Riik kiusab julget eksvangi
Harju maakohus jättis rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse ennetähtaegselt vabastatud I.O. (33) uueks vangistamiseks. Taotlus mehe vangistamiseks esitati pärast seda, kui I.O. rääkis avameelselt elust Viru vangla "supermaxi" nimelises osakonnas.
Kelmuste ja varguste eest türmis istunud, kuid aasta alguses ennetähtaegselt tingimisi vabastatud I.O. uut vangistamist taotleti, sest mees olevat rikkunud üht vabastamise tingimust - keeldu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.
Kriminaalhooldaja ütles kohtuistungil, et I.O. kohta hakati materjali koguma pärast seda, kui ta juulikuus Eesti Päevalehele antud usutluses kirjeldas üksikasjalikult olukorda Viru vangla eriti tugeva järelevalvega osakonnas ehk nn. supermaxis.
Muuhulgas tehti kindlaks, et maikuus olevat I.O. sõitnud Tallinnast Jõhvi kohtuistungile samas autos ühe endise kaasvangiga. Kriminaalhooldaja vastas kohtuniku küsimusele "mida tähendab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld?", et teretamine ja küsimus "kuidas elate?" kuuluvad lubatud suhtlemise alla, ent ühes autos sõitmine on juba sedasorti suhtlemine, mida ei saa lubada.
Kriminaalhooldaja väitis ka, et I.O. on viimastel kuudel olnud kahe vangiga kirjavahetuses - tõsi, mingeid tõendeid selle kohta ei esitatud.
Kõiki muid ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud kohustusi - kahju hüvitamisest kuni töö leidmiseni, on I.O. täitnud. Igor I.O. tunnistas kohtus, et on tõesti mõne vangiga suhelnud, kuid ainult selleks, et aidata vangidel koostada kaebusi vangla-ametnike tegevuse kohta ning neid halduskohtutes nõustada. Mitmed niisugused kohtuvaidlused on I.O. esindatavad vangid ka võitnud, põhjustades sellega riigile muuhulgas rahalisi väljaminekuid õigusabikulude näol.
Sellega seoses, väitis I.O. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kolmapäeval Harju maakohtus, otsustaski Justiitsministeerium ebamugavaks ja tülikaks muutunud I.O. karistada, valides selleks paraku juriidiliselt täiesti sobimatud meetodid.
Augusti lõpus, kui sai avalikuks, et kriminaalhooldus taotleb I.O. vangistamist, kritiseeris Eesti Päevalehele antud usutluses riigi käitumist ka Tartu Ülikooli õigusprofessor Jaan Ginter. Professori sõnul võib kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist pahaks panna vaid siis, kui selline suhtlemine õiguskorda ohustab - näiteks plaanitakse koos kuritegu.
I.O. suhtes esitatud ettekande ilmne mõttetus sai selgeks kohe tunniajase kohtuistungi lõppedes, kui kohtunik ei võtnud isegi järelemõtlemisaega, vaid teatas kohe pärast osapoolte ärakuulamist, et kriminaalhooldaja taotlus jäetakse rahuldamata. Kui määrus jõustub, jäävad I.O. õigusabikulud riigi kanda.
