Rootsi spermadoonor maksab alimente
Kohtu otsusega tuleb 35aastasel mehel, kelle spermat kasutati
lesbisuhtes elanud naise kunstviljastamisel, edaspidi maksta praeguseks viie-,
seitsme- ja kümneaastase lapse ülalpidamiseks iga kuu 326 eurot ehk ca 5100
Eesti krooni 1630 euro (ca 25 500 EEK) suurusest palgast.
Ajalehe
Helsingin Sanomat andmetel oli mehel ja lapsi soovinud paaril algusest peale
kokkulepe, et mees ei avalikusta tulevikus oma isadust. Samas oli mees andnud
kirjaliku isadustunnistuse, et lastel oleks soovi korral võimalik oma
bioloogiline isa leida.
Rootsi kohtu loodud pretsedent on tekitanud
elava väitluse Põhjamaade sooõiguslaste ja seksuaalvähemusaktivistide hulgas.
Olukord pöördus tüliks siis, kui laste ema suhe oma
lesbipartneriga läinud aastal katkes ja naine asus kohtu kaudu nõudma laste
kasvatamiseks raha spermadoonorist isalt. Kohtus tunnistusi andnud
mees keeldus raha maksmast põhjendusel, et tema ja laste ema vahel polnud
kunagi olnud intiimsuhet. Ometi jättis kõrgema astme kohus jaanuaris otsuse
jõusse.
Eestis võib sama juhtuda
Eesti spermadoonor on
ainult siis anonüümsusega kaitstud, kui ta annab oma sperma spermapanka.
"Seadusega on paika pandud, et siis ei saa ta kunagi teada, kellele tema
sperma läheb. Samuti ei saa naine kunagi teada, kes oli doonor,"
ütleb Eesti spermapanga hoidja Andrei Sõritsa.
Kui
naine läheb nn äraräägitud mehega kliinikusse, kelle spermat ta soovib
rasestumiseks, siis annavad mõlemad allkirja, et nad on sündiva lapse
bioloogilised vanemad.
"Kui naine läheb kolme aasta pärast mehe juurde ja
ütleb, et kallis, ma tahan nüüd alimente, siis peab seaduse järgi mees ka
maksma," ütleb Sõritsa. Hoolimata sellest, et viljastamine toimus
katseklaasis.
Sõritsa sõnul oli ka kohtuprotsessis kaotanud mees
heauskne spermadoonor. Naine lubas alguses meest mitte kunagi tülitada, hiljem
aga nõudis raha. Samasuguse loo puhul oleks mehelt alimendid välja nõudnud
ka Eesti kohus.
Maailm
segaduses
Ainulaadne kohtulahend on kutsunud esile terava protesti
homoseksuaalide õigusi kaitsva Rootsi organisatsiooni RFSL poolt, kes nimetab
juhtumit ebaõiglaseks ja vanameelseks.
Soomeski tähelepanu
äratanud pretsedenti kommenteerides ütleb Soome justiitsministeeriumi
nõunik Désirée Söderlund, et praeguses isaduse küsimusi puudutavas
seadusandluses puudub kunstviljastamise mõiste sootuks, mis jätab protseduuris
osalejate õigused ebaselgeks.
Soome Väestöliitto (Rahvastikuliidu)
viljatuskliinikus pole kunstviljastamist teostatud möödunud kevadest
saadik, põhjuseks tuuakse just lünklikku seadusandlust.
Rootsi pretsedent aga muudab põhjalikult kunstviljastamise
tulevikuväljavaateid. Ilmselt pole üheski riigis lihtne leida
spermadoonoreid, kes oleksid valmis kogu oma ihuvilja eest alimente
maksma.
Sidebar
Eesti spermapangas on praegu ainult
8 mehe sperma, kuid lepingud on sõlmitud ka Taani ja USA spermapankadega,
kust eestlannad saavad valida tuhandete doonorite vahel.
Välismaa
pankadest sperma tellimine on aga kallis, nii et seni pole eestlannad seda
varianti kasutanud.
Spermapanka pidav Tartu Tähe Erakliiniku juht
Andrei Sõritsa ütleb, et aastas kasutatakse doonori spermat
neljakümnel juhul. Seaduse järgi tohib ühel doonoril olla kuni 6 last, et
vältida tulevikus intiimsuhteid lähisugulaste vahel.
Eesti spermapanga
kõige nõutavam doonor on gruusia rahvusest helesiniste silmadega 35aastane
mees, 114 kg ja 194 cm, kõrgema haridusega.