35aastane Kädi on nelja lapse ema. Viimased kaks aastat on ta käinud oma emapalga pärast riigiga kohut.

Lugu algas 2009, kui tollal sotsiaalministeeriumis juristina töötanud Kädil sündis poeg Aleksander.

Kui poiss sai aastaseks, kutsusid kolleegid naist tööle tagasi. Ta võttis pakkumise vastu, sest raha kulus suurele perele ära.

Kädi tundis seadust nagu oma poiste kõrvataguseid. Kui lisasissetulek ületab niinimetatud vanemahüvitise määra (tollal 4350 krooni), hakkab riik emapalka kärpima.

Seepärast hoidis naine sotsiaalkindlustusametit igakuiselt kursis, kui palju ta lisaks teenis. Kädi tegi seda oma vabast tahtest. “On ju kergem kohe saada vähem, kui hakata pärast midagi tagasi maksma,” selgitab naine. Sotsiaalkindlustusamet võttis teateid arvesse ja vähendaski vastavalt seadusele tema emapalka.

Sügisel vahetas naine töökohta. Juba enne poja sündi oli tal jäänud osa eelmise aasta puhkusest välja võtmata. Nüüd arvutas sotsiaalministeerium kasutamata puhkusepäevad rahasse ja maksis välja. Korraga laekus kontole ligi 11 000 krooni.

Ka sellest ülekandest teavitas Kädi sotsiaalkindlustusametit. Veel samal päeval sai ta sealt kinnituse, et info antakse edasi õige ametnikule.

Kolm nädalat hiljem maksis riik Kädile välja viimase vanemahüvitise, mis oli tavapärasest väiksem. Möödus aasta.

Riik võttis naiselt kogu palga ja rohkemgi

Septembris 2011 sai Kädi sotsiaalkindlustusametilt ootamatu teate, et on saanud liiga palju emapalka. Riigile tuleks tagastada kogu ministeeriumist lõpparvena saadud raha – umbes 700 eurot.

Kirja lugemisel teda vallanud tunded võtab naine kokku lausega: “See oli minu jaoks täielik šokk!”

Eesti Vabariigi poolt Kädile esitatud rahaline nõue kannab lombikujulist allkirja. See kuulub Ivari Õunapuule, sotsiaalkindlustusameti Rapla büroo juhatajale. Ta korraldab pensionite ja hüvitiste maksmist Kesk-, osalt ka Põhja-Eestis.

Eelmisel aastal määras ta emapalga rohkem kui 1350 inimesele. Samal ajal küsis ta igalt kümnendalt saajalt osa raha ka tagasi – kokku üle 40 000 euro.

“Me lihtsalt vorbime neid kirju,” ütleb Õunapuu kerge irooniaga. Inimesena saab ta oma kirjade adressaate haaravast pettumusest täielikult aru.

Kui Õunapuu alluvad inimeste lisatulud täpsemalt üle vaatavad, siis langeb suur osa esialgsetest nõuetest ära. Mullu pidi 50 emapalga saajat tagastama kokku 14 000 eurot.

Näiteks Ekspressiga ühendust võtnud turundusspetsialist Madli (nimi muudetud). Kui imik magama jäi, tegi naine kodus iga päev tund-poolteist arvutiga tööd.

Möödunud aastal sai Madli kirja Õunapuult, kes palus tal maksta riigile tagasi peaaegu 1400 eurot.

“Seda oli rohkem, kui ma olin kodus töötades üldse lisaraha teeninud,” jutustab Madli nördinult. Poole aasta jooksul ületas ta vanemahüvitise määra keskmiselt veidi üle 20 euro kuus ehk kokku 141 euro võrra.

Sellest kümme korda suurema “trahvi” korraga tasumine käis Madlile üle jõu. Ta kirjutas avalduse, et suudab tasuda kuus kuni 50 eurot.

Tänase seisuga võlgneb Madli riigile veel 700 eurot. Ta ei ole julgenud sellest isegi oma perekonnas rääkida. “Väga kurvaks on see juhtum teinud küll,” ütleb Madli. Ta kogeb süütunnet, et ei osanud sellist jama ette näha.

Kõik sai tehtud õigesti, aga lõppes valesti

Jurist Kädi juhtum tõestab seevastu, et isegi seaduse tundmisest pole abi. Naine hoidis küll riiki oma sissetulekutega kursis, aga aasta hiljem sai tagasimaksenõude.

Kohtus ütles sotsiaalkindlustusameti esindaja: “Küsimus ei olegi selles, et midagi oleks valesti olnud. Lihtsalt arvestused olid juba tehtud ja neid ei olnud võimalik enam muuta. Tegemist oli ka puhkuste perioodiga ja informatsiooni vahetus võttis aega.”

Kädi rajas oma kaitse seisukohale, et riik magas õige aja 700 euro tagasiküsimiseks lihtsalt maha. Nimelt räägib seadus maksete kontrollimisest nelja kuu jooksul pärast vanemahüvitise lõppemist.

Eelmisel nädalal otsustas Tallinna ringkonnakohus, et seadusesse kirjutatud neli kuud ei tähenda midagi. Riik võib nõuda raha tagasi kuni kolm aastat hiljem.

Täna Soraineni advokaadibüroos töötavat Kädit riigi ebaõiglane käitumine enam ei üllata. Naine lubab otsida õiglust Riigikohtust. Ta lausub: “Kurb on sellises riigis elada, kui sa ei saa mitte kui milleski kindel olla.”

OTSUSTAJA: Sotsiaalkindlustusameti Rapla büroo juhataja Ivari Õunapuu määrab, kes kui palju vanemahüvitist saab või tagasi maksma peab. Foto: Siim Solman

Saad miinimumpalka? Siis saad ka “trahvi”!

Ivari Õunapuu töötab sotsiaalkindlustuses juba üle 20 aasta. Oma sõnul loeb ta seaduse teksti alati kahte moodi: inimese ja ametnikuna. Üleliia tihti need rollid kokku ei lange.

Talupojamõistus ütleb Õunapuule, et kehtivat vanemahüvitise seadust tuleks muuta. Ametnikuna täidab Õunapuu seadust.

Omaette rühma tema kirjade lugejaskonnas moodustavad beebide vanemad, kes teenivad lapsepuhkusel olles vaid miinimumpalka.

Nimelt ületas miinimumpalk eelmisel aastal kehtivat vanemahüvitise määra 12 euro võrra. Vastavalt seadusele tehtud arvutused ei jätnud Õunapuule valikut. Ta pidi iga miinimumpalga saaja emapalka lõikama 48 euro võrra.

Tänavu tõusis miinimumpalk 320 eurole. Edaspidi “trahvib” riik miinimumpalga saajat vanemahüvitise piiri ületamise eest juba 55 euroga.

Kas see perversne ei tundu?

Õunapuu muigab: “Siin ma ei taha oma seisukohta teile öelda.”

Kui inimene pole raha tagasinõudmisega päri, soovitab Õunapuu minna kas või kohtuni välja: “Te peate minu otsuse peale kaebama. Sest siis on teil võimalus midagi saada. Minu käed jäävad selleks liiga lühikeseks.”


Tagasinõutud vanemahüvitised

2010. aastal – 935 inimeselt – kokku 206 000 €

2011. aastal – 931 inimeselt – kokku 208 000 €

2012. aastal – 1156 inimeselt – kokku 261 000 €

Andmed: Sotsiaalkindlustusamet


“Teeme valemi ringi!”

Intervjuu sotsiaalminister Taavi Rõivasega.

Õiguskantsleri arvates kohtleb vanemahüvitise seadus tööl käivaid inimesi põhjendamatult ebavõrdselt. Mis edasi saab?

Vanemahüvitise arvutamise valemit tuleb uuendada. Arutame seda sotsiaalministeeriumis järgmisel nädalal.

“Riik kärbib vanemahüvitist, kui inimene teeb lapse kõrvalt tööd ja saab miinimumpalka. On see õiglane?

See ei ole kindlasti soovitud tulemus. Sellised juhtumid ongi põhjus, miks peame valemit uuendama.

“Kuidas selline viga tekkis?

Valem töötas väga hästi 2004, kui vanemahüvitise seadus kehtima hakkas. Vahepeal on aga nii hüvitise määr kui sissetulekud kasvanud ja see mõjutab valemi tulemust.

“Milline on lahendus?

Valem tuleks muuta töötamise suhtes sõbralikumaks. Aga mitte nii, et kõik võtavad nii täismahus palga kui vanemahüvitise ja lapsega kodus ei olegi. Tuleb leida tasakaalupunkt.

“Mis saab inimestest, kellelt riik täna raha tagasi nõuab?

Ma kahtlen, kas saaksime teha valemi muudatust tagasiulatuvaks.