Rimi ülbitseb lihaturul
Eesti suurim poekett Rimi teatas kolm nädalat tagasi, et hakkab turustama värket liha oma brändi nime all. Rimi turundusjuht lisas, et hetkel käivad läbirääkimised, et müüa tulevikus ka eesti liha Rimi oma brändi all.
Kolm nädalat hiljem väidab Rimi endiselt, et peab läbirääkimisi. Miks see kõik nii kaua aega võtab? Kas põhjuseks võiks olla Rimi poolt ettekirjutatud hind?
Rimile müüdava liha kogus moodustas paljude lihatööstuste käibest kuni kolmandiku. See tähendas tööstustele kindlat töökohtade arvu ja kindlat osa sissetulevast rahavoost.
Tänases vastasseisus, kui sõlmitakse uusi lepinguid, seab tingimused ikka Rimi, sest kui tema tingimustega ei nõustu, siis tuleb tootmist koomale tõmmata ja osa töötajaid koondada. Oluline on ka see, et kui lihakombinaat ühe tootegrupi puhul hinnaga ei nõustu, võib juba järgmisel päeval ennast kogu tootevalikuga ukse tagant leida.
Tööstustel on kehtestatud netohinnad, millega nad valmistoodangut välja annavad. Kaupluseketid soovivad sellest saada allahindlusi. ETK keti lepingutes on keskmiseks allahindluseks 10–12 protsenti netohinnast. Selveril saab 15–19 protsenti “alet”. Rimi aga soovib saada netohinnast kuni 30 protsenti allahindlust. See on enamasti rohkem kui toodete omahind.
Kuid see pole veel kõik. Lisaks kehtestab Rimi “boonuseid”, mida tööstused peavad maksma. Kui tootja kauba müük ühes kuus on suurem kui 500 000 krooni, siis peab loovutama oma müügi käibest lisaks veel 2 protsenti. Kui müük on miljon krooni, siis 4 protsenti, aga kui see on rohkem kui 1,5 miljoni krooni eest, siis juba 6 protsenti jne.
Lisaks peab tootja ostma kaupluses oma tootele asukoha (parem koht on kallim), kinni maksma kampaaniad, paljud tööstused peavad ise kauba paigutama riiulitele ja vana müügilt korjama. Iga hinnamuutus maksab 400 krooni. Seda loetelu võib pikalt jätkata. Ja ometi pole see ikka veel kõik, mida Rimi nõuab.
Must kastiäri ulatub otsaga Lätti
Aastaid tagasi, kui ettevõte oli veel Kesko omanduses, ehitati Jüri alevisse suur keskladu. See seisis peaaegu kaks aastat tühjana. Alles Rimi omandusse minnes leiti monstrumile mingisugunegi otstarve. Lahendus oli “geniaalne”. Kui Eestis on tööstustes kasutusel standardkast, millesse lihatooted pakitakse, siis Rimi otsustas tulla välja oma kastisüsteemiga. Tehti kaks kasti, väike A4 kõrgusega 4 cm ja suur E2, mis mahutab neli väikest kasti. Nüüd peavad lihatööstused pakkima põhiosa toodetest standardkasti ja siis eraldi pakkima Rimi jaoks mõeldud tooted. Igas kastis võib olla ainult üks tootegrupp, olenevalt lepingust on lubatud teatud arv või kogus tooteid ehk tibatillukesed kastid on hõredalt kaupa täis.
Kõik ülejäänud kaupluseketid lubavad pakkida eri artiklid ühte kasti kaupluste tellimuste järgi. Rimi aga enda kaupluste tellimusi ei avalda ja nii peabki tööstus pakkima tooted umbmääraselt.
Tulemusena vuravad igal hommikul Eestimaa teisest otsast peaaegu tühjad autod Tallinna poole, sest neil pole lihtsalt lubatud piisavalt kaupa kasti panna.
Rimi kastid tuleb kas välja osta või rentida. Lihatööstused enamasti rendivad, sest maasikakastideks kutsutavad kastid liha transpordiks ei kõlba ja suuremal osal ajast poleks väljaostetud kastiga midagi peale hakata. Ja kui igal hommikul peab kaup Tallinna liikuma, siis kastid saab tööstus tagasi ainult kindlatel aegadel.
Kui tavaaegadel on kaste isegi saada ja auto peab heal juhul pool päeva tühjalt passima, siis enne jaanipäeva ja jõule läheb lahti tõeline must turg.
Kuna Rimil pole või ei soovita jagada piisavalt kaste, et neid kahte tootmise ja müügi kõrghetke katta, tuleb lihatööstustel n-ö mustal turul hakata kaste kokku ostma, et tagada enda lubatud tarnekogus. Kastiäri ulatub välja isegi Lätti, vastasel juhul ootavad trahvid. Seega üritab tööstus hoida kuni kuu kastivaru oma hoovis. Eesti lihatööstused näevad juba pisut kentsakad välja, sest tehasehooned kaovad Rimi kastivirnade vahele ära.
Ka väike eksimus toob karistuse
Kui kaubakogus erineb lepingus etteantud kogusest ühes kastis rohkem kui 20 protsenti, saadetakse tööstusesse tagasi kogu selle päeva kaup, mida võib olla kümnetes tonnides. Ja kuna tellimus seega on täitmata, leiab tööstus õige pea postkastist uue trahviarve. Seega, selle lepingu täitmine on tööstustele nagu noateral kõndimine.
Kui Rimi saab kauba tunduvalt odavamalt kätte, siis miks peab tööstus iga liigutuse eest veel peale maksma? Kui tööstused saavad Rimilt õige tihti trahvi, siis miks on Rimis lihahinnad kõige kõrgemad? Miks ei kajastu see hinnasurve, mida Rimi tööstustele avaldab, kunagi tarbijahindades?
Läbirääkimised tõesti käivad – kui tugevama poole etteantud tingimusi võib üldse läbirääkimiseks pidada. Rimi on saatnud valmislepingud tööstustele. Nüüd üritavad tööstused välja mõelda, kuidas jääda ellu nii odavalt tootes. Lepingud sõlmitakse vähemalt aastaks ja iga tööstus peab prognoosima ka toorme hinna kõikumised. Rimi poolt vastutulelikkust loota, kui toorme sisseostuhinnad peaksid muutuma või lisandub mõni maks, on mõttetu.
PS Lihatööstused on pöördunud konkurentsiameti poole sooviga uurida Rimi käitumist. Seadus seab küll piirangu, et turuvõimu valitsev ettevõte on see, kes omab 40 protsenti turust, kuid sellest tähtsam on see, kes omab sektoris piisavat jõudu dikteerida hindu. Rimi seda omab.
Seega jääb loota, et Konkurentsiamet hakkab asjaga tegelema ja mõneti juba monopoolset seisu nautiva Rimi tegevust uuritakse.
| Rimi | Selver | Maksimarket | |
| Seapraad | 74.90 | 49.90 | 62.90 |
| Kodune hakkliha, lahtine | 43.80 | 61.50 | 59.90 |
| Seahakkliha, lahtine | 99.00 | 62.25 | 59.90 |
| Veisehakkliha, lahtine | 69.80 | 74.75 | 69.00 |
| Guljašš, pakendis | 89.00 | 77.50 | 78.00 |
| Peekon, lahtine | 69.00 | 67.25 | 64.90 |
| Lihaveise sisefilee | 414.00 | 299.00 | puudub |
| Lihaveise välisfilee | 199.00 | 139.00 | 139.90 |
| Lihaveise tagaosa sisetükk | 179.00 | 119.00 | 119.90 |
Lihatoodete hinnad kolmes suuremas kaupluses reede, 9. aprilli seisuga. Toodete puhul ei ole teistes kauplustes valitud mitte odavaimat, vaid kohalikku päritolu toorainega tooted.
