Tervishoiuametis on valminud dr Mihkel Tamme koostatud analüüs võimaliku kõrgpatogeense gripipandeemia mõjust Eestile. Tehtud prognooside kohaselt nakatuks inimeselt inimesele levivasse kõrgpatogeensesse gripiviirusesse – viirusse, mida hetkel ei eksisteeri – 25 protsenti rahvastikust ehk iga neljas Eesti elanik.

Pandeemia kestaks Eestis hinnanguliselt kaheksa nädalat, kusjuures hospitaliseerimist vajaks nimetatud aja jooksul 5435 haigestunut. Neist viiendik vajaks intensiivravi ja iga kümnes kunstlikku hingamist. Kõige enam hospitaliseerimisi leiaks aset gripilaine neljandal ja viiendal nädalal – iga päev 147.

Tervishoiuameti analüüsis mööndakse, et intensiivravi voodite küsimus gripipandeemia korral pole lõpuni lahendatud – see puudujääk esineb analüüsi kohaselt "isegi Merimetsa nakkuskeskuses". Prognoosi koostajad järeldavad, et "ilmselt tuleb kasutada olemasolevaid intensiivravi kohti, mitte tassida intensiivravi tehnikat selleks kohaldamata korpustesse".

Tervisekaitse juhend linnugripihaigeid käitlevatele tervishoiuasutustele ütleb, et linnugripihaiged tuleb paigutada teistest patsientidest eraldi ruumi. Eraldusruumi uksele peab olema paigutatud bioloogilise ohu märk.

Tervisekaitse juhend linnugripihaigeid käitlevatele tervisehoiuasutustele nimetab massilisema haigestumise korral võimalike alternatiivravikohtadena koole, hooldekodusid ja hotelle.

Pensionil arstide tagasitulek

Pandeemia tekkides prognoosib Tervishoiuamet kiirabi väljakutsete kuni 50protsendilist kasvu – pakilist abi vajaks viis protsenti nakatunutest (56 päeva jooksul 17 500 inimest), mis tähendaks iga kiirabibrigaadi kohta keskmiselt neli lisaväljakutset ööpäevas. Kiirabimeeskonnad võivad seetõttu muutuda kaheliikmelisteks. Veelgi suurem ülekoormus langeks perearstide õlule – kui neil on ühe tööpäeva jooksul vaja teenindada keskmiselt 19 patsienti, siis pandeemia ajal lisanduks 8 gripihaiget igas ööpäevas. Tervishoiuameti prognoosis mainitakse, et arvestatud pole perearstide endi haigestumisega, mis tooks kaasa tööle jäänud arstide koormuse täiendava kahekordistumise.

Vältimaks tervishoiusüsteemi kokkukukkumist peavad maakondade sotsiaal- ja tervishoiuosakonnad olema suutelised korraldama "perearstide asenduse". Välja on töötataud "maakonnapõhised andmebaasid pensionil viibivate tervishoiutöötajate kohta nende võimalikuks kaasamiseks tervishoiualases hädaolukorras; samuti Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja õdesid ettevalmistavate kõrgkoolide lõpukursuste üliõpilaste kohta".

Neid meditsiinitöötajaid, kellel on esinenud kokkupuude või potentsiaalne kontakt gripihaigega või gripi viirusnakkust kandva isikuga, instrueerib Tervisekaitse juhend alustama võimalikult kiiresti, hiljemalt 48 tunni jooksul viirusevastast ravimprofülaktikat oseltamviiri ehk Tamifluga, mida tuleb manustada 75 mg üks kord päevas vähemalt seitsme päeva jooksul. Nakatunud isikuga kokku puutunud arstid peavad mõõtma oma kehatemperatuuri ning jälgima "gripi haigusnähtude, eeskätt kõrge palaviku ja köha ilmumist". Nähtude tekkel ei tohi arst enam tööle minna – ta peab eraldama end pereliikmetest ja kaastöötajatest "eraldi ruumi" ning teavitama oma tööandjat võimalikust nakatumisest linnugripi viirusega.

Stjuardessid teavitavad haiglastest reisijatest

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Agnes Jürgensi sõnul on kõigi Eesti lennufirmade töötajaid teavitatud gripi sümptomitest. Kui lennuki personali liige avastab reisija, kellel esinevad linnugripile viitavad haigusnähud – üle 38 kraadi ulatuv palavik, köha, nohu, kurgu-, pea- ja lihasevalu ning konjunktiviit ehk silmapõletik –, tuleb stjuuardil või stjuardessil selgitada, kas isik on viimase nädala jooksul viibinud linnugripi riskipiirkonnas või olnud kontaktis kõrgpatogeensesse linnugrippi haigestuda võinuga. Tõenäolisest haigusjuhtumist pardal teavitab kapten lennujuhte, kes informeerivad sellest omakorda sanitaarkarantiini talitust.

Nakkuskahtlasest isikust kahe meetri kaugusel istujatele ja meeskonnaliikmetele jagatakse välja kirurgilised maskid ning vastava võimaluse korral nakkushaige isoleeritakse – juhend soovitab eraldada "tualettruum ainult haigele kasutamiseks". Lennujaama saabumisel instrueerivad arstid haigest kahe istmerea kaugusel istunuid jälgima end võimalike haigusjuhtude tekke osas vähemalt nädal aega. Lennuk desinfitseeritakse enne liinile naasmist üheprotsendilise naatriumhüpokloriidi lahusega.

Riigipiiril piiratakse liikumist

Siseministeeriumi pressiesindaja Maia Burlaka sõnul ei ole Eesti ja välismaa vahelise riigipiiri täielik sulgemine mõeldav. Küll eksisteerivat õiguslikud alused reisijate liikumise piiramiseks pandeemia tekke korral. Nimetatud ettepaneku peab tegema sotsiaalminister, kes oleks hädaolukorraks valmisoleku seadusest tuginevalt hädaolukorra juht.

Agnes Jürgens Tervisekaitseinspektsioonist lisas, et  Eestis viiekümnest piiripunktist enamikus on juba vormistatud või vormistamisel epideemiatõrje eeskirjad, mis näevad muu hulgas ette võimalusi kõrgpatogeensesse grippi nakatunud isiku isoleerimiseks.

Koolid kinni

Haridusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultandi Aire Kolgi sõnul suletaks pandeemia tekkimisel ja Eestisse jõudmisel lasteasutused ja koolid. Seda epideemiatõrje meedet rakendataks koos teiste abinõudega, nagu näiteks massiürituste ja rahvakogunemiste keelamine. Aire Kolk annab mõista, et koole võidakse teatud piirkondades sulgeda ka siis, kui inimeselt inimesele levivat gripipandeemiat tekkinud pole, kuid piirkonnast on leitud linnugrippi surnud lindude laipu: "Maavanematel on õigus nakatunud linnu leidmisel sulgeda nakkuskolde ümbrus liikluseks. Sellega kaasneb ka piirkonnas asuvate koolide sulgemine."

Koolidele saadetud infomaterjalis on ära toodud kaheksa peamist ettevaatusabinõud hetkel eksisteerivasse linnugripiviirusesse nakatumise ohu vähendamiseks – tuleb vältida kontakti sulelistega, rändlindude toitmist, linnufarmide  ja -turgude külastamist, seafarmide külastamist ja kontakti sigadega. Käsi soovitatakse pesta tihti, seebi ja voolava sooja veega ning kasutada vahetusjalatseid nii kodus kui ka koolis. Viiruse levik haigestunud lindude väljaheitega saastunud jalanõude kaudu on infomaterjali kohaselt võimalik, sest "vaibale sattunud väljaheide kuivab kiiresti ja tolmuga võib viirusi sisse hingata". Kõrgendatud ohus on väikesed lapsed, sest "väike laps on ninaga ohule vähemalt meeter lähemal kui temast pikem täiskasvanu".

See, millises vormis teavet õpilastele ja nende vanematele edastatakse, jääb haridusministeeriumi esindaja sõnul laste- ja õppeasutuste otsustada.

Apteegid lahti ööpäev läbi

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe prognoosib, et gripipandeemia ajal tõuseks apteekide koormus kordades. Ministeerium leiab, et tõenäoliselt osutub vajalikuks apteekide töö ümberkorraldamine, tagamaks "24/7 avatus suuremates keskustes". "Laialdase pandeemia puhul on vajalik muu hulgas üle vaadata retseptiravimite väljastamise kord."

Kommenteerides viirusevastase ravimi Tamiflu varusid Eestis, lausub Pärgmäe, et ülejärgmisel nädalal jõuavad Eestisse 3000 esimest doosi Tamiflud. Nimetatud kogused on mõeldud vaid meditsiinitöötajatele ja "eesliini" päästetöötajatele. Ravim paigutatakse tegevusvaru ladudesse, mis asuvad nelja kiirabipidaja ja viie suurema haigla juures. 

Suuremate Tamiflu varude soetamisega seoses lausus Pärgmäe, et ministeerium on "koostamas ravimitootjale tellimust järgmiseks koguseks, mille suurus sõltub selleks otstarbeks eraldatavatest ressurssidest". Samas märkis Pärgmäe, et lähtutakse ka WHO uutest seisukohtadest antiviraalide osas, mis peaksid laekuma veebruari jooksul. "Olemasolevate antiviraalide efektiivsus linnugripi A/H5N1 ravimisel on piiratud ning pole teada selle ravimi efekt võimaliku pandeemilise gripiviiruse osas."

Apteegivõrgu kaudu saada oleva Tamiflu kohta lausus Katrin Kiisk Ravimiametist, et käesoleva aasta jooksul on Eestisse sisse veetud 375 pakendit Tamiflu suspensiooni.

Muude ravimitena, millest gripipandeemia korral esmajärjekorras puudus võib tulla, nimetab Katrin Kiisk antibiootikume. Nimelt on varasemate gripipandeemiate korral gripi tüsistuseks olnud peamiselt bakteriaalsed infektsioonid.

Vaja mittelekkivaid koolnukotte

Arvuks, kui palju võiks olla Eestis gripipandeemiasse surijaid, pakub Tervishoiuamet 1131. Minimaalselt ei elaks gripilainet tehtud prognooside kohaselt üle 706 ja maksimaalselt 1790 inimest.

Kõrgpatogeensesse grippi surnud isikute lahkamisel tuleb Tervisekaitse juhendite kohaselt järgida erinõudeid, mille hulka kuulub lahkunu paigutamine mittelekkivasse koolnukotti. Kui haige suri nakkusohtlikul perioodil, mis vältab täiskasvanul nädala ja alla 12aastasel lapsel 21 päeva pärast haigusnähtude tekkimist, peab lahanguarst kasutama individuaalseid kaitsevahendeid – tõhusat respiraatorit, kitlit või kombinesooni, näokatet või prille, kindaid ja põlle.

Grippi surnu post mortem uuringu tegemisel peab vältima elektrisae kasutamist ning kui esineb aerosooli kopsukoest eraldumise oht, tuleb avada kopsud vee all. Matusebürood tuleb teavitada asjaolust, et tegu on linnugrippi surnud haigega, ning hügieeniprotseduure peab koolnule tegema näokatet, prille, kitlit ja kindaid kandes. Kui omaksed soovivad surnuga hüvasti jätta ja surm leidis aset nakkusohtlikul perioodil, peavad lähedased Tervisekaitse juhendi kohaselt kandma individuaalseid kaitsevahendeid, minimaalselt kitlit ja kindaid.

Kraanivesi jääb ohutuks – usutavasti

Tallinna Vee pressiesindaja Karita Sall hindab ohtu nakatuda linnugripiviirusega (mitte segi ajada kõrgpatogeense gripipandeemia viirusega – toim.) joogivee kaudu väga väikeseks. "Ülemiste järv on hetkel kaetud paksu jääkihiga ning see ei sula tavaliselt enne märtsi lõppu. Joogivesi läbib Ülemiste veepuhastusjaamas mitmeetapilise puhastusprotsessi – esiteks tugev desinfektsioon osooniga, mis tapab kõik kahjulikud bakterid. Sellele järgneb vee keemiline puhastus kemikaaliga PAX ning kõige lõpuks lisatakse joogiveele kloori," lausub ta. Samas möönab Sall, et kuna inimene võib linnugrippi nakatuda haigete või surnud lindude eritistega kokku puutudes, võib haigeks jäämine teoreetiliselt toimuda ka tugevalt saastatud vee kaudu. Tegelikkuses ei ole seda täheldatud, kuid viirus säilib keskkonnas kaua – jahedas vees vähemalt 35 päeva.

Tallinna Veel on välja töötatud protseduur, kuidas leida lisatööjõudu olukorras, kus linnugripp hakkab levima inimeselt inimesele ning tekib pandeemia. "Täna on selle protseduuri täpsemad nüansid läbivaatamisel," ütleb Sall.

Tallegg hävitab pääsupesad

Eesti suurim linnulihatootja Tallegg võttis linnugrippi (mitte segi ajada gripipandeemiaga – toim.) ennetavad meetmed kasutusele möödunud aasta novembris. Tehtud plaanid näevad muu hulgas ette desinfitseeriva lahusega täidetud vannide paigutamist kõigi linnufarmide väravatesse ning lindlate ventilatsiooniavade katmist võrguga, vältimaks rändlindude võimalikku pääsu kanalasse. Lisaks tuleb kuueleheküljelise kava kohaselt tihendada välisuksi, et sisse ei pääseks "haigestunud lindude väljaheidetega kontaktis olnud" närilised, ning likvideerida kõik pääsupesad farmide territooriumil. Kanalate lähedusse seatakse märtsikuus saabuvate esimeste rändlindude eemalepeletamiseks üles röövlindude mulaažid.

Linnuliha tarbimises prognoosib AS Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm 15–20 protsendi suurust tagasilangust. Tekkiva kahjumi kohta ei taha Soorm oletusi teha. Lindude surevuse prognoosib Talleggi juht jäävat normi piiresse, milleks aastal 2006 on kaks protsenti broilerkarjast.

Ajalehed ilmuvad vähendatud mahus

Eesti Ekspressi välja andva Eesti Ekspressi Kirjastuse ASi juht Viljar Ots ütles, et konkreetseid ettevalmistusi gripipandeemia puhkemisega seoses tehtud ei ole. "Kui on avastatud, et gripiviirus on hakanud levima inimeselt inimesele ja Tervisekaitseinspektsioon on sellekohase hoiatuse andnud, siis vastavalt olukorrale tuleb ka tegutseda," lausus ta. Kaotusi tööjõus pole võimaliku gripipandeemiaga seoses hetkel arvestatud. Samas märkis Ots, et "kui peaks midagi sellist juhtuma, siis vajaduse korral lehe mahu vähendamine on kiiresti teostatav".

SL Õhtulehe juhid neile saadetud küsimustele ei vastanud.