Rohelisi rahastavad Tamjärv, Lõhmus, Nõlvak, Mõis
Roheliste juhatuse liige Marek Strandberg kinnitab, et kehtivaid kokkuleppeid on partei spondeerimiseks umbes miljoni eest. Ülekandeid pole aga pärast erakonna registreerimist veel tulnud.
See siiski ei tähenda, et roheliste taskud on valimiskampaania algul totaalselt tühjad. Enne parteid tegutsenud mittetulundusühing kogus toetusi ligikaudu 1,55 miljonit pluss 100 000 krooni liikmemaksude raha.
MTÜ-le ei kehtinud erakondadele seatud keeld võtta vastu annetusi firmadelt. Seega said ärimehed rohelistele varem raha anda ka ettevõtete kaudu. Tuntumate rahastajate seas on samad ettevõtjad, kes kunagi olid Hansapanga ja Microlinki asutamise juures.
Praegune Rocca al Mare Kooli ASi nõukogu esimees Hannes Tamjärv oli sponsoritest üks esimesi. Tema HTB Investeeringute AS andis pool miljonit krooni. "Tamjärvele olen tutvustanud oma ettekujutust rohelise majanduse iseloomust ja olemusest," ütleb Strandberg.
Tema kinnitusel on kokkulepe olemas ka teise kunagise hansapankuri, ASi Lõhmus Holdings juhataja Rain Lõhmusega. Viimase rahaülekanne pole siiski veel partei arvele jõudnud.
Ehitusärimees Aivar Berzin andis oma firma Vestman Grupp kaudu 0,45 miljonit. Kunagi arvutifirma Microlink looja, praegune biotehnoloogiaettevõtte Celecure AS juhatuse liige ja alternatiivenergiate entusiast Rainer Nõlvak on andnud OÜ Aldago kaudu 50 000 krooni.
Pool miljonit krooni andis enne parteistumist rohelistele vähetuntud ärimees Peeter Mänd oma OÜ Ivard kaudu. Tegemist on jõuka firmaga, mis omab osalusi puidutööstustes ja betoonitehases. 2005. aastal teenis OÜ Ivard kasumit 132 miljonit krooni.
Väiksemaid summasid on andnud veel kaks tuuleparkide ehitamisega tegelevat ettevõtet: OÜ Nelja Energia 40 000 ja AS Windest Green Energy 15 000 krooni. Viimase nõukogu liige on samuti üks kunagisi Hansapanga asutajaid, Jüri Mõis.
Roheliste toetajana on tänavu sügisel avalikkuses esitletud veel üht suurärimeest, Vene transiiditegelast ja Eesti kodakondsuse taotlejat eriliste teenete eest Andrei Filatovit.
Siseminister Kalle Laanetile saadetud toetuskirjas teatab majandusminister Edgar Savisaar muu hulgas, et Filatovi juhitavad ettevõtted on igal aastal "toetatud roheliste liikumist".
Marek Strandbergi sõnul ei ole aga Severstaltransi tegevjuht Filatov erakonna Eestimaa Rohelised ega sellele eelnenud MTÜ sponsor. Rohelisi organisatsioone on Eestis teisigi. "Mina Filatoviga kunagi kohtunud ei ole."
Telereklaamid ei sobi
Rohelise partei Riigikogu valimiste tervikeelarve kavandatud suurus on kolm ja pool kuni neli miljonit krooni. "Tahaksime, et Riigiko gu valitakse suhteliselt tagasihoidlike rahakuludega," ütleb oma partei tuntuim poliitik Strandberg.
Erakonna huvi võimalikult odavalt läbi ajada on mõistetav. Põhierinevus Riigikogus olevate ja sinna alles pürgivate parteide vahel on finantsiline. Parteid saavad riigieelarvest toetust vastavalt oma parlamendikohtade arvule.
Kui roheliste väljaöeldud plaan saada Riigikogus 10 kohta täide läheb, teeks see ühe koha hinnaks 350 000 - 400 000 krooni. See on summa, mille abil said parlamenti nelja aasta eest kõige odavama kampaania teinud mõõdukad ja isamaaliitlased.
2003. aastal maksis pä
äs Toompeale 101 riigikogulase hulka vahemikus 360 000 kuni 770 000
krooni. Kõige suurema kampaania tegi Keskerakond, kes kulutas kokku
üle 21 miljoni krooni ja sai 28 kohta, mis teeb ligi
760 000 krooni
iga saadiku eest. Ühe koha peale tegi suurema kulu üksnes
Reformierakond.
Vähimaga ajasid parlamenti pääsenutest läbi sotsid (tookord Mõõdukad) - neil oli kulusid alla kolme miljoni. Kõige tõhusama kampaania tegi aga Res Publica. Kulutades kaks korda Keskerakonnast vähem, said nad ometi sama arvu parlamendikohti.
Nende kulutatud 10 miljonit oli väga suur summa partei kohta, kel toona samuti polnud riigi toetust. Res Publica oli algusest peale väga hästi rahastatud projekt, mida ei saa väita praegu startiva rohelise erakonna kohta. Samuti oli Res Publica nimekirjas hulk tuntud nimesid.
Strandbergi sõnul läheb raha rohelise partei sõnumite edastamiseks peamiselt trükimeediasse, kus on võimalik edastada sisulisi ideid, kasutades pikemat tekstimahtu ja infograafikat. Telereklaamile tema kinnitusel rohelised rõhku ei aseta.
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna hindab, et väga hea valimissõnumi korral võib neljamiljonilise kampaaniaga parteil ka eeloleval kevadel künnise ületamine õnnestuda, aga tõeliseks läbimurdeks tuleks aastal 2007 kulutada pigem 15-20 miljonit krooni.
"2003 oli läbimurde piir 10 miljonit, aga meedias on vahepeal toimunud märgatav hinnatõus," ütleb ta.
Tuleks korrata Toomepuud
Keskerakonna peasekretär Kadri Must toob Eesti uuemast poliitajaloost vaid ühe pretsedendi, kus praeguste rohelistega võrreldavast seisust alustanud nimestik on Riigikogu künnise ületanud.
See oli 1992. aasta valimistel nimekiri Eesti Kodanik. Neil oli üks rahva seas väga hästi tuntud nimi, Korea sõja veteran Jüri Toomepuu, kes on hiljem kinnitanud, et kogu kampaania maksis talle 500 dollarit.
Ka tänastel rohelistel on täpselt üks hästi tuntud kandidaat: rublamüügi veteran Strandberg, kes aga pole seni veel otsustanud, kas sättida end üles Tallinnas või Tartus.
"Hea valimistulemuse jaoks on tarvis kolme komponenti," ütleb Kadri Must. "Need on erakonna üldine maine, tugevad kandidaadid ja õnnestunud kampaania."
Tuntud kandidaadid on eriti tähtsad Eesti valimissüsteemi eripära tõttu. Hääl tuleb anda mitte parteile, vaid konkreetsele kandidaadile, ning täiesti tundmatu nime juurde tavaliselt valimiskabiinis märget ei tehta.
Juhul, kui rohelistel on taevakõrgune maine ja üle Eesti välja panna staare, võib kampaaniat teha ka suhteliselt väikeses mahus. Tegelikult kummitab rohelisi pigem tuntud nimede puudus, vähemalt uue partei juhatuses neid ei ole.
Teistest mõnevõrra enam on avalikult näha olnud sisekaitseakadeemia lektorit Anti Poolametsa, kes on tuntud aktiivse osalusega eurovastases liikumises. Viimased kolm aastat kuulus ta Iseseisvusparteisse.
Roheliste juhatuses on ka üks nimi, mis pole päris tundmatu kitsamas riigiametnike ringkonnas: tuuleenergiaekspert Jaan Tepp töötas Lennart Meri ajal mõnda aega Kadriorus presidendi kantseleis.
