Riik võtab doktorantidelt sünnitushüvitise

Valitsus kiitis oktoobri lõpus heaks muudatuse õppetoetuste ja õppelaenu seaduses, mis 1. jaanuaril jõustudes jätab doktorandid ilma sotsiaaltagatistest nagu sünnitushüvitis, teine pensionisammas ja minimaalsest suurem vanemapalk.

Eelnõu kohaselt hakkavad doktorandid senise 3000 krooni asemel saama 6000 krooni kuus, kuid vastutasuks ei tohi doktorant õpingute ajal töötada töö- või avaliku teenistuse lepingu alusel. Sätte eesmärk on osta doktorandid välja tööturult, et kiirendada nende õpinguid ja suurendada kaitstavate doktoritööde arvu.

Samas töötab näiteks Tartu Ülikooli 932 doktorandist 227 inimest samas ülikoolis, neist 91 õppejõuna ja 90 teadurina.

“Paljusid doktorante ootaks dilemma: kas jääda senisele tööle, mille eest saadav palk on väiksem kui 6000 krooni, või pühenduda suurema toetuse eest üksnes õpingutele," kirjutasid doktorandid avalikus pöördumises. "Küllap valiksid paljud viimase tee.”

Lisaks tekiks omalaadne nõiaring: mittetöötaval doktorandil võib kraadi kaitsmise järel olla raske oma koduülikooli tööle saada, sest tal pole ette näidata õppejõupraktikat.

“Arstiteaduskonnas on doktorant sageli praktiseeriv arst. Arst tõenäoliselt ei loobu oma põhitööst toetuse kasuks, sest pärast eemalolekut arstitööst on tagasipöördumine kliinikusse keeruline. See võib aga ohustada kliinilise teaduse jätkusuutlikkust terves Eestis,” leiavad doktorandid.

Tartu Ülikooli õppe- ja üliõpilasosakonna juhataja Aune Valk ütleb, et mõistab doktorantide muret. “Doktorant on juba täiskasvanud inimene, kellel on pere ja sageli ka korterilaen,” näeb ta võimalikke raskusi laenude tasumisel.

Õppeprorektor Tõnu Lehtsaar lisab, et kui ülikoolis töötavad doktorandid vormistavad end tööle tööettevõtu lepinguga, kaotavad nad küll sotsiaaltagatiste osas, kuid võivad akadeemilist ametikohta edasi pidada.