Roheline laine Frankfurdis
Hea näitus oli, ei mingit kahtlust. Viimase paari aasta
jooksul esimest korda ei jäänud suurelt autonäituselt muljet, et
puudub midagi olulist. Üle mitme aja oli näitus kuhjaga täis
uudismudeleid, mis lähitulevikus massiliselt ka meie teedel-tänavatel
veerema hakkavad. Audi A4, Mazda 6, Mitsubishi Lancer, Peugeot 308, Subaru
Impreza, Volkswagen Tiguan, kui nimetada vaid mõnda.
Mis veel
silma hakkas? Vastavalt näituse motole “Näha, mida homme
toob” eksponeeriti hulganisti ülisäästlikke ja -puhtaid
sõidukeid. Firma, mille mudelinimed ei sisaldanud sõnu eco,
bio, flexi või vähemalt hybrid, näis teiste seas valge
varesena. Aga seda ei lubanud endale keegi – ökorongile olid
hüpanud isegi nii vastandlikud margid nagu Lada ja Porsche.
Asi on tõsine, sest hetkeseisuga kavatseb euroliit kehtestada 2012.
aastal sõiduautodele CO2 päästu ülempiiriks 130 g/km.
Kuidas keskkonnaga sõbrustada püütakse? Gaasi või
etanooli kasutamine kütusena on juba tuntud ja kasutusel lahendus.
Üsna varsti saame näha diiselmootoriga hübriidautosid,
kõik praegused hübriidid pruugivad kütusena bensiini.
Hübriidautosid hakatakse varsti seinakontaktist laadima.
Aeglustustel kadumaminevat energiat hakatakse “kinni
püüdma” ja akudesse salvestama, start-stopp-süsteemid
vähendavad mootori tühja tööd. Kütuseelemendiga
sõidukid jõuavad seeriatootmisse lähitulevikus.
Ent ka vana hea sisepõlemismootor peidab endas veel reserve.
Ülelaadimisega võib imesid teha ning nii võime peatselt
näha 1,5-liitrist mootorit luksussedaani edasi viimas. Tööd
käivad ka jõuallikate kallal, milles ühendatakse otto- ja
diiselmootori tööpõhimõte. Nii et oleme teel uude,
puhtamasse ja helgemasse tulevikku. Tõsi, üleliia eufooriasse ei
maksa sattuda. Mõne perspektiivika tehnikaime
igapäevakõlblikuks viimistlemine võib võtta veel
aastaid. Ning – last but not least – autod muutuvad järjest
kallimaks. Säästmine on lõbu, mida saavad endale lubada vaid
rikkad.
Järgnevalt väike valik Frankfurdis nähtud
uutest seeriasõidukitest. Ideeautod jäävad seekord
kõrvale, mõnda huvitavamat käsitleme hiljem eraldi
lugudes.
Aston Martin DBS
Värskelt iseseisvunud briti sportautomark tuli välja
sõidukiga, mis valmis veel Fordi ajastul. Mudelivalikus vahetab ta
välja seni lipuleva staatuses olnud Vanquishi. V12-mootor arendab 517
hobujõudu, alumiiniumist ja süsinikplastist ehitatud keresse mahub
kaks istekohta.
Süütevõtit asendab ECU –
Emotion Control Unit –, millele kinnitatud safiir lööb
süüte sisselülitamisel punaselt särama.
Ülielegantset ja voolujoonelist välimust ei riku spoilerid ega
tiivad. Kiirele sõidukile vajalik aerodünaamiline survejõud
saavutati põhiliselt autopõhja tagaosas paiknev difuusoriga.
Audi A4
Välisdisain valmistab pisukese
pettumuse, sest eelinfo põhjal võis oodata midagi märksa
efektsemat. Uus A4 ei erine esmapilgul kuigi palju eelkäijast, ent
proportsioonid muutusid põhjalikult. Tänu ümberpaigutustele
jõuülekandes õnnestus esisilda tublisti ettepoole nihutada
ja ühtlasi teljevahet pikendada – see on nüüd keskautole
üüratud 2808 mm. Paranes kabiini mahutavus, aga mis veelgi olulisem
– juhitavus. Eelmisel A4-l koormas mootor liialt esirattaid ja muutis
auto seega alaju
hitavaks.
Mootorivalik katab vahemiku 143–265 hj, manuaal- ja
automaatkäigukasti kõrval on saadaval variaator, esiveo
kõrval quattro-nelikvedu.
Dodge Journey
Lõpuks ometi toob Dodge Euroopasse müügile sõiduki,
mille välimus ei tohiks keskmist klienti nina kirtsutama panna. Journey
üritab leida ostjaid segmendis, kuhu varem kuulus Chrysler Voyager.
Põhivarustuses on viis istekohta, lisaks saab tellida ka kolmanda
istmerea.
Säästu-Journey saab hakkama 2,4-liitrise
bensiinimootoriga, huvitavaks alternatiiviks on ka 2,7-liitrine etanoolisegu
(E85) põletamiseks sobiv V6. Huvitavaks tehniliseks uudiseks on Getragi
konstrueeritud kahe siduriga kuuekäiguline automaatkast.
Jeep Cherokee
Vanasti nimetati seda väikeseks
Jeepiks, tänapäeval aga enam-vähem keskmiseks. Kandiline
välimus on otsekui maha joonistatud suure Commanderi pealt.
Maastikusõit pole Cherokee’le kunagi probleeme valmistatud, uuel
mudelil pandi rohkem rõhku maantesõiduomaduste viimistlemisele.
Uus pideva nelikvoe süsteem Selec-Track II kuulub põhivarustusse
nagu ka mägipidur. Lisadest on huitavaim presendist
“katuseluuk” Sky Slider, mis teeb Cherokee’st peaaegu
kabrioleti. Jõuallikatest on saadaval 3,7-liitrine V6-bensiinimootor ja
2,8-liitrine turbodiisel. Müügi algus – 1. kvartal 2008.
Jaguar XF
Konservatiivse S-Type’i asemele
tulev XF on Jaguari kohta haruldaselt innovaatiline.
Sedaani ja kupee
parimate omaduste ühendamine ühte tervikusse teeb XFist otsese
konkurendi Mercedes CLSile. Ehkki sõiduk näib üsna madal,
mahub sinna viis täiskasvanut ja 500 liitrit pagasit. Kabiinikujunduse
põhimõtted on muutunud välimusest enamgi – kirju
interjööri asemel näeme lakoonilisi jooni ja varasemast
vähem puitdetaile. Tavapärane käiguvalits puudub, selle aset
täidab pöördlüliti ja hoovakesed roolil. Mootorivalik
sisaldab kaht V6 (sealhulgas diisel) ja kaht V8. Esimesed autod jõuavad
klientideni märtsis.
Mazda 6
“Kuuel” seisab ees raske ülesanne - asendada üliedukat
eelkäijat. Mazda üritab sellega tõusta poole klassi
võrra ülespoole, kõrgemale massitiraažides toodetavatest
„tavalistest” keskautodest, pürgimata seejuures noobelmarkide
konkurendiks. Sportliku alatooniga välisdisain meenutab tugevalt Lexuse
sõidukeid, evib aga mitmeid RX-8lt tuntud lahendusi.
Mõõtmed kasvasid tunduvalt, kaal aga vähenes. Kere paistab
silma ka viimistletud aerodünaamikaga, sedaani ja luukpära
õhutakistusteguriks öeldakse väljapaistev 0,27, universaalil
0,28. Mootorivalikus asendav 2,5liitrine (170 hj) varasemat 2,3liitrist,
ülejäänud jõuallikad tulevad vanalt
„kuuelt”. Müük algab jaanuaris.
Lamborghini Reventón
Tehniliseks baasiks on
Murciélago, disainerid aga otsisid inspiratsiooni moodsatest
kiirlennukitest. Kandmikus kasutatakse terast ja süsinikplasti,
kerepaneelide tarvis ainult viimati nimetatud materjali. 6,5-liitrise mahuga
V12 arendab 650 hj ning optimeeritud aerodünaamikaga autopõhi
võimaldab ohutult liikuda kiirusel kuni
340 km/h. Kokpitis
asendavad tavapäraseid näidikuid kolm vedelkristalltablood,
eripäraks on kiirendusmõõtja, mis näitab nii piki- kui
ka põikisuunas mõjuvaid jõude. Reventóne ehitatakse
vaid 20, kõik miljon eurot maksvad sõidukid olevat juba
müüdud.
Mitsubishi Lancer
Uus Lancer
peaks Mitsubishist tegema l
aiatarbemargi ka Euroopas. Varasemad Lancerid jäid massis pea
silmatorkamatuks, uut on aga võimatu mitte märgata. Tehnilised
lahendused olid kasutusel juba teise põlvkonna Outlanderil. Esialgu
(käesoleva aasta lõpul) tuleb müüki sedaan, tuleval
aastal ka viie uksega luukpära. Igapäeva-Lanceritele pakutakse kaht
bensiini- (1,5 l / 110 hj, 1,8 l / 144 hj) ja kaht diiselmootorit (VW
päritolu 2,0 l / 140 hj ja Mitsubishi oma 1,8 l / 144 hj).
Kähkusõitjate unistus Evo X saab kaheliitrise turboga
jõuallika (võimsus esialgu teadmata), arvutijuhtimisega nelikveo
ja kahe siduriga käigukasti.
Suzuki Splash / Opel
Agila
Sisuliselt on tegu pisi-Suzukiga, mida valmistatakse ka
Opeli märgiga. Asendab äpardunud disainiga kaksikuid Suzuki Wagon R+
ja Opel Agila. Autod hakkavad konveierilt tulema Ungaris Esztergomis asuvast
Suzuki tehasest.
Splash/Agila ehitatakse Suzuki Swiftilt pärit
platvormile, teljevaheks mõõdetakse väikeautole eeskujulikud
2360 mm. Mootorid jõust just ei pakata, Splash/Agila peavad hakkama
saama 65 kuni 86 hobujõuga. 1,0- ja 1,2-liitriseid bensiinimootoreid
täiendab valikus Fiati algupäraga 1,3-liitrine diisel.
Volkswagen Tiguan
Volkswagen saab lõpuks ette
näidata kompaktse linnamaasturi. Touaregi väikevenda pakutakse kahes
kerevariandis, neist üks on mõeldud põhiliselt
maanteekasutuseks, teine kannatab ka maastikul turnimist. Maastiku-Tiguanil
puudub esispoiler, seda asendab karterikaitse ja auto võib peale
sõita kuni 28kraadise nurgaga takistustele (maantevariant üle 18 ei
suuda). Kliirens on mõlemal juhul 195 mm. Silmapaistvad on ka praktilist
kasutamisväärtust iseloomustavad numbrid: pakiruum 470 - 1510 l,
kandevõime 650 kg, haagise mass kuni 2500 kg. Kõik viis pakutavat
mootorit (140 - 200 hj) on ülelaadimisega.
Peugeot
308
Väliselt erineb vähe oma eelkäijast 307st.
Sisemuses seevastu püütakse saavutada tuntavamaid erinevusi,
põhiliselt kvaliteedi osas. Tavapärasele luukpärakerele
lisanduvad hiljem kupee ja universaal, mõlemad olid Frankfurdis
väljas kontseptsõidukite kujul. Kolmanda 308-teemalise kontsepti
eripäraks oli diiselmootoriga hübriidajam ning 308 võib saada
sellise lahenduse masstootmise pioneeriks.
Renault
Kangoo
Lõbusa olemisega ülipraktilise mahtuniversaali
teine generatsioon säilitas kõik eelkäija head geenid.
Enampikkus (+18 cm) ja -teljevahe (+10 cm) kasvatasid niigi avarat siseruumi
veelgi. Kangoo mahutab lahedalt viis reisijat, pakiruumi 660 liitrist saab
istmete kokkuklappimise järel ligi 3 kuupmeetrit. Madal
laadimiskünnis ja võimalus vedada kuni 2,5 meetri pikkusi esemeid
tõstavad praktilist kasutamisväärtust veelgi. Erinevate
soovide ja vajaduste rahuldamiseks pakutakse kaht otto- ja nelja
diiseljõuallikat (70–105 hj).
Subaru
Impreza
Tulihingelistele rallifännidele on uue Impreza
välimus täielik pettumus, ent vaadakem tõele näkku:
arvestama peab ikka laiema publikuga. Sestap saigi kolmanda põlvkonna
Impreza viieukselise luukpärakere ning tuleb esiti müügile
“nõrgukeste” mootoritega: 1,5 l / 107 hj ja 2,0 l / 150 hj.
Mõlemad on saadaval ka koos automaatkäigukastiga, kus leidub
vaid neli käiku. Hiljem järgneb diisel ning rallihuviliste
rõõmuks ka ülelaadimisega jõuallikad.
Interjöörikujunduse põhimõteteks olid selgus ja
lihtsus, üleliigset kribu-krabu sealt ei leia.