Rootsi luure kuulab eestlasi pealt
Eestlaste suhtlus maailmaga toimub senisest rohkem välismaa luurajate silme all.
Alates 1. detsembrist on Rootsi raadioluurel FRA vaba juurdepääs Rootsi riiki läbivale välismaisele andmesidele. Eestlasi puudutab see muudatus kõige otsesemalt.
Konkurentsiameti elektroonilise side osakonna juhataja Rivo Metsa sõnul käib osa meie rahvusvahelistest telefonikõnedest ja internetiühendustest otse või kaudselt läbi Rootsi.
Näiteks Tele2 suunab eestlaste välisside esmalt Riiga, sealt merekaablit pidi Stockholmi ja alles siis üle maailma laiali.
Sideoperaatorid pole pidanud vajalikuks eestlasi kolme nädala eest alanud nuhkimisest hoiatada. Vaikib isegi Telekom, mille suuromanik on Rootsi TeliaSonera.
Telekomi tütarfirma Elion õigustab ennast jokk-olukorraga. Seadus ei kohustavat neid teavitama oma kliente sellest, keda ja kuidas Rootsis pealt kuulatakse.
“Inimesed, kelle tegevus ei ole pahatahtlik ega kuritegelik, ei pea muretsema,” lohutab Elioni pressiesindaja Lilian Viirma.
Elioni seisukohalt pole Rootsi raadioluure tegevuses midagi erakordset. “Tänases maailmas, kus terrorism meid kõiki ähvardab, on see üldise turvalisuse tagamise huvides paratamatu,” julgustab Viirma.
Rootslased suhtuvad FRA tegevusse ettevaatlikult. FRA-l on keelatud jälgida riigisiseseid telefonikõnesid ja interneti kasutamist. Seda tohib teha vaid politsei kohtu loal.
Ka välismaise andmeside jälgimiseks oli FRA voli seni napp, ta piirdus õhust kinni püütud signaalide uurimisega. Võõraste telefonikõnede pealtkuulamise ja e-kirjade lugemise õiguse kiitis Rootsi parlament heaks alles möödunud aastal pärast ägedaid vaidlusi.
Uus seadus kohustab TeliaSonerat ja teisi Rootsi sideoperaatoreid lubama luurajatele ligipääsu kõigile sidekaablitele. FRA-l on õigus kasutada kogutud infot Rootsi välis- ja julgeolekupoliitika huvides, samuti anda seda edasi välisriikide eriteenistustele.
Rootslaste nuhkimishuvi andis viimastel nädalatel kõvasti mõtlemisainet soomlastele. Neil on mitu suurfirmat, mille konkurentideks maailmaturul just Rootsi ettevõtted.
Kas ka eestlastel oleks seoses FRA luuramisega põhjust muretsemiseks? Näiteks Eesti Pangas ja rahandusministeeriumis leidub kindlasti infot, mille teadmisest tõuseks tulu Rootsi pankadele.
Mida peaks meie riigiasutused ja kodanikud ette võtma? Ekspress küsis seda kaitsepolitseilt ja sai järgmise vastuse.
“Kaitsepolitsei soovitab nii kodanikel kui ka riigiasutustel ja ettevõtetel olla elektroonilisel suhtlemisel ise hoolikas ning tundlikel teemadel kasutada suhtlemiseks teisi võimalusi.”
“Kõik sideliinid ja internetisuhtlus on alati avalik. Seetõttu oleks kõige kindlam kasutada krüpteeritud suhtluskanaleid.”
