Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eraldas vahetult enne aastavahetust tema palkamiseks kaks miljonit krooni.

See on suurim toetus, mida Eesti riik on eales andnud ühelegi eraettevõttele välisspetsialisti importimiseks.

Programmi tingimused näevad ette, et sama palju peab juurde panema ka erafirma ise.

Nordic Houses võttis sakslase tööle kolmeks aastaks. See tähendab, et tema töö maksab keskmiselt 122 000 krooni kuus. Kuid see pole ainult palk, vaid siin sisalduvad ka näiteks reisikulud, sh piletid, majutus ja autorent, sest Heeger töötab ühe nädala kuus raja taga.

Välisspetsialisti palkamine võib kaugelt vaadates tunduda vägagi tore ja lihtne, sest riik maksab poole kinni, kuid asjad pole siiski nii.

Klaus Heeger ütleb, et avaliku raha kasutamine lisab survet: “Sa pead tõestama, et oled toetuseks antud raha väärt.”

Iga aasta järel vaatab EAS tingimused üle.

Tema palk võib tunduda küll suur, kuid siin kehib sama asi nagu Mikko Fritze puhul – Heeger teenib Tallinnas vähem kui eelmises töökohas.

Klaus Heeger pole tegelikult rahvusvaheline turundusäss. Jah, ta ütleb, et puitmajad on tema kirg ja ta uuris seda ala kaks aastat väga põhjalikult, enne kui praegusesse ametisse sai, kuid hariduselt on Heeger hoopis jurist. “Aga mul on lobitegemise kogemust,” ütleb ta. Just sellist meest vajas Nordic Houses.

Heegeril on 13aastane karastus Brüsseli võimukoridoridest. Ta on töötanud näiteks Euroopa Parlamendis sõltumatute demokraatide õigusnõustajana, poliitilise nõuniku ja administratiivse juhina ning pidanud grupi nimel kõnelusi eelarvekomiteega. Kuus aastat esindas Brüsselis Saksamaa riigiametnike huve.

Tema eestlannast abikaasa elab ja töötab Brüsselis (oli vahepeal asepresident Siim Kallase assistent).

Praegu peab Heeger viima seni Norrasse maju müünud Nordic Housese toodangu Lõuna-Euroopa turule.

“Maja pole lihtsalt kaup, vaid selle ostmine on perele tõsine investeering,” ütleb Nordic Housese peadirektor Argo Saul. Ta on elanud üle kahe aasta Norras ja teab väga hästi, et tundmatult välismaa firmalt inimesed naljalt maju ei soeta. Lõunanorralased ei taha osta maju isegi põhjanorralaste käest ja vastupidi.

Seetõttu ei tegele Nordic Houses jaemüügiga, vaid toimetab majad suurte veoautodega Norrasse ning kasutab edasimüümiseks diilereid.

Samasugused edasimüüjad peab Klaus Heeger leidma esmajoones Prantsusmaalt. Juba jaanuari lõpus sõidab ta sinna koostööpartnerite jahile. Eeskätt sihib ta Alpide piirkonda ja suvituspiirkonda Biskaia lahe ääres ning Normandias.

Sama programmi raames leidis EASi toetusega endale turundusjuhi ka näiteks Värska Vesi, kusjuures tegemist on valgevenelasega, kes töötab Leedus. Tarkvarafirma Webmedia palkas aga kõva ässa Ameerikast Microsofti keskusest ja tõi ta Tartusse. Samast tuli teinegi Microsoftis aastaid töötanud spetsialist, kuid tema palkamine EASi toetust ei saanud, sest mees on passi järgi kodueestlane...

Kokku on EASi käest arendustöötajate toetust saanud tosin firmat. Innovatsiooni divisjoni juhi Ilmar Pralla sõnul on enamik välisspetsialistidest hangitud kaheks-kolmeks aastaks.

Imporditud spetsialistide töötulemuste mõõtmisega pole probleemi: mõne aasta pärast on näiteks näha, kas Nordic Houses lõi Prantsusmaal läbi ja Heegeri palkamine tasus end ära või mitte.

Ja mõõdikud kehtivad ka 82 000 krooni kuus teeniva Mikko Fritze puhul. Linna­pea Edgar Savisaar teatas nimelt, et Tallinn 2011 “eesmärgiks on võetud Tallinna külastavate turistide ­koguhulga kasvatamine. Tavaliselt täheldatakse kultuuripealinna aastate järel turismi suurenemist kuni 15 protsenti sellesse sihtpaika.”