29.05.2009, 00:00
Rotermanni kvaratlit päästetakse nüüd juba pendlimehe abil
Suurärimees Urmas Sõõrumaa kutsus varjusurmas Rotermanni kvartali reanimeerimiseks appi pendli- ja feng shui spetsialisti, arhitekt-geobioloog Rein Weberi.
Urmas Sõõrumaa investeeris Rotermanni kvartali arendusse miljard
krooni. Sellest pidi saama teine vanalinn, mis meeldib kõigile ja kuhu
tullakse meelsasti sisseoste tegema, lõunastama ja vaba aega veetma.
Tegelikult aga seisavad õhtuti paljud aknad pimedad, päeval
on Rotermanni kaubamajagi tühjavõitu, ainus restoran kolis
ära, ainus kohvik on mööblipoes ja enamik linlasi pole kunagi
kuulnud Rotermanni kvartali kesksest Kirsimäest.
Rotermann
Eesti juhatuse liikme Mart Saa sõnul läheb kvartalis elu
mühinal käima juba selle artikli ilmumise paiku, kui kvartali keskmes
avatakse Eesti toidule keskenduv avaturg, restoran välikohvikuga, kunsti-
ning auto- ja militaartehnika näitus, hakkavad toimuma teatrietendused,
kontserdid ning isegi osa Vanalinna päevade üritustest korraldatakse
just seal.
Ei saa ka öelda, et kvartalis rahvast üldse
pole. Ent massidest on asi kaugel. “See on tüüpiline näide
sellest, kuidas väga heas kohas paiknev linnaosa ei hakka tööle,
kui ta ei ole muu linnaruumiga seotud,” tunnistab
Sõõrumaa.
Selle, ent ka teiste planeerimisprobleemide
lahendamiseks ideede saamiseks palkas ta geobioloogi, arhitekti ja feng shui
nõustajana tuntud Rein Weberi, kes koos abikaasa Avega kvartalit mitmest
küljest analüüsis, abiks ka pendlid ja antennid.
Diagnostika tehti nii geobioloogilise, arhitektuurse kui ka iidse Hiina elu-
ja ehitusfilosoofia feng shui põhjal.
Rein Weberi
sõnul selgus, et kolme-nelja meetri laiused jõed
lähevad sinka-vonka mõnede hoonete alt läbi, mõnel pool
on ka maa-alused seisva vee ja õhu koopad. “Voolav vesi tekitab
staatilise elektri välja, mis on nagu nüri nuga selle kohal oleva
inimese tervise kallal,” selgitab Weber. See pole muidugi vaid Rotermanni
kvartali, vaid üleüldine probleem, mida saab feng shui
põhimõtteid kasutades ravida. Weber soovitas tõmmata
majade ümber maa-alune vasktross, mis Mart Saa sõnul on
nüüdseks tehtud.
Sõõrumaa vastas
küsimusele, miks sellist tüüpi abi vaja läks, et
küsimus pole pendlimehes, vaid feng shuis ja üldises arusaamas.
“Need põhimõtted on 5000 aastat vanad. Ka vanadele eesti
talupoegadele polnud need võõrad – nad teadsid, kuhu maja
ehitada, kaev paigutada ja missugune pidi värav olema,”
ütleb Sõõrumaa.
Ent teine osa ekspertiisist
põhineb Weberi arhitektikogemusel ning langeb suuresti kokku teiste
arhitektide arvamusega.
Weberi sõnul pole kvartalis
linnasüdamele iseloomulikku kihavat elukeskkonda, aga ka õiget
ligipääsu ega kaugelt märgatavat pilgupüüdjat.
Lisaks puuduvad pangad, restoranid, ilusalongid, juuksurid, varieteed,
klubid, öine valgustus, haljastus – lehtlad ja nurgakesed, kus saaks
istuda –, viidad, suunatähised, elektroonsed tablood. Nimekirja
võiks ilmselt jätkata...
Kino tuleks maha
lammutada?
Sõõrumaa tunnistab, et ehitusbuumi
ajal kippusid mõned asjad kahe silma vahele jääma. On selge,
et kui kvartalile ei saa normaalselt ligi, siis on raske eeldada selle
“uueks linnasüdameks” kujunemist. Õigupoolest pole ju
kvartali uut osa isegi näha. Puuduvad õiged
“väravad”, mis kutsuksid inimesi sinna sisenema.
Weberite sõnul ei tea paljud inimesed isegi selle Tallinna uue city
olemasolust: “Seda pole õieti nähagi! See on Tallinna
nähtamatu süda!”
Algse plaani kohaselt pidi kvartali
peavärav tulema kobarkino Hobujaama tä
nava poolse sissepääsu kõrvale. Ent olukord on seal nutune
– kvartalisse pääs kino kõrvalt on piiratud vanglatrelle
meenutava raudtaraga, kino ees on koledad piirdeaiad, kino kõrvalt
minnes satub jalakäija aga maa-aluse parkla sissesõidule.
“See kõik on risti ees,” lausub Sõõrumaa.
“Linna üldplaneeringu seisukohast jäeti kino planeerides
üldpilt kahe silma vahele.” Sõõrumaa ja Weber
jõuavad lausa selleni välja, et kvartali avamiseks tuleks kino
üldse lammutada. Küsimus pole ainult pääsu avamises
Rotermanni kvartalisse, vaid sellega ka linlastele mere äärde ja
turistidele mere poolt linnale.
Levivad jutud, et ärimees
proovis Helsingin Sanomate kontsernile kuuluvat kino ära osta, et see
“maha võtta”. Edutult.
Väravaid peab Weberi
sõnul olema kolm – Viru, mere ja kino poolt, kuid neid ei ole,
sest planeerimises on tehtud kohutavad vead.
“Probleemid
algavad juba sissesõitudest parklasse, kuhu on peaaegu võimatu
keerata. Puudunud on projektijärgne kontroll ja ekspertiis,”
põrutab Weber.
Weberi sõnul usaldas
Sõõrumaa alguses liiga palju arhitekte ja planeerijaid.
“Arhitektid ajavad igaüks oma rida, püstitavad iseendale
monumente ja kiidavad vastastikku üksteist,” kritiseerib ta.
Arhitektid olid kuulsad
Sõõrumaa korraldas kvartali parema tuleviku nimel välja
arhitektuurikonkursi. Esimeses etapis valminud neli maja planeerisid Villem
Tomiste, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür
arhitektuuribüroost Kosmos (said selle eest 2007. aasta riikliku
kultuuripreemia ja linnapea tänukirja). “Rauast maja”, uue
jahulao tegid Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi ja Youko Azumakawa,
Kruubiveski restaureerimises osales Vahur Sova (sai linnavalitsuse
tänukirja), avaliku ruumi kujunduse byRoller (sai 2008. aastal kolm
disainiauhinda). Kvartali peaarhitektiks oli Andres Alver. Kõik vinged
nimed.
Villem Tomiste sõnul pääses kvartali
lõplikul planeerimisel liiga palju maksma turundustegelaste sõna.
“Praegu puudub siin vaheldus. Selleks, et siin käiksid
erinevad inimrühmad, on vaja mitmekesisust.
Et kõigil
oleks midagi teha! Magnetit oleks vaja!” arvab Tomiste.
Mere
poolt ligipääsu parandamiseks tuleks tema sõnul esialgu kas
või seal laiutavad autoparklad ära koristada. “Narva
maanteest ja Viru väljakust on niigi raske üle saada ja mere poolt on
ees autoparklad, osalt isegi linna enda maal. Mõistlik inimene ei viitsi
sealt läbi turnida,” ütleb ta.
Ent see ala
pole Rotermanni arhitektide, vaid kruntide omanike ja linna planeerida.
Arendajate plaanid on takerdunud – Admiraliteedi basseini serva, endise
Vaibaparadiisi alale peaks Rotermann Eesti ja Arco Investeeringute ASi
koostöös kerkima ligi miljard krooni maksev multifunktsionaalne
megakeskus. Toonart Rääsk peaks kahe sõidurea vahel asuva
inetu plekkangaari asemele ehitama läbipääsu ja merevaadet
võimaldava kolme korruse kõrguse auguga seitsmekorruselise maja,
kuid seda pole kuskilt näha.
Tegelikult peaks jalakäijate
trajektoor kulgema peatumatult sadamast läbi Rotermanni kvartali ja Viru
Keskuse Stockmannini välja, näitab Ülar Marki analüüs
(loe ekspress.ee-st), ent millal selline visioon võiks teoks saada, ei
tea keegi.
Ligipääsud puuduvad
Lahendustena on välja pakutud jalakäijate silda või fooriga
ülekäigurada Postimaja ja uue Nordic H
otel Forumi vahele. Mart Saa sõnul on Narva maantee alune paksult
täis uusi trasse ning tunneli kaevamine on välistatud. Ühe
variandina pakub Saa eskalaatoriga sillasarnast ülepääsu.
Idee tasandil on räägitud Ahtri tänava autoliikluse
viimisest maa alla, et jalakäijad sellest vabalt üle saaksid, sest
silda sinna muinsuskaitsjad ehitada ei luba – varjab vaadet vanalinnale.
Lihtsaim lahendus oleks uus ülekäigurada.
Sõõrumaa lisab, et oli kunagi valmis tegema Rotermanni kvartali
alt autode läbisõidu – Narva maanteelt Ahtri tänavale
või kaugemalegi, et Hobujaama tänaval üks sõidurida
jalakäijatele anda – teine oleks jäänud bussidele. Sellest
polnud linnaplaneerijad huvitatud.
“Mina ei süüdista
tänapäeval mitte kedagi. Tõden fakti, et see niimoodi on
läinud. Aga kõik pole kadunud. Kvartal hakkab paremini
tööle, kui ta on tervik. Olen optimistlik,” võtab
Sõõrumaa asja kokku.
Ent seda, millal 2012. aastaks
täielikult valmima pidanud kvartal päriselt valmis saab, ei soostu
Sõõrumaa ütlema. “Tänases majandusseisus –
mis ma võin öelda? Kvartali saab ehitada kellegi jaoks. Siis, kui
kellelgi peaks seda vaja minema. Kui vaja, siis kohe.”
ROTERMANNI KVARTALI REANIMEERIMISE KAVA:
- Vanalinna päevade raames toimub kvartalis festival Tallinna Uue Linna Päevad, kus vabaõhulavastused, tsirkus, kontserdid, tantsuetendused ja näitused on tasuta.
- Rotermanni platsil avatakse Eesti mahetootjate toiduturg 20–30 turulauaga. Müügil on parimad palad metsast, põllult, aiast ja merelt. Turg on avatud suve läbi neljapäevast laupäevani kell 8–15. Turumüüjad kannavad Katrin Kuldma disainitud põllesid.
- Rotermanni platsi päiksepoolses otsas avatakse 80kohaline välirestoran Platz. Restorani kõrval avatakse läbi kahe korruse Kalevi esinduspood, kus saab maiustusi ka ise teha.
- Ahtri tänava pool asuva Musta Maja all avatakse Pascucci Coffee Shop (ühtki selle keti kohvikut pole maailmas veel kinni pandud, ütleb Saa).
- Kvartali keskel Kirsimäel saab näha näidendeid, näiteks Ain Mäeotsa “Kõrtsi”, Nukuteatri “Nukumängu ABCd”, Polygon Teatri “Hapnikku”, ja kuulata kontserte, näiteks esinevad Sofia Rubina, Toe Tag, Külalised jt.
- Nisurukkiveskis (Rotermanni 6) avatakse kunstinäitus “Ahne 09”, kus on näha Eesti, Soome ja Hiina kunstiülikoolide tudengite tööd.
- Hobujaama tänava äärses pikas hoones avatakse vana tehnika ekspositsioon – autod, mootorrattad, vana kaljatsistern, vana tankla.
- Rotermanni platsil asuva suure südame juurde pannakse koostöös linnaga üles suur Tallinna elektrooniline kaart.
- Seatakse üles välitualetid, jalgrattaparkla jm tarvilik.
- Kvartali tunnusmärgile – korstnale – tehakse ümber valgusringid, mis panevad selle öösel särama.
- Renoveerimata majadele on juba paigutatud riidest katted, kust on näha, millised need majad tulevikus on.
- 1. juunil avatakse pidulikult trepp kobarkino juurest väljakule. Väljakule kerkib väliterrass koos eraldi mängualaga lastele.