Rikka mehe mure
Maarjamäe ja laululava vahel, kohe Eesti Näituste paviljonide taga on vaikus, rahu, mere lõhn ja tasane kohin ning kaheksa uhket häärberit. Selle aasta märtsis lugesid häärberite omanikud ajalehest halba uudist: nende paradiisi pole enam kauaks.
Järgmise aasta märtsiks kerkib nende vaatevälja 16korruseline Tallinna kalleimate korteritega elamu, mis mitte ainult ei seisa nende koduõuest mõnekümne meetri kaugusel, vaid pakub 75 korteriga maja elanikele hea vaate otse nende villade hoovidesse ja näha, kuidas nemad päikest võtavad.
"Algul mõtlesime, et vaat kui vahva, nagu New Yorgis," ütleb ühte villasse nädal tagasi sisse kolinud perenaine. "Aga siis mõistsime - meil kaob sellega igasugune privaatsus." Teine majaomanik nimetab kerkivat korruselamut "suureks jamaks". Kõigele lisaks on villade elanikud veendunud, et maja kerkib seadusevastaselt.
"Mul on väga kahju, et selline asi on volikogust läbi läinud," ütleb villade naabruses krunti omav Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi STRONG>. Tema pole veel maja ehitama hakanud ega tea, kas ta seda nüüd üldse teebki. "Selle pilvelõhkujaga saavad kõik endale tasuta naabrivalve," ütleb ta.
Advokaadid lahingusse
Firma nimega Onix Invest OÜ hakkas maja ehitama mais. Seda hoolimata tõsiasjast, et nende naabruses paiknev Eesti Näitused ja neid esindav Viktor Kaasiku advokaadibüroo "algusest peale maja vastu sõdisid", nagu ütleb Onixi esindaja, advokaat Mikk Lõhmus. Aga isegi Viktor Kaasikul, kes muide elab ka ise samas villarajoonis, ei õnnestunud ühtki drastilist seaduserikkumist avastada ega ehitust katkestada. Kaasiku büroo pöördus vastava sooviga koguni maavanema Orm Valtsoni poole. Avastati, et tõesti - aastaid tagasi detailplaneeringut tehes mindi mööda mõningatest seadustest, aga nüüd asjale tagasi vaadates on tegemist vaid nüanssidega, mis ei saa maja ehitamist peatada. Sellise vastuse andis nurisejatele ka Valtson. Praegu on esimene korrus juba valmis.
Kuna maja ehitaval Onix Investil on vastas advokaat Viktor Kaasik, võttis nende investor ja juhatuse liige, Saksa kodakondne Kalmer Kriisa oma firmat esindama advokaat Mikk Lõhmuse Paul Varuli büroost. "Mingist seaduserikkumisest pole juttugi," kinnitab Lõhmus. Onix ostis kinnistu, kuhu tornmaja kerkib, alles mullu märtsis.
Isegi kui Mait Metsamaa aegsesse abilinnapeaperioodi ulatuva detailplaneeringu kinnitamisega oligi susserdamist, ei ole neil sellega pistmist - ehitusluba neile ju anti, järelikult on kõik seaduslik.
Tõepoolest - planeering näeb ette, et 16korruselist maja võib sellesse kohta ehitada küll. Isegi muinsuskaitse pole vastu vaielnud. Nüüd küsivad villaomanikud mõrult: isegi kui on seaduslik, kuidas keegi ei mõtle, et kogu linna elanikkond kannatab, kui see torn rikub linna siluetti ja on selle koha peal sobimatu.
Selle väite pareerib omakorda korrusmaja arhitekt Meelis Press. Press on maja projektile õnnistuse saanud ka Lillepaviljoni ja seda ümbritseva ala planeerinud arhitekti, kuulsa Valve Pormeistri käest, kelle unistus oli seda piirkonda just kõrghoonete alana näha. Omal ajal olla Pormeister sinna koguni Viru hotelli planeerinud - projekt, mis KGB vastuseisu tõttu küll katki jäi. "Kui sinna kerkivad kõrgelamud, hotellid, restoranid, nagu Nizzas või Cannes'is, siis on kaunis mereäärne ala avatud kogu rahvale, mitte ainult mõnele rikkale eramajaomanikule," arutleb Press. "See on ju kõigi linna elanike huvides."
Rikkurid elavad näituse eksponaatides?
Onix on seisukohal, et majaomanikele on isegi kõvasti vastu tuldud. Enamik suurmaja korteritest on arhitekt Pressi sõnul planeeritud just merepoolsesse esifassaadi, et maja tagaküljel oleks võimalikult vähe uudishimulikke silmi. "Ja seda hoolimata tõsiasjast, et kui uurida Eesti Näituste maa-ala kehtivat detailplaneeringut, peaks praeguste uhkete villade koha peal olema hoopis püsieksponaadid - valmismaja ehitusnäidised -, mille privaatsust kõrghoone kuidagi ei segaks," ütleb Lõhmus. "Tegelikult võivad kõik hommepäev majade juurde marssida ja nõuda, et saaks eksponaate vaadata."
Selle naljakavõitu mõtte lükkab aga ümber Eesti Näituste juht Igor Pihela. "Kui maju sinna ehitusmessi käigus alles ehitati, oli tõepoolest tegemist eksponaatidega, mida inimesed võisidki vaatamas käia. Aga iga sõu saab kord läbi, elu läheb edasi." Nüüd on kruntidel-majadel eraomanikud, ning hoolimata sellest, et detailplaneeringus seisab villade koha peal endiselt sõna "püsieksponaadid", majade juurde kedagi uudistama ei lasta.
Pihela ise on hiidmaja suhtes rahuliku hoiaku võtnud. "Tõesti, minuga seda ei kooskõlastatud, aga nagu ma maavanema jutust aru sain, polnudki seda vaja teha. Järelikult polegi midagi protsessida. Eramajaomanikud võiksid ju vaidlustamise ise ette võtta, aga nemad ei taha jälle vastutada. Mina selleks emotsionaalseks kilbiks ka saada ei taha."
Kui kogu probleem kokku võtta: oma viga, et villaomanik maja ostes nii rumalasti orki oskas lennata. "Jah, see on ikka nende endi süü ka - oleks tulnud krunti ostes detailplaneeringut uurida," ütleb Lõhmus.
"Ma ei näe praegu, kuidas see hoone mingil moel nende õigusi rikuks," on kõik, mis advokaat Lõhmus oskab selle mure leevenduseks kosta.
Luksuslik korterelamu, Pirita tee 26F
*75 korterit, mõned neist läbi kahe korruse. Ruutmeetri hind algab 15 000st kroonist, tõustes vastavalt korrusele.
*Ühiskasutuses olev väike ujula koos sauna ja jõusaaliga.
*Võimsate peaustega vestibüül, mis sisekujunduselt järgib Londoni esindusmaja.
*Suur garaaž, kus iga korteri jaoks on poolteist parkimiskohta.
*Piiratud laste mänguväljak ja park.
*Katuseterrass
