Ropp suu viib vanglasse

Viimase aastaga on Eesti kohtud mõistnud enam kui sada inimest süüdi võimuesindaja solvamises. Lisaks kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvatele rahatrahvidele on kohaldatud ka reaalseid vabadusekaotusi.

on 15. mai 2003, päev, mil pensionär Viivi Haljas Pärnu T-marketi juures pisivargusega vahele jääb. Ta on tõsiselt purjus ning politseinike peale tulivihane. "Vanad litsid! Võmminäod! Alam rass!" kurjustab naine ning tema pahameel ei rauge ka kainestusmajas. Hetk enne kambrisse paigutamist jõuab kinnipeetu nimetada politseitöötaja Veiko Tugedami "vanaks m***iks, seaks ja närakaks".

Viis kuud hiljem mõistetakse Haljase üle Pärnu Maakohtus kohut. Prokurör on nõudnud võimuesindaja solvamise eest kuuekuulist vangistust ning kuna pensionär on tunnistanud end täielikult süüdi, toimub protsess lihtmenetluse korras. Kohtunik Rubo Kikerpill määrab karistuseks küsitud pool aastat, sätestades siiski, et otsust ei pöörata täitmisele, kui naine ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime ühtki uut rikkumist. Ühtlasi mõistetakse värskelt kurjategijalt riigituludesse välja 2160kroonine sundraha, mis kujutab endast omalaadset teenustasu süüdimõistva otsuse eest.

Alates uue Karistusseadustiku kehtima hakkamisest 2002. aasta septembris on "võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine või solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega" kriminaalkuritegu. Kui varem võis ametiisikule kehvasti ütlemine tuua halvimal juhul kaasa aresti, siis KarS §275 näeb selle teo eest ette rahatrahvi või kuni kaheaastase vabadusekaotuse.

Hoolimata karmist karistusest solvatakse Eestis võimuesindajaid ohtralt. Antsla politseikonstaablitele Tarmo Mittile ja Juhan Härrale tekitatud kahju on jõudnud kohtusse koguni kahel korral. 12. veebruaril 2003 sõimas politseinikke kainenema viidav töötu Tarmo Lindmets (26), kasutades kohtuotsuse järgi solvamiseks fraasi "kuradi m***id ja t***d" ning ähvardust "ma n**un teid läbi, n***in ribadeks". Kaks nädalat hiljem ründas samu konstaableid ebatsensuursete sõnadega järgmine töötu Sulev Laidla, nimetades kumbagi politseitöötajat "värdjaks, t***peaks ja kukeks" ning Mitti eraldi "m***iks ja alkohoolikuks".

Võru maakohtu kohtunik Kersti Vosman mõistis Laidlale karistuseks 7500kroonise rahatrahvi, Lindmets pääses kolmekuulise tingimisi vangistusega. Mõlemad mehed olid kuritegu toime pannes purjus, kuid nagu kuuel korral ametiisiku solvamise eest õigust mõistnud kohtunik Vosman teab, seletatakse juhtunut kohtus enamasti alkoholijoobega.

Siinkohal väärib märkimist, et kohtusse on jõudnud ka kohtunik Vosmani enda solvamise juhtum. Nimelt teatas kohtualune P. Kongo talle 14. novembril 1997 istungi ajal: "Käitusite nagu laps, nagu andja-võtja kassiperse lakkuja. Mul puudub igasugune lugupidamine sellise kohtuniku vastu." Et P. Kongo taolist õigusrikkumist jätkata ei saaks, eemaldati ta kiiresti kohtusaalist ning võeti hiljem ka vahi alla. Valga Maakohus otsustas kohtuniku solvajat karistada 15 288 kroonise rahatrahviga, kuid Riigikohus tühistas aastal 2002 selle otsuse, sest vahepeal kehtima hakanud Karistusseadustiku § 305 kriminaliseeris vaid kohtunike laimamise, mitte solvamise.

Tosin solvajat läks vangi

Mitte kõik võimuesindaja solvamised ei lõppe trahvi või tingimisi vabadusekaotusega. Alaealise lapse isa, kodakondsuseta Vadim Kolesnikov (34) istus kahe eestlasest politseiniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise pärast trellide taga enam kui poolteist kuud. Nagu sedastab kohtuotsus, tekkis politseitöötajate ja varem kohtulikult karistamata Vadimi konflikt 18. mail 2003 veidi enne kella kaht öösel, kui süüalune Mustamäel Vilde teel oleva baari juures purjus oli ja oma sõnutsi tahtis just taksot kutsuda.

Sündmuskohale saabunud vaneminspektor Urve Kruusma ja nooreminspektor Toomas Sööde sellel siiski juhtuda ei lasknud, vaid paigaldasid Kolesnikovile käerauad ja viisid ta jaoskonda kainenema. End hiljem täielikult süüdi tunnistanud mees möönis kohtus, et võis vahistamise peale tõepoolest hakata kasutama ebatsensuurseid väljendeid, ning kahetses juhtunut siiralt.

Veelgi enam oli Vadim Kolesnikovil ilmselt põhjust kahetseda, et ta intsidendi ja istungi vahel kohtumenetlusest kõrvale hoidis ning nii tagaotsitavaks kuulutati. Pärast tabamist paigutati mees novembris 2003 nimelt eelvangistusse, kus ta jõudis istuda kuni kohtuotsuse väljakuulutamiseni 13. jaanuaril 2004. Siis leidis Tallinna Linnakohtu kohtunik Julia Vernikova, et trellide taga veedetud aeg on ebatsensuursete sõnade eest just paras palk ning karistas süüalust täpselt kinni istutud aja - ühe kuu ja 22 päevaga.

Reaalse vabadusekaotuse sai Tartu Maakohtult üheks kuuks ka kuueklassilise haridusega tartlane Jaanus Savason (28), kes oli mullu varasuvel sõimanud "ebatsensuursete sõnadega" teda psühhiaatriahaigla joobeekspertiisi toimetavaid politseinikke Ottomar Virki ja Anti Tillingut. Ilmselt oli sõim täiesti kohutav, sest kohtuotsuses ei tooda sellest ära ühtegi rida.

Kokku jagasid Eesti kohtud võimuesindaja solvamise eest mullu reaalseid vabadusekaotusi 12 korral ja tervelt pooled vabadusekaotused tulid Tartu Maakohtu õigusemõistjatelt. Pikima vabadusekaotusliku karistuse - neli aastat - on ametiisiku solvajale määranud siiski Tallinna Linnakohtu kohtunikud. Et vangistus on ebaharilikult pikk, on justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul süüalust ilmselt karistatud ka teiste paragrahvide järgi. Kuna kohtuotsus on veel jõustumata, on täpsemad seigad esialgu vaid kohtu teada.

Väljavõtteid politseinikke solvanud lausetest ja järgnenud kohtusanktsioonidest

“Lapspolitseinik!” - trahv 2500 krooni

“Debiilikud!” – trahv 8000 krooni

“Koer! T*ra! Mäger! Siga!” - trahv 10 000 krooni

“Jõgeva politseis töötavad ainult t*rad ja s*tapead” - neli kuud tingimisi vangistust

Kes on võimuesindaja?

Karistusseadustiku üks autoreid, Tartu ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak: "Lühidalt öeldes on võimuesindaja selline ametiisik, kellel on õigus ja võim anda korraldusi nendele inimestele, kes pole tema alluvad. Tüüpiline näide on politseinik."

Kas ka tuletõrjuja on võimuesindaja? Või turvamees?

"Tuletõrjuja on võimuesindaja siis, kui ta teostab järelvalvet, kui ta teeb ettekirjutuse, et elektrijuhtmed on ohtlikud ja need tuleb välja lülitada. Turvamees võib samuti olla ametiisik, näiteks siis, kui ta turvab mingit objekti. Jah, miks mitte."

Kas solvata saamine pole mõnes mõttes politseiniku töö paramatatu osa?

"Nojah, on ju teada, millise seltskonnaga politseinikud tegelevad. Kui hakata purupurjus inimese igast sõnast kriminaalasja tegema, siis me ei jõua mitte kuhugi. Praktikas peab välja kujunema, kus see taluvuspiir ületatakse."

Kas kaheaastane vanglakaristus pole siiski liig?

"Seda, kas õige on üks, kaks või kolm aastat, ei oska mitte ükski inimene öelda. Pole olemas apteegikaalu, mis ütleks, milline õige karistus on. "