Ronaldo toidab Eesti jalgpalli
Teisipäeval alustas taas spordimaailma üks kuumimaid võistlussarju - Meistrite Liiga jalgpall. 32 klubi võistlevad ühe eesmärgi nimel: tõsta maikuus pea kohale ihaldatud karikas. Mõistagi on klubidel siin peale au ja kuulsuse mängus ka maisem huvi: raha. Seda saavad Meistrite Liiga põhivooru jõudnud klubid hea hunniku.
Tegelikult pingutavad need 32 vaprat vutitiimi ka kogu Euroopa jalgpalli nimel. Sellest meeletust rahast, mida telekanalid maksavad mängu näitamisõiguste või õllefirmad oma märjukese reklaamimise eest staadioni reklaampindadel, läheb vaid osa - tõsi küll, suurem osa - mängivate klubide kukrusse. Väiksema osa rahast suunab UEFA aga Euroopa jalgpalli tagasi. Seepärast on Meistrite Liiga edul otsene seos ka meie oma koduse jalgpalli arenguga. Näiteks Eesti jalgpalliliidu eelarvest katab UEFA-lt saadud raha peaagu poole.
Mullu otsustas UEFA kaotada Meistrite Liigas teise alagrupivooru ja võttis sellega neli mängu vähemaks. Turniiri jälgijate hulk on aga aina kasvanud. UEFA ootab tänavuselt Meistrite Liiga hooajalt suuremat tulu kui kunagi varem - nende eelarvekavand näeb ette, et tänavusel hooajal jagatakse laiali 584 miljonit eurot. Seda on 20 miljonit rohkem kui möödunud aastal. Neli miljonit sellest tuleb uutest meedialepingutest ja kogu ülejäänud summa teleõiguse ja reklaamikontrahtidest.
Raha jagab UEFA nii:
- 519 miljonist eurost jagatakse 75% osalevatele klubidele ja 25% Euroopa jalgpalli arendamiseks.
- 519st miljonist eurost üle jäävast rahast läheb omakorda 82% osalevatele klubidele, ülejäänud 18% jällegi Euroopa jalgpallile.
- Tänavu saavad sarjas võistlevad klubid seega 441 miljonit eurot ja Euroopa jalgpalli jaoks jääb 143 miljonit.
Selle 143 miljonit eurot jagab UEFA Euroopa jalgpalliliitudele, liigadele ja klubidele. Tänu UEFA rahadele on Eestis näiteks rajatud kümmekond kunstmuruväljakut - aastail 1995-2002 tegeles UEFA nimelt Ida-Euroopa abistamise projektiga, suunates Meistrite Liigaga teenitud raha meie piirkonda. "Rajasime Valga, Kuressaare, Maardu, Narva, Viljandi, Pärnu ning Tallinna Wismari tänava staadioni, FC Kotkase ja osaliselt ka Tartu kunstmuruväljakud," loetleb Eesti Jalgpalliliidu peasekretär Tõnu Sirel. Iga selline väljak läks jalgpalliliidule maksma miljoni krooni ümber.
See projekt on on nüüd läbi. Aga uus, Hat-trick'i nimeline projekt on alanud, ning sellegi eest saab rajada uusi kunstmuruväljakuid ja uuendada vanu. Populaarseim on praegu miniväljakute projekt, millega on kaasa läinud ka Eesti - kolme aasta jooksul kerkib Eestisse 40 miniväljakut. Meistrite Liigast laekuva rahaga kaetakse neist kuludest tervelt kolmandik.
Teine UEFA projekt kannab nime Solidaarsus. Selle eest toetatakse noortesporti. Eestis saavad Solidaarsuse raha abil treenida kõigi kaheksa meistriliiga klubi 12-18aastased jalgpallurid. "UEFA põhimõte on selline, et areneksid kõik - mitte ainult klubid, kes aasta aastalt Meistrite Liigas osalevad," seletab Sirel. "Paljud mängijadki tulevad ju väikestest riikidest - ega nad ei tuleks, kui seda raha ei oleks!" Kuigi Meistrite Liiga hõlmab vaid Euroopa klubisid, mängib sarjas ka Aafrika ja Aasia riikide vutistaare. See omakorda tähendab, et teleõigused lähevad kaubaks ka seal.
Iga riigi meistreid, kes Meistrite Liiga põhivooru ei jõua, ootab 97 000eurone boonus. Samuti saab iga klubi, kes Meistrite Liiga või UEFA Cupi kohale pürgib, kuid eelringidest edasi ei pääse või kukub välja UEFA Cupi esimeses ringis, 52 000 eurot. Kuid Sireli sõnul ei pruugi see summa olla kuigi oluline rahasüst - sellest tuleb katta ka klubide sõidukulud. "Näiteks Intertoto võistlussarjas mängimise eest antakse 50 000 Šveitsi franki (500 000 EEK), kuid kui Narva Trans Portugali klubi vastu loositi, kulus kogu see raha meeskonna sõidukuludeks ära - isegi peale tuli maksta!"
