Roheline laine Frankfurdis

Euroopa suurim autonäitus Frankfurdis hiilgas hulga uudismudelite ja kõikvõimalike ökolahendustega. Bensiinile leidub hulgaliselt alternatiive, ent kõigil on (vähemalt esialgu) omad vead man.

Hea näitus oli, ei mingit kahtlust. Viimase paari aasta jooksul esimest korda ei jäänud suurelt autonäituselt muljet, et puudub midagi olulist. Üle mitme aja oli näitus kuhjaga täis uudismudeleid, mis lähitulevikus massiliselt ka meie teedel-tänavatel veerema hakkavad. Audi A4, Mazda 6, Mitsubishi Lancer, Peugeot 308, Subaru Impreza, Volkswagen Tiguan, kui nimetada vaid mõnda.

Mis veel silma hakkas? Vastavalt näituse motole “Näha, mida homme toob” eksponeeriti hulganisti ülisäästlikke ja -puhtaid sõidukeid. Firma, mille mudeli­nimed ei sisaldanud sõnu eco, bio, flexi või vähemalt hybrid, näis teiste seas valge varesena. Aga seda ei lubanud endale keegi – ökorongile olid hüpanud isegi nii vastandlikud margid nagu Lada ja Porsche.

Asi on tõsine, sest hetkeseisuga kavatseb euroliit kehtestada 2012. aastal sõiduautodele CO2 päästu ülempiiriks 130 g/km. Kuidas keskkonnaga sõbrustada püütakse? Gaasi või etanooli kasutamine kütusena on juba tuntud ja kasutusel lahendus. Üsna varsti saame näha diiselmootoriga hübriidautosid, kõik praegused hübriidid pruugivad kütusena bensiini.

Hübriidautosid hakatakse varsti seinakontaktist laadima. Aeglustustel kadumaminevat energiat hakatakse “kinni püüdma” ja akudesse salvestama, start-stopp-süsteemid vähendavad mootori tühja tööd. Kütuseelemendiga sõidukid jõuavad seeriatootmisse lähitulevikus.

Ent ka vana hea sisepõlemismootor peidab endas veel reserve. Ülelaadimisega võib imesid teha ning nii võime peatselt näha 1,5-liitrist mootorit luksus­sedaani edasi viimas. Tööd käivad ka jõuallikate kallal, milles ühendatakse otto- ja diiselmootori tööpõhimõte. Nii et oleme teel uude, puhtamasse ja helgemasse tulevikku. Tõsi, üleliia eufooriasse ei maksa sattuda. Mõne perspektiivika tehnikaime igapäevakõlblikuks viimistlemine võib võtta veel aastaid. Ning – last but not least – autod muutuvad järjest kallimaks. Säästmine on lõbu, mida saavad endale lubada vaid rikkad.

Järgnevalt väike valik Frankfurdis nähtud uutest seeriasõidukitest. Ideeautod jäävad seekord kõrvale, mõnda huvitavamat käsitleme hiljem eraldi lugudes.

Aston Martin DBS
Värskelt iseseisvunud briti sportautomark tuli välja sõidukiga, mis valmis veel Fordi ajastul. Mudelivalikus vahetab ta välja seni lipuleva staatuses olnud Vanquishi. V12-mootor arendab 517 hobujõudu, alumiiniumist ja süsinikplastist ehitatud keresse mahub kaks istekohta.

Süütevõtit asendab ECU – Emotion Control Unit –, millele kinnitatud safiir lööb süüte sisselülitamisel punaselt särama.

Ülielegantset ja voolujoonelist välimust ei riku spoilerid ega tiivad. Kiirele sõidukile vajalik aerodünaamiline survejõud saavutati põhiliselt autopõhja tagaosas paiknev difuusoriga.

Audi A4
Välisdisain valmistab pisukese pettumuse, sest eelinfo põhjal võis oodata midagi märksa efektsemat. Uus A4 ei erine esmapilgul kuigi palju eelkäijast, ent proportsioonid muutusid põhjalikult. Tänu ümberpaigutustele jõuülekandes õnnestus esisilda tublisti ettepoole nihutada ja ühtlasi teljevahet pikendada – see on nüüd keskautole üüratud 2808 mm. Paranes kabiini mahutavus, aga mis veelgi olulisem – juhitavus. Eelmisel A4-l koormas mootor liialt esirattaid ja muutis auto seega alaju hitavaks.

Mootorivalik katab vahemiku 143–265 hj, manuaal- ja automaatkäigukasti kõrval on saadaval variaator, esiveo kõrval quattro-nelikvedu.

Dodge Journey
Lõpuks ometi toob Dodge Euroopasse müügile sõiduki, mille välimus ei tohiks keskmist klienti nina kirtsutama panna. Journey üritab leida ostjaid segmendis, kuhu varem kuulus Chrysler Voyager. Põhivarustuses on viis istekohta, lisaks saab tellida ka kolmanda istmerea.

Säästu-Journey saab hakkama 2,4-liitrise bensiinimootoriga, huvitavaks alternatiiviks on ka 2,7-liitrine etanoolisegu (E85) põletamiseks sobiv V6. Huvitavaks tehniliseks uudiseks on Getragi konstrueeritud kahe siduriga kuuekäiguline automaatkast.

Jeep Cherokee
Vanasti nimetati seda väikeseks Jeepiks, tänapäeval aga enam-vähem keskmiseks. Kandiline välimus on otsekui maha joonistatud suure Commanderi pealt. Maastikusõit pole Cherokee’le kunagi probleeme valmistatud, uuel mudelil pandi rohkem rõhku maantesõiduomaduste viimistlemisele. Uus pideva nelikvoe süsteem Selec-Track II kuulub põhivarustusse nagu ka mägipidur. Lisadest on huitavaim presendist “katuse­luuk” Sky Slider, mis teeb Cherokee’st peaaegu kabrioleti. Jõuallikatest on saadaval 3,7-liitrine V6-bensiinimootor ja 2,8-liitrine turbodiisel. Müügi algus – 1. kvartal 2008.

Jaguar XF
Konservatiivse S-Type’i asemele tulev XF on Jaguari kohta haruldaselt innovaatiline.
Sedaani ja kupee parimate omaduste ühendamine ühte tervikusse teeb XFist otsese konkurendi Mercedes CLSile. Ehkki sõiduk näib üsna madal, mahub sinna viis täiskasvanut ja 500 liitrit pagasit. Kabiinikujunduse põhimõtted on muutunud välimusest enamgi – kirju interjööri asemel näeme lakoonilisi jooni ja varasemast vähem puitdetaile. Tavapärane käiguvalits puudub, selle aset täidab pöördlüliti ja hoovakesed roolil. Mootorivalik sisaldab kaht V6 (sealhulgas diisel) ja kaht V8. Esimesed autod jõuavad klientideni märtsis.

Mazda 6
“Kuuel” seisab ees raske ülesanne - asendada üliedukat eelkäijat. Mazda üritab sellega tõusta poole klassi võrra ülespoole, kõrgemale massitiraažides toodetavatest „tavalistest” keskautodest, pürgimata seejuures noobelmarkide konkurendiks. Sportliku alatooniga välisdisain meenutab tugevalt Lexuse sõidukeid, evib aga mitmeid RX-8lt tuntud lahendusi.

Mõõtmed kasvasid tunduvalt, kaal aga vähenes. Kere paistab silma ka viimistletud aerodünaamikaga, sedaani ja luukpära õhutakistusteguriks öeldakse väljapaistev 0,27, universaalil 0,28. Mootorivalikus asendav 2,5liitrine (170 hj) varasemat 2,3liitrist, ülejäänud jõuallikad tulevad  vanalt „kuuelt”. Müük algab jaanuaris.

Lamborghini Reventón
Tehniliseks baasiks on Murciélago, disainerid aga otsisid inspiratsiooni moodsatest kiirlennukitest. Kandmikus kasutatakse terast ja süsinikplasti, kerepaneelide tarvis ainult viimati nimetatud materjali. 6,5-liitrise mahuga V12 arendab 650 hj ning optimeeritud aerodünaamikaga autopõhi võimaldab ohutult liikuda kiirusel kuni
340 km/h. Kokpitis asendavad tavapäraseid näidikuid kolm vedelkristalltablood, eripäraks on kiirendusmõõtja, mis näitab nii piki- kui ka põikisuunas mõjuvaid jõude. Reventóne ehitatakse vaid 20, kõik miljon eurot maksvad sõidukid olevat juba müüdud.

Mitsubishi Lancer
Uus Lancer peaks Mitsubishist tegema l aiatarbemargi ka Euroopas. Varasemad Lancerid jäid massis pea silmatorkamatuks, uut on aga võimatu mitte ­märgata. Tehnilised lahendused olid kasutusel juba teise põlvkonna Outlanderil. Esialgu (käesoleva aasta lõpul) tuleb müüki ­sedaan, tuleval aastal ka viie uksega luukpära. Igapäeva-Lanceritele pakutakse kaht bensiini- (1,5 l / 110 hj, 1,8 l / 144 hj) ja kaht ­diiselmootorit (VW päritolu 2,0 l / 140 hj ja Mitsubishi oma 1,8 l / 144 hj). Kähkusõitjate unistus Evo X saab kaheliitrise turboga jõuallika (võimsus esialgu teadmata), arvutijuhtimisega nelikveo ja kahe siduriga käigukasti.

Suzuki Splash / Opel Agila
Sisuliselt on tegu pisi-Suzukiga, mida valmistatakse ka Opeli märgiga. Asendab äpardunud disainiga kaksikuid Suzuki Wagon R+ ja Opel Agila. Autod hakkavad konveierilt tulema Ungaris Esztergomis asuvast Suzuki tehasest.

Splash/Agila ehitatakse Suzuki Swiftilt pärit platvormile, teljevaheks mõõdetakse väikeautole eeskujulikud 2360 mm. Mootorid jõust just ei pakata, Splash/Agila peavad hakkama saama 65 kuni 86 hobujõuga. 1,0- ja 1,2-liitriseid bensiinimootoreid täiendab valikus Fiati algupäraga 1,3-liitrine diisel.

Volkswagen Tiguan
Volkswagen saab lõpuks ette näidata kompaktse linnamaasturi. Touaregi väikevenda pakutakse kahes kerevariandis, neist üks on mõeldud põhiliselt maanteekasutuseks, teine kannatab ka maastikul turnimist. Maastiku-Tiguanil puudub esispoiler, seda asendab karterikaitse ja auto võib peale sõita kuni 28kraadise nurgaga takistustele (maantevariant üle 18 ei suuda). Kliirens on mõlemal juhul 195 mm. Silmapaistvad on ka praktilist kasutamisväärtust iseloomustavad numbrid: pakiruum 470 - 1510 l, kandevõime 650 kg, haagise mass kuni 2500 kg. Kõik viis pakutavat mootorit (140 - 200 hj) on ülelaadimisega.

Peugeot 308
Väliselt erineb vähe oma eelkäijast 307st. Sisemuses seevastu püütakse saavutada tuntavamaid erinevusi, põhiliselt kvaliteedi osas. Tavapärasele luukpärakerele lisanduvad hiljem kupee ja universaal, mõlemad olid Frankfurdis väljas kontseptsõidukite kujul. Kolmanda 308-teemalise kontsepti eripäraks oli diiselmootoriga hübriidajam ning 308 võib saada sellise lahenduse masstootmise pioneeriks.

Renault Kangoo
Lõbusa olemisega ülipraktilise mahtuniversaali teine generatsioon säilitas kõik eelkäija head geenid. Enampikkus (+18 cm) ja -teljevahe (+10 cm) kasvatasid niigi avarat siseruumi veelgi. Kangoo mahutab lahedalt viis reisijat, pakiruumi 660 liitrist saab istmete kokkuklappimise järel ligi 3 kuupmeetrit. Madal laadimiskünnis ja võimalus vedada kuni 2,5 meetri pikkusi esemeid tõstavad praktilist kasutamisväärtust veelgi. Erinevate soovide ja vajaduste rahuldamiseks pakutakse kaht otto- ja nelja diiseljõuallikat (70–105 hj).

Subaru Impreza
Tulihingelistele rallifännidele on uue Impreza välimus täielik pettumus, ent vaadakem tõele näkku: arvestama peab ikka laiema publikuga. Sestap saigi kolmanda põlvkonna Impreza viieukselise luukpärakere ning tuleb esiti müügile “nõrgukeste” mootoritega: 1,5 l / 107 hj ja 2,0 l / 150 hj. Mõlemad on saadaval ka koos automaat­käigukastiga, kus leidub vaid neli käiku. Hiljem järgneb diisel ning rallihuviliste rõõmuks ka ülelaadimisega jõuallikad.

Interjöörikujunduse põhimõteteks olid selgus ja lihtsus, üleliigset kribu-krabu sealt ei leia.