Rõõmusõnum: Eestis toodetud gurmeeõlut ei peagi välismaalt ostma
Nimelt toodab Taani Harboe ketti kuuluv AS Viru Õlu alates eelmise aasta suvest gurmeeõllesid, kuid Eestis neid ei müü, sest huvilisi polevat. Ekspordib hoopis Taani.
„Samal ajal, kui sellest kuulsin, olin just teinud ühele maailma juhtivale, Taanis asuvale mikropruulikojale Mikkeller tellimuse eksklusiivsetele niššiõlledele, sest Eesti õllegurmaanid nõudsid seda!” ütles Ramsden. Ta müüs ettetellimisega 100 pudelit õlut, sealjuures maksid need kuni 20 eurot pudel!
Seetõttu on ta veendunud, et Eestis on piisavalt õllesõpru, kes on huvitatud muust turgu valitsevate suurtootjate kahest enimmüüdud õllesordist, ning on nördinud suhtumisest, justkui ei tahaks eestlased Eestis toodetud gurmeeõlut. „Selleks, et Eesti gurmeeõlut Tallinnas müüa, peaksin ma seda Taanist ostma,” nendib ta.
Õnneks pole Ramsdenil siiski muretsemiseks ülearu põhjust.
Viru Õlle juht Ott Licht ütles, et tõepoolest on seni GB (Gourmet Bryggeriet) nime kandvaid õllesid saadetud konkreetsete tellimuspartiidega mujale Euroopa turgudele, peamiselt Taani, kuid olukord muutub. „Kuigi alguses tundus meile, et tegemist on Eesti turu jaoks liialt eriliste maitsenüanssidega õlledega, siis esmased tootetutvustused kitsamas ringis on andnud väga head tagasisidet ka Eesti õllehuvilistelt ning lähiajal on Viru Õlu kavas gurmeeõllesid ka Eestis müüma hakata,” ütles Licht.
Peamiselt pinnakääritatud õllede retseptid ja tootmise spetsiifika pärinevad Taanist, samal kujul jõuavad õlled ka Haljalas pudelisse. Tegu on ühe esimese Eestis toodetud ale-tüüpi gurmeeõllega — varem on näiteks A le Coq tootnud English Ale´i.
Ramsdeni hinnangul on see vägagi tervitatav ja tõestab ühtlasi Wirut kui võimekat pruulikoda, kuid suuremad tootjad võiksid niššiõlledele ja seega ka õllekultuuri rikastamisele rohkem tähelepanu pöörata. „Näiteks Saku emafirmal on Taanis presiižikas Jakobseni niššipruulikoda, aga seni pole nad neid õllesid Eestisse toonud,” märkis ta. Positiivse poole pealt tõi ta näiteks ka A le Coqi Orgaanilise õlle.
„Keskmisest erinevat õlut maitsta tahtvaid inimesi pole väga palju, kuid nende arv kasvab iga nädalaga,” lisas ta. See näitab tema sõnul ühtlasi, et Eesti õllekultuur areneb — tasapisi, aga kindlalt.
Ekspress käsitles Eesti õllekultuuri üheülbalisust 28.09.2011 ilmunud artiklis „Eestis valitseb õllenatsism!”.
