Riik ostab hiiglasliku digitaalsipelga
Seni pole ühtegi ostu veel tehtud, aga esimene hange lõppes läinud nädalal. Skulptor Hannes Starkopf ja arhitekt Tõnu Laigu rajavad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse esisele muruplatsile digitaalsipelga.
Lähitulevikus peaksid kunstihanked toimuma ka Järvamaa kutsehariduskeskuse ning välisministeeriumi alluvuses valmivate Pekingi ja Kiievi saatkondade tarvis. Pekingis pole veel löödud koppa maassegi ja täpsematest plaanidest on seepärast veel vara rääkida.
Välisministeeriumi rekordost
Ilma kohustusliku hanketagi tegi välisministeerium läinud aastal kõigi aegade suurima kunstiostu – 91 teost 139 278,85 euro eest. Tööde seas oli nii maale, graafikat, akvarelle, keraamikat kui ka 3D-kivikangast.
Enamik rahast tuli kaks aastat tagasi Harriet Bucki poolt Rootsis Eesti saatkonnale jäetud pärandusest. Buck oli kauaaegse Tallinna komandandi, kolonel Oskar Raudvere tütar. Pärandaja ei seadnud ligi 300 000 euro kasutusele piiranguid ning välisministeerium kasutas osa sellest kunsti ostmiseks. Töid eksponeeritakse juba välisministeeriumi peahoones ja meie välisesindustes, mille vahel need hakkavad ringlema.
Aasta jooksul valmivad politsei- ja päästeameti majad nii Narvas kui ka Jõhvis. Siseministeeriumi hinnangul on tegemist eriotstarbeliste, mitte avalike hoonetega ning seepärast pole sinna vaja kohustuslikus korras kunsti osta. Möödunud aasta jooksul kerkis riigiasutuste tellimusel muidki rajatisi, kuid ka neisse pole kunsti varutud. Kaitseväe tarvis ehitatud lennukiangaari või kasarmut taiestega ei kaunistata. Küll aga võiks neid olla tulevikus mõnes staabi- või klubihoones, rääkis kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.
Läbi aegade on mõnel riigiasutusel olnud privileeg laenata taieseid kunstimuuseumist, kuid üldiselt pole muuseum tööde väljaandmisest huvitatud. Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme sõnul on muuseum loodud selleks, et panna teoseid avalikele näitustele, teenindada uurijaid ja oma kogusid digitaliseerida. Kunstimuuseum on erandeid teinud presidendi kantseleile, Riigikogule ning mõnele vanale partnerile, “kes alati on väga hoolas olnud”, nagu ütleb Helme ja toob näiteks muusikaakadeemia ja kultuuriministeeriumi. Helme lisas, et uus protsendiseadus kunstimuuseumi ei puuduta, aga neil oleks hea meel, kui see hakkaks mõistlikul viisil toimima.Välisministeerium ostis töid tuntud kunstnikeltTiit Pääsuke
Evald Okas
Tõnis Laanemaa
Mall Nukke
Jüri Arrak
Alide Zvorovski
Eerik Haamer
Riina Kivirüüt
Kai Koppel
Kaido Ole
Anna Litvinova-Merilo
Anne Parmasto
Jaan Toomik
Jaan Elken
Uno Roosvalt
Mari Roosvalt
Olev Subbi
