Välisministeerium saatis selle lühikese, pinges nägudega jalgratturite pöördumisvideo meeste lähedastele kolmapäeva hommikul kella 10 paiku. Ühe jalgratturi ema ütles Ekspressile: “See on kergendus minule, et ta on elus.” Üha uuesti ja uuesti videot vaadates tekkisid tal aga uued küsimused ja hirmud: “See video võib olla kolm nädalat vana, sest neil on seljas kodused riided. Oleme siin näost halliks läinud, aga nende pealt seda näha polnud.”

Meeleheitele ajavad ka pöördumise adressaadid – Liibanoni peaminister, Saudi Araabia ning Jordaania kuningas ja Prantsusmaa president. See annab lähedastele aimu, et lunarahanõue võib olla nii suur, et Eesti riigil käib selle maksmine üle jõu. “See on nii mitme riigi asi, usun, see peab olema üüratu summa. Oh jumal. Ma ei usu, et Eesti riik suudab neid aidata. Ma ei tea, ei tea, ei tea… nende saatus pole meie kätes,” ohkab ema. Poliitiliste nõudmistega on lugu veelgi komplitseeritum.

Omastele on kergenduseks teadmine, et vähemalt video tegemise ajal on Eesti rattureid koos hoitud. Tähelepanelikult vaadates ja jalgratturite pilkude liikumissuunda analüüsides tundub, et salvestusruumis viibib kaks vangistajat: üks, kes hoiab käes värisevat kaamerat, ja teine, kes jagab korraldusi kõnejärjekorraks. Pöördumises nimetatud riikide ning riigijuhtide nimede paberilt maha veerimine võib viidata pigem poliitilistele nõudmistele, arvavad röövitute videot vaadanud sugulased.

Sellele võimalusele osutas ka välisminister Urmas Paet.