15.08.2008, 00:00
Rikkad ja ilusad protestivad Maxima säästupoe vastu
Prestiižika Merivälja piirkonna elanikud protestivad plaani vastu rajada nende elupaika Maxima säästuketi pood. Kakluse eestvedajad on kaks tuntud advokaati.
Tänavu 14. aprillil tutvustati Pirita linnaosavalitsuse halduskogus
Merivälja tee 80e eskiislahendust. Oma õuduseks avastasid mitmed
Merivälja elanikud eesotsas tuntud advokaadi Aivar Pilvega, et sinna
on kavas rajada kaubanduskeskus. Ning mitte mõni
“korralik”, vaid Maxima, mis on populaarsem hinnatundlikuma
klientuuri hulgas.
Pilv pani kokku protestikirja ja kogus sellele
allkirju naabritelt, kellest paljud pole temast vähem tuntud –
näiteks ühiskondliku leppe sihtasutuse juht Peep Mühls, omaaegne
rattakuulsus Riho Suun, Thai Villa omanik Pradeep Gupta, eksmiss Kersti
Tänavsuu, Lasnamäe õigeusukiriku ehitaja Vladimir Issakov jpt
Andrekse tee, Puki tee ja Merivälja tee elanikud. Kiri saadeti otse
linnapea Edgar Savisaarele, koopiad ka vastutavatesse ametkondadesse.
Kirjast nähtub, et elanikud ostukeskust ei taha. Pilv kasutab
argumenteerimiseks kümneid eri põhjendusi, et rajataks
kas või hotell – nagu oli algne kava –, ainult mitte
Maxima.
Näiteks:
- Detailplaneeringu järgi pidi rajatama hotell, aga Maxima tahab ehitada hoopis kaubanduskeskuse – see pole lubatud.
- Detailplaneeringu järgi pole ette nähtud maa-aluse parkimiskorruse rajamist, aga Maxima tahab selle rajada.
- Detailplaneeringu järgi ei tohiks hoone kõrgus ületada üheksat meetrit maapinnast, aga Maxima tahab teha üheteistkümnemeetrise müüri.
- Detailplaneering näeb ette kõrghaljastuse ja metsaalade säilitamise Merivälja tee äärse massiivina, aga Maxima tahab kõik maha võtta.
Detailplaneering on kaheksa aastat vana ning
elanikud küsivad: miks menetletakse eskiisprojekti, mis ei vasta
kehtestatud detailplaneeringule ja mis võimaldab likvideerida suures
ulatuses väärtuslikku kõrghaljastust? “Leiame, et tuleb
koostada uus planeering, mis näeks hoonestuse maksimaalseks mahuks 15-20
protsenti,” resümeeritakse protestikirjas.
See
tähendaks, et mingit kaubanduskeskust ega ilmselt ka hotelli sinna rajada
ei saaks.
Maxima Eesti OÜ on Aivar Pilve kurjale kirjale
vastamiseks kasutanud teise tuntud advokaadibüroo, Paul Varuli büroo
abi, ning vandeadvokaat Mikk Lõhmus lükkab
seitsmeleheküljelises kirjas kõik Pilve punktid –
vähemalt oma tellija seisukohalt – ümber.
Esiteks
ütleb Lõhmus, et paljudel protestikirjale allkirja andnud elanikel
polevatki üleüldse õigust protestida, sest neil pole
“subjektiivset puutumust”, mistõttu kaubanduskeskuse
ehitamine ei saagi nende õigusi rikkuda. Naabriõiguste
tõttu olevat selline õigus vaid kolmel allakirjutanul.
Loomulikult leiab Varuli büroo, et kaubanduskeskuse rajamine hotelli
asemel ei ole detailplaneeringuga vastuolus, sest planeeringuga
määratakse vaid kinnistu sihtotstarve – ärimaa, mis
hõlmab nii majutusettevõtteid kui kauplusi.
Seejärel
avatakse suurtükituli elanike argumentide pihta hotelli ja ostukeskuse
võrdlemises järgmistes punktides:
- akende arv,
- liiklusintensiivsus,
- kaubalaadimise maht
ja kestus,
- jäätmete maht,
Lõhmus leiab, et elanikud pidid arvestama
samasuguse “seina” kerkimisega ka hotelli puhul.
“Seda küll erisusega, et 20 toaga hotelli ja 100kohalise restorani
puhul oleks seinas oluliselt rohkem aknaid, mis avaneks naabrite tagaaedadesse
ja vähendaks seetõttu tunduvalt vastavate tagaaedade
privaatsust,” täheldab Lõhmus väitega, milles ei puudu
annus
irooniat.
Ir
ooniat on tunda ka siis, kui advokaat tõrjub päikesevalguse
vähenemise argumente: “minimaalselt võib väheneda
päikesevalguse hulk vaid vahetult enne päikese loojumist”.
Liiklusintensiivsus on poe puhul suurem, tunnistab Lõhmus, kuid
leiab, et see ei mõjutaks naabreid “olulisel
määral”, sest piirkonna elamute ala ei jääks
liiklusvoogude teele.
Kaubalaadimine toimuks aga Merivälja tee
poolses küljes, mistõttu ka see ei mõjutaks naabrite huvi
põhjendamatul määral.
Ümber
lükatakse samuti väited, nagu ei tohiks ehitada maa-alust
korrust. Vesiliiva ja pinnase liikumist lubatakse ehitustehniliste
võtetega vältida.
Kõrgusepiirang üheksa
meetrit olevat aga kehtestatud elamutele, mitte ärihoonetele, pealegi on
üle tee olev hoone üksteist meetrit kõrge.
Puude mahavõtmist põhjendades märgitakse, et metsamassiiv
säilitatakse, kuid maha võetakse väheväärtuslikud
puud. Neid on enamik.
Lõhmus leiab, et tegelikult on
kaubanduskeskuse rajamine hotell-restorani asemele avalikes huvides, sest see
teenindaks laia ringi Merivälja ja Mähe tee piirkonna elanikke, samas
kui hotell-restoran oleks suunatud kitsamale klientuurile, kes olulises osas ei
oleks piirkonna elanikud. Ainsaks kaupluseks piirkonnas on praegu alla
100ruutmeetrise müügisaaliga Mähe pood.
Kokkuvõttes tundub Lõhmusele, et tema kolleegi Aivar Pilve
“tegelikuks huviks paistab selgelt olevat soov, et aadresssil
Merivälja tee 80e mitte kunagi mitte midagi ei ehitataks”.
Ta
resümeerib: “Antud juhul ei oma selline soov õiguslikku
kaitset.”
Saan murest aru, aga kauplust on vaja
- Mõistetav, et inimene ei taha, et tema läheduses oleks suur kaubanduskeskus.
Samas: suure tee äär on mõeldud ühiskondlikele hoonetele, kuskile metsa pole seda poodi mõtet viia. Samuti on ümbruskonna vanainimeste probleem selles, et jalakäigu kauguses pole ühtki kauplust. Seega on pood mingil määral ka sotsiaalne tellimus.
- Kui Maximal on muidu odavad ostukeskused ja sealne ümbruskond ei ole säästumarketi jaoks, siis praegusel juhul on keskuse arhitektuurne lahendus Tõnis Tarbe arhitektuuribüroo nägemuses huvitavam kui muidu selliste keskuste puhul, näiteks on moodustatud aatrium. Mulle tundus väga kena.
- Projekt on praegu linnavalitsuses arutusel, Pirita halduskogu pole veel seisukohta võtnud. Aga protesti tuleks arvestada. Kui protestid ei lahene, teeb lõppotsuse maavanem.
Mati Eliste, Pirita halduskogu esimees