Umbes tund enne lennuvälja sulgemist 18. detsembril 2001 maandus Stockholmi lähedal asuvale Bromma lennuväljale väikelennuk. Kahel Rootsi politseiautol lasti lennuradadele sõita. Ühes nendest istus 33aastane Mohammed Al Zery, teises 39aastane Ahmed Agiza. Rootsi julgeolekupolitsei sõnul kuulusid mehed tuntud terrorismiorganisatsiooni. Otsuse nad Egiptusesse saata langetas Roosti valitsus samal päeval, kui nad käed ja jalal raudus ameeriklaste lennukile astusid.

Kalla Fakta töötajad vestlesid Bromma lennuvälja kõigi töötajatega, kes tol õhtul tööl olid. Keegi nendest ei julgenud avalikult saates esineda. Kuid mõned töötajatest olid nõus anonüümseks jäädes jutustama, mida nad nägid.

Jänkid toimetasid vahistatud väikesesse kõrvalisse tuppa. Vangide riided tõmmati lõhki, käe- ja jalarauad jäeti alles. Kaks vahti hoidsid alasti vange kinni samal ajal kui nende kallal rõvetseti. Nad riietati sinistesse ürpidesse ja sõidutati lennukile, mis mõni hetk tagasi oli Brommal maandunud. Lennuk tõusis õhku 21.49, pardal 6-8 ameerika agenti ning kaks tegelast Rootsi julgeolekupolitseist, ning seadis kursi Egiptuse suunas.

Egiptuses koheldakse poliitilisi vange tihti brutaalselt. Rootsi ei tohi maalt välja saata inimesi riikidesse, kus neid võidakse piinata. Seetõttu sõlmis Rootsi Egiptusega eraldi kokkuleppe, millega viimane lubas kahte Rootsist saabunud poliitvangi ülekuulamisel mitte piinata. Lepe sisaldas nelja punkti. Mehi ei tohtinud hukata, ebainimlikult kohelda ega piinata. Samuti soovis Rootsi neile uut kohtuprotsessi.

Kairos asuv Rootsi saatkond lubas mehi kahe aasta jooksul iga kuu külastada ja silma peal hoida. Külaskäigud toimusid vanglas korrapidaja juuresolekul, kes kirjutas usinasti üles kõik, mida mehed julgesid saatkonna töötajatele rääkida.

Endine suursaadik Kairos Sven Linder väitis, et tema ei märganud meeste juures piinamisjälgi. Telesaade "Kalla Fakta" leidis aga Rootsi valitsuse salaraporti. Seal seisis selgelt, et valitsus oli meeste piinamistest teadlik. Samuti püüdis valitsus saladuses hoida tõika, et asjasse olid segatud ameeriklased.

"Kalla Fakta" sõitis Kairosse asja uurima. Ajakirjanikud kohtusid mitmete inimestega, kes kinnitasid, et vange piinati. Üheks allikaks oli Ahmed Agizase ema. Ta väitis, et poega on vangis pidevalt löödud ja elektriga piinatud. Vangi käed seoti eletrivoodi külge. Elekter lülitati sisse ning vangi keha hüppas nad lihakänts säriseval pannil üles ja alla. Samal ajal seisis arst voodi kõrval ja kandis vangivalvuritele ette, kui palju vaevleja veel piinamisele vastu peab. Pärast piinamist määriti vang sisse spetsiaalse võidega, mis ei lasknud suuri arme tekkida. Ohver kallati üle ka külma veega, mis hoidis ära suuremad verevalumid.

Sellist piinamist tuli Ahmed Agizal taluda 19. detsembri ja 20. veebruari vahel vähemalt neli korda, väidab vangi advokaat Kjell Jönsson.

Rootsist välja saadetud egiptlastele ei algatatud ka uut õiglast kohtuprotsessi nagu kahe riigi vahelises kokkuleppes seisis. Üks meestest mõisteti ilma kohtuotsuseta õigeks ja viibib praegu Kairos vabaduses, kuid Egiptuse sõjaväe järelvalve all. Ahmed Agiza on endiselt vangis. Teda ootavad Rootsis naine ja viis last.

Kui välja tuli, et Ahmed oli piinamisest külastajate kaudu rootslastele rääkinud, ähvardati teda peksta ja maha lüüa. Ka Ahmedi perekonda tahetakse Rootsist välja saata.

Mitmed poliitikud ja inimõiguste eest võitlevad organisatsioonid on Rootsi valitsust kritiseerinud. Rootsi välisminister Laila Freivalds lubas Kairosse saata esindaja, kes peab uurima, kuidas mehi vanglas koheldi.