Tartu Riikliku Ülikooli keemiatudengi Mareki kohal hõljus tõsine eksmati oht. Tänapäeval uuriks Kapo sarnase teo puhul vist terrorismikahtlust. 80. aastate Tartus oli ürituse nimi lihtsalt saluut.

Strandberg ja tema toakaaslane Toomas Mägi pidid ülikooli füüsikapäevade puhul korraldama ilutulestiku. Omatehtud rakettide katsepolügooniks sai ühika rõdu. Sealtsamast algas eramajade piirkond. Kui ühe majaomaniku ketikoer end juba mitmendat korda kõmaka peale lahti rebis ja Ihaste luhale ulguma tormas, kõmpis peremees rektoraati kaebama.

Noomitusega pääses Strandberg vaid seetõttu, et oli viieline õppur. Nupumehe ja hullude ideede generaatori kuulsus kleepus talle aga ülikoolist külge jäädavalt.

Tudengipäevadeks panid Strandberg, Mägi ja Hannes Astok kokku pannkoogimasina. Algidee oli gaseeritud vee automaadi sarnane võileivaaparaat. Lased kopika sisse, võileib tuleb välja. Tegelikult sai pesumasina mootorist, kahest elektripliidist ja jalgrattapiduritest kokku hoopis pannkoogimasin. Vajutad pidurit, pann keeratakse pliidi peale. Kohmakas, aeglane, aga töötas.

Kuhu kõigevägevam arvab heaks andeid kinkida, sinna kallab ta ikka kohe kapaga. Strandbergi trikid keemiavalemitega ei suutnud pidurdada meisterlikke kunstivõimeid. Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri töölaua kohal ripub senini Strandbergi tabav karikatuur "EW maskott" - kollane leopard murumütsiga, käppade vahel sirp ja vasar.

Kui Strandbergi ja Agu Kivimägi aktsiaselts Maag erastas riigilt Rahva Hääle, mis liideti varsti kahe teise väljaandega Eesti Päevaleheks, istus Marek Strandberg järgmisel minutil pärast kokkulepete vormistamist arvuti taha, et ise uue ajalehe päis kujundada.

Tallinnas Pärnu maantee Ajakirjandusmajas saatsid Strandbergi-Kivimägi tandemit legendid. Alatasa nähti neid koridores uitamas, Strandberg kavala näoga nagu rebane, kes järjekordset pöörast plaani nuputab. Tema kõrval kampsunis, võimsa habemepahmakaga Kivimägi, kelle juustest tolknesid välja nõelravi instrumendid (Ajakirjandusmaja rahvas ristis need antennideks).

Keegi ei teadnud, palju maagidel õigupoolest raha on. Legende liikus meeletutest miljonitest igapäevaelu majandusraskusteni. Hulk koosolekuid toimus aga kabinettide asemel hoopis Hella Hundi kõrtsis, mida tandem pidas.

1995. aastal tekkis idee ehitada Ajakirjandusmaja viiendale korrusele saun. EPL ajakirjanikel pidi olema vahva kutsuda sinna poliitikuid ja neilt laval kasulikku infot välja moosida. Saun ehitati valmis, aga artikleid higistelt poliitikutelt tilkunud sensatsioonidega pole keegi näinud.

Toonane EPL vastutav väljaandja Margus Mets märgib, et juhtkonna koosolekutel tõi Strandberg alati näiteid keemiast. "Kuid ajalehe majandamisega pole keemial kuigi palju ühist."

Tänane ökoentusiast sõitis siis võimsa Ameerikast pärit Chevrolet' maasturiga ja kaebas, et auto võtab kohutavalt bensu. Siis hakkas ta liikuma bensiini ja piirituse seguga (USA masina paagis võis olla kuni 85 protsenti piiritust). Ja peas asusid keerlema uued pöörased ideed. Neile, kes kuulata tahtsid, pajatas Strandberg, kuidas tulevikus valatakse kütusepaakidesse kohalikke taimseid õlisid. Ning ennäe, aastal 2006 on biodiisli tootmine Eestis kuum teema.

Lääneriikide mõistes tegutses 1990. aastate Strandberg kui visionäär, üleminekuaja riskikapitalist. Kui leidunuks korralik raha ja seda lugeda oskavad abilised mõtete elluviimiseks, siis kümnest projektist võib-olla üks olekski mehe püstirikkaks teinud ja Eestilgi oma Nokia ammu käes.

Kuid ärid kulgesid kord nii, kord naa, kadusid käest või hääbusid. Rublamüük tõi sisse natuke kuulsust. Isegi Rahva Hääle ostuga said Maagid Strandbergi meelest riigilt petta: tellijaid pidi olema 25 000 - 30 000, aga oli kümme korda vähem. Erastamisraha jäi vaidluste tõttu osalt maksmata. Juurde tehtud Rahva Postiteenuse AS püsis kauem, aga lõpetas pankrotis.

Praegu on Marek Strandberg seotud terve hulga pisifirmade ja ökotehnoloogiaid propageerivate MTÜdega. Järgmist Hansapanka, Tallinki ega Skype'i pole kusagil näha.

"Ma ei ole sportlane... edu poole ei püüdle... lihtsalt elan," võtab ta oma saavutusfilosoofia kokku. Suurim õnnestumine elus? "Kui siis... sündida õnnestus edukalt ja enam-vähem tervena."

Strandbergi tänane projekt on roheline erakond ja 2007. aasta Riigikogu valimised. "Mulle meeldiks väga, kui ta oleks nõus partei esimees olema," ütleb Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet, kaasvõitleja roheliste algatusrühmast.

Strandberg ongi nõus kandideerima. Ainult keskkonnaministriks ta järgmises valitsuses "väga hea meelega" hakata ei taha.

Tammet leiab, et tegelikult peidab liidrikandidaat eneses rohkem praktilist meelt, kui need hullu leiutaja jutud, mida ta pidevalt räägib, paista lasevad. "Tal ongi kalduvus oma jutuga inimeste peal eksperimenteerida. Vaadata, kuidas ideed mõjuvad."

Tänaste poliitikategelaste seas levib loodava partei suhtes skepsis. "See on puhas Strandbergi projekt, valija nahk tõmmatakse üle kõrvade hullemini kui Res Publicaga," on ühe sageli Toompead külastava parteifunktsionääri veendumus. Seda öeldakse eravestluses. Oma nime all nõustuks ta teatama hoopis seda, et uued erakonnad on Eesti parteimaastikule teretulnud.

Strandberg aga nendib: "Rohelist erakonda poleks Eestis tekkimas, kui keskkonna ja inimese suhteid arukaks reguleeriv poliitika oleks Eestis kujunenud teiste erakondade kaudu."

Väike erinevus roheliste ja Res Publica vahel on. Res Publica saabus poliitareenile väga korralikult kapitaliseeritud projektina. Strandbergi rohelistele on Hannes Tamjärv seni vaid kogunemiseks pinda pakkunud. Isegi "kõigile" toetust lubavad Sõõrumaa ja Kruuda pole veel ülekandeid tegema asunud.

Strandbergi hilisemaid ärisid

  • Carbonext Eesti OÜ. Strandberg: "Loodud aastate eest eesmärgiga välja töötada ja arendada kütusetehnoloogiaid. Minu osalus selles oli seotud nii põlevkivi rikastamislahenduste kui ka biomassikütuste tehnoloogiate loomisega. Mõlemad tehnoloogiad loodi ja üks koguni kaitsti Eesti Patendiametis. Äriga ei lähe enamjaolt nii, nagu plaanitud... Praegu on see ettevõte minu teada jõude."
  • Bionext OÜ. "Tegeles nii savipõhiste ehitusmaterjalide kui tehislikel ökosüsteemidel põhinevate reoveepuhastustehnoloogiate loomisega. Sellistele ettevõtmistele polnud ajad just kuigi soodsad ning pole need paranenud tänasekski."
  • Edisoni Keskus OÜ. "Sai loodud õpetamaks tehnoloogiaarendust ja -korraldust Concordia ülikoolis. Nagu teada, seda ülikooli endisel kujul enam pole. Enamjaolt ülikoolis majandusprobleemide tekke tõttu jäi soiku. Tänaseks on ettevõte registrist kustutatud."
  • Businext Eesti OÜ. "Nõustamisettevõte, pakub tehnoloogilisi konsultatsioone ning ettevõtluse alast nõustamist."