte kirja president Rüütlilt. Kas aga asja varasema deklareerimata jätmise näol on komisjoni esinaise arvates tegu korruptsioonivastase seaduse rikkumisega?

“Selles mõttes, eks ta siis ikkagi on.”

Ja mida hakkab selle teadmisega peale Riigikogu erikomisjon?

“Ma praegu ei räägiks sellest rohkem,” kõneleb Ein. “Komisjon arutab, siis oskan öelda konkreetsemad vastused.”

Ekspress palub proua Einil siiski vastata vähemalt üht - mida ütleb juhtumi kohta seadus. Kolm-neli minutit kostab telefonitorus vaikus, paberilehtede krabin ja mingit müdinat. Siis leiab korruptsioonikomisjoni esinaine seadusetekstist õige paragrahvi. “Viies peatükk, paragrahv 26’ ja lõige 2.” Selle teksti ta aga kõva häälega lugeda ei soovi.

Komisjoni korraline istung toimub täna pärastlõunal. Komisjoni aseesimees, mõõdukast Eiki Nestor: "Riigikogu erikomisjon on tegelikkuses sarnaste juhtumite korral postkontori staatuses. Kui majanduslikud huvid on avalikustatud, siis avalikkus kontrollib seda. Selles ongi deklaratsiooni efekt täna."

Ametiisikute deklaratsioonide sisu tõelevastavuse sisuline kontroll jääb tööjõupuuduse taha.

Majandushuvide salgamine toob trahvi

Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks mõjuva põhjuseta esitamata jätmise või selles teadvalt mittetäielike või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Korruptsioonivastane seadus, paragrahv  26' lg 2

Arnold Rüütli maaomand Saaremaal

Laimjala vald, Pahavalla küla, Linnuse, 8,61 ha;
Laimjala vald, Mustla küla, Linnuse, 0,82 ha;
Kinnistamisteade on avaldatud 20.03. 2003

President võttis rahulikult

Presidendi pressinõunik Ester Šank, mis meeleolus oli Arnold Rüütel, kui teda teisipäeval külastas Kapo ametnik?

"Rahulik."

President Arnold Rüütel, millist nõu ja abi oleksite valmis põllumajandusspetsialistina andma OÜ Audla teistele kaasosanikele ja töötajatele?

"Ma ei ole konkreetselt kursis osaühingu majandustulemustega. Nende probleemide lahendamisel pole ma osalenud ega sobi presidendina ka äriühingu nõuandjaks."

Ojulandi juhtum

Veidi enam kui aasta tagasi jäi Rüütlile sarnaselt korruptsioonivastase seadusetähega hätta välisminister Kristiina Ojuland. Tema mureks tõusis kahe korteriga majaosa Tallinnas Pirital aadressiga Salu tee 6.

Selles majas elas Ojuland ajal, kui oli abielus hilisema Kesklinna vanema Erik Siiguriga. Kaks korterit olid abikaasade ühisomand. Siigur deklareeris oma vara, kuid Ojuland seda ei teinud. Hiljem nad lahutasid ja Ojuland kolis mujale.

Välisminister kinnitas algul, et on eksabikaasaga kokku leppinud, et Salu tee majaosa kuulub viimasele. Ning tal ei ole sellega seotud majandushuve. "Ma ei ole rikkunud korruptsioonivastast seadust," kinnitas Ojuland Postimehele.

Seadus sellist võimalust siiski ette ei näe. Kinnisvara ja muud ehitised tuleb ametiisiku majandushuvide deklaratsioonis kirja panna, ka juhul, kui see on abikaasade ühisomand. Minister Ojulandi kutsus välja Kapo ning tegi talle seaduserikkumise pärast hoiatuse. Välisministrile langes nii osaks kahtlane au olla esimene Eesti valitsusliige, kes on korruptsioonivastase seaduse rikkumisega vahele jäänud.

Nüüd on sama juhtunud Eesti riigipeaga.