UUEL KUUL UUED RÕIVAD: Klementi (vasakul) ja Baltika pakuvad aastas kahe asemel tosinat uut rõivakollektsiooni, muidu jääks nad konkurentsis välismaistele tootjatele alla. Klementi

Baltika esimese kvartali 14 miljoni kroonine kahjum oli halb üllatus ka pessimistidele. Järgmisel päeval kukkus rõivatootja aktsia hind Tallinna börsil 11,6 protsenti. Juhatuse esimehe ja Baltika suuromaniku Meelis Milderi vara vähenes ühe päevaga miljoneid kroone.

Reedel teatas teine rõivatootja Klementi, et korraldab juuni alguses emissiooni aktsiakapitali suurendamiseks. 575 000 aktsiat, 27,50 krooni tükk. Väikeaktsionäride kasina huvi korral ostab suuromanik Alta Capital ise kõik emiteeritavad osakud. Klementile kulub 16 miljonit lisaraha hädasti ära.

Üleminekuperiood

Klementi sai mullu 32 miljonit kahjumit. Ettevõtte suurosaluse oli suvel omandanud kodumaine riskikapitalifirma Alta Capital, Estonian Airi erastamiskogemusega mehed. Kaheksa miljoni krooni eest ostsid nad ära ka Soome emafirma P.T.A Group pankrotivara.

Uued omanikud tahavad muuta nii sisu kui ka vormi. Kavas on vähendada töötajate hulka ja pinda Tallinna tootmishoones. Hiljuti avati uued poed Riias ja Tallinnas.

Baltika teenis mullu 6,8 miljonit krooni kasumit, üle kahe korra vähem kui 2001. aastal. Montoni kaubamärgi turule toomine neelas 18 miljonit krooni.

Milder ja tema kolleegid seletavad väsimatult, et poeketi käivitamine ongi kulukas. Seda ei teeni tagasi paari kuuga. Nad tunnistavad siiski, et Montoni eduplaanid olid algselt liiga optimistlikud. 2004. aasta lõppu seatud käibe- ja kasumiprognoosid lükati aasta võrra edasi. Kui ka siis numbrid ei parane, vaadatakse strateegia üle.

Eesti kolmas suurem rõivatootja on viimasel ajal varjus olnud. Sangari intensiivne laienemisperiood on läbi. Läinud aasta kasum oli nadi 5000 krooni. Endise tegevjuhi Jaan Kallase ideede teostamine läks ettevõttele liiga kulukaks. Viimase poole aasta sees on kinni pandud esinduspoed Riias ja Vilniuses.

Konkurents on üha tihedam. Pinnal püsimiseks ei piisa kevadsuvisest ja sügistalvisest kollektsioonist. Iga kuu tuleb midagi uut pakkuda. Kasumit teenida on üha raskem.

“Pigem madalamad marginaalid, aga kiirem tootmine,” nimetab Baltika jaekaubanduse divisioni juht Maire Milder edu valemi. Eesti moetööstus peab eeskuju võtma Euroopa tegijatelt.

“See ei ole veini- või konjakiäri, kus laovaru läheb kallimaks,” on Klementi tegevjuhi Toomas Leisi lemmiklause uue eriala kohta. Mullu sügisel Klementi juhiks asudes leidis ta eest laotäie kuni kolm aastat vanu riideid. Moe ajalukku kuuluv kraam müüdi maha võileivahinna eest. “Päris suur osa möödunud aasta kahjumist tuli varude ümberhindamisest.”

Jaemüük tapab hulgi

Pärast terrorirünnakut New Yorgis on ka maailma tekstiilitööstus kriisis. Pikema eaga tarbekaupu ei osteta enam nii palju kui varem.

Samal ajal on terves maailmas jaekaubandus ketistumas. Väga vanad Skandinaavia tootjad on tõsiselt mures: uued Euroopa jaeketid tungivad jõuliselt peale ja võtavad kliente ära.

Hulgimüük ehk toodangu turustamine iseseisvate edasimüüjate kaudu ei anna tootjale võimalust müüki kontrollida. Lepingud on sõlmitud mitu hooaega ette, turu muutustele kiirelt reageerida ei saa. Kui oktoobris tuleb lumi maha, jääb sügiskollektsioon müümata.

Baltika käibest üle poole tuleb oma poodidest. Müügist omakorda kolm neljandikku tuleb läbi Montoni keti.

Klementi eelistab hulgimüüki. Soome firma pankrotipesast ostetud PTA kaubamärki müüakse Skandinaavias umbes 200 kaupluses nagu Sokos ja Stockmann. “On väga oluline olla sellistes suurtes sees, siis on lihtsam saada ka väiksemaid taha,” räägib Leis.

Klementi kaubamärgiga üritatakse vallutada peamiselt endise N Liidu turgu. Näiteks Stockmann hakkab Klementi kaupa müüma lisaks Tallinnale ka Riia, Peterburi ja Moskva esinduspoodides.

Sangar on oma valusa õppetunni ambitsioonikatest laienemisplaanidest saanud ja vaatab konkurentide tegemisi pisut skeptiliselt. “Meie algselt kavandatud unistused olid oluliselt pikema perioodi peale. Praeguses makrokeskkonnas pole Baltika ja Klementi uuendustest õiglane hetkel veel mingeid järeldusi teha,” ütleb Sangari turundusjuht Triin Kaasik.

Sangari tunnuseks oli, on ja jääb särgitootmine. Praegu on võrdselt tähtis ka casual-kollektsioonide arendus.

Eesti tootmine ei kao

Rõivatootjad peavad endalt küsima, kas oma tootmist tasub pidada või on mõttekam osta kogu toodang allhankena sisse. “Väärtust luuakse ikkagi tootearenduse, marketingi ja kauplemisega, palju vähem tootmisega,” ütleb Leis. 

Eesti toomiskulud ei suuda tulevikus Hiina, India või Indoneesia hindadega konkureerida. Juba täna toodetakse suur osa Klementi rõivastest Kaug-Idas.

Läbi ja lõhki kapitalist Leis teab: edukas ettevõte ei saa toita üht üksust teise arvelt. “Pakkumised tuleb võtta meie oma tootmisest kui ka mujalt – olgu Eestist, Leedust või Kaug-Idast. Ostetakse sellelt, kes teeb parema hinna ja kvaliteediga. Kui oma tellimused ei ole kasumlikud, tuleb teha allhanget.”

Eesti oskustöölistel on eelis keerulisema õmblustöö osas - mantlid, jakid, püksid ja seelikud. Siin on võimalus ka allhankeks, mis ei pea piirduma vaid riidetükkide kokkuõmblemisega. Klementil on näiteks leping Stockmanniga, kellele tehakse nii tootearendust kui ka õmmeldakse.

Eesti kasuks räägib veel logistiliselt hea positsioon. Siit on hea tarnida Põhja-Euroopasse.

Milder näeb Eesti tootjatel võimalust välisturgu vallutada ühisrindena. “Mida tugevamad on Eesti tootjad, seda parem on müüa Eesti kaupa maailmas kui omaette kaubamärki.”

Eeskujud on H&M ja Zara

Rootsi rõivafirma Hennes & Maurtiz on poole sajandiga loonud üle 850 poe 17 riigis. Lisaks odavatele moeriietele müüb poekett oma aksessuaare ja kosmeetikat. 2002. aastal kerkis firma kasum 50protsenti 14 miljoni Eesti kroonini. Käive oli 90 miljonit.  

H&M edu saladus on võimalikult väikesed laovarud ning poevarude juhtimine arvutite abil. H&Mil pole oma vabrikuid, kaup ostetakse sisse Euroopa ja Aasia tootjatelt.

Hispaania kauplustekett Zara müüb aga enamasti oma toodangut. Poed on pidevas infoühenduses vabrikutega. Kui näiteks mõnes poes on partii pluuse jäänud kauaks riiulitele, siis ei lasta hinda alla, vaid pluusid lähevad vabrikusse ümbertegemisele.

Rõivakontserni Inditex kuuluva Zara omanik on Armancio Ortega. Ta alustas rõivaäriga 1975. aastal. Nüüd hinnatakse Ortega impeeriumi turuväärtuseks 150 miljardit krooni.

Eesti rõivastega konkureerivad kaubamärgid:

Sangar: Klementi, Baltika, Vero Moda, Only, Lee Cooper

Baltika & Monton: Mexx, InWear, Matinique, Esprit, 4You, Mango, Zara.

CHR/Evermen: Cubus, Lelija, Dressmann, Klementi, ReReserved, Sangar, Seppälä

Baltman: Hugo Boss, Bugatti, Sand, Cinque, Pierre Cardin

Klementi: Seppälä, Vero Moda, H&M, Benetton, InWear

PTA: Esprit, Mexx, Zara, Miss Sixty, Mango, Diesel, Filippa K