Tegelikult aga seisavad õhtuti paljud aknad pimedad, päeval on Rotermanni kaubamajagi tühjavõitu, ainus restoran kolis ära, ainus kohvik on mööblipoes ja enamik linlasi pole kunagi kuulnud Rotermanni kvartali kesksest Kirsimäest.


Rotermann Eesti juhatuse liikme Mart Saa sõnul läheb kvartalis elu mühinal käima juba selle artikli ilmumise paiku, kui kvartali keskmes avatakse Eesti toidule keskenduv avaturg, restoran välikohvikuga, kunsti- ning auto- ja militaartehnika näitus, hakkavad toimuma teatrietendused, kontserdid ning isegi osa Vanalinna päevade üritustest korraldatakse just seal.


Ei saa ka öelda, et kvartalis rahvast üldse pole. Ent massidest on asi kaugel. “See on tüüpiline näide sellest, kuidas väga heas kohas paiknev linnaosa ei hakka tööle, kui ta ei ole muu linnaruumiga seotud,” tunnistab Sõõrumaa.


Selle, ent ka teiste planeerimisprobleemide lahendamiseks ideede saamiseks palkas ta geobioloogi, arhitekti ja feng shui nõustajana tuntud Rein Weberi, kes koos abikaasa Avega kvartalit mitmest küljest analüüsis, abiks ka pendlid ja antennid.


Diagnostika tehti nii geobioloogilise, arhitektuurse kui ka iidse Hiina elu- ja ehitusfilosoofia feng shui põhjal.


Rein Weberi sõnul selgus, et kolme-nelja meetri laiused jõed lähevad sinka-vonka mõnede hoonete alt läbi, mõnel pool on ka maa-alused seisva vee ja õhu koopad. “Voolav vesi tekitab staatilise elektri välja, mis on nagu nüri nuga selle kohal oleva inimese tervise kallal,” selgitab Weber. See pole muidugi vaid Rotermanni kvartali, vaid üleüldine probleem, mida saab feng shui põhimõtteid kasutades ravida. Weber soovitas tõmmata majade ümber maa-alune vasktross, mis Mart Saa sõnul on nüüdseks tehtud.


Sõõrumaa vastas küsimusele, miks sellist tüüpi abi vaja läks, et küsimus pole pendlimehes, vaid feng shuis ja üldises arusaamas. “Need põhimõtted on 5000 aastat vanad. Ka vanadele eesti talupoegadele polnud need võõrad – nad teadsid, kuhu maja ehitada, kaev paigutada ja missugune pidi värav olema,” ütleb Sõõrumaa.


Ent teine osa ekspertiisist põhineb Weberi arhitektikogemusel ning langeb suuresti kokku teiste arhitektide arvamusega.


Weberi sõnul pole kvartalis linnasüdamele iseloomulikku kihavat elukeskkonda, aga ka õiget ligipääsu ega kaugelt märgatavat pilgupüüdjat.


Lisaks puuduvad pangad, restoranid, ilusalongid, juuksurid, varieteed, klubid, öine valgustus, haljastus – lehtlad ja nurgakesed, kus saaks istuda –, viidad, suunatähised, elektroonsed tablood. Nimekirja võiks ilmselt jätkata...



Kino tuleks maha lammutada?



Sõõrumaa tunnistab, et ehitusbuumi ajal kippusid mõned asjad kahe silma vahele jääma. On selge, et kui kvartalile ei saa normaalselt ligi, siis on raske eeldada selle “uueks linnasüdameks” kujunemist. Õigupoolest pole ju kvartali uut osa isegi näha. Puuduvad õiged “väravad”, mis kutsuksid inimesi sinna sisenema.


Weberite sõnul ei tea paljud inimesed isegi selle Tallinna uue city olemasolust: “Seda pole õieti nähagi! See on Tallinna nähtamatu süda!”


Algse plaani kohaselt pidi kvartali peavärav tulema kobarkino Hobujaama tä nava poolse sissepääsu kõrvale. Ent olukord on seal nutune – kvartalisse pääs kino kõrvalt on piiratud vanglatrelle meenutava raudtaraga, kino ees on koledad piirdeaiad, kino kõrvalt minnes satub jalakäija aga maa-aluse parkla sissesõidule.


“See kõik on risti ees,” lausub Sõõrumaa. “Linna üldplaneeringu seisukohast jäeti kino planeerides üldpilt kahe silma vahele.” Sõõrumaa ja Weber jõuavad lausa selleni välja, et kvartali avamiseks tuleks kino üldse lammutada. Küsimus pole ainult pääsu avamises Rotermanni kvartalisse, vaid sellega ka linlastele mere äärde ja turistidele mere poolt linnale.


Levivad jutud, et ärimees proovis Helsingin Sanomate kontsernile kuuluvat kino ära osta, et see “maha võtta”. Edutult.


Väravaid peab Weberi sõnul olema kolm – Viru, mere ja kino poolt, kuid neid ei ole, sest planeerimises on tehtud kohutavad vead.


“Probleemid algavad juba sissesõitudest parklasse, kuhu on peaaegu võimatu keerata. Puudunud on projektijärgne kontroll ja ekspertiis,” põrutab Weber.


Weberi sõnul usaldas Sõõrumaa alguses liiga palju arhitekte ja planeerijaid. “Arhitektid ajavad igaüks oma rida, püstitavad iseendale monumente ja kiidavad vastastikku üksteist,” kritiseerib ta.


Arhitektid olid kuulsad



Sõõrumaa korraldas kvartali parema tuleviku nimel välja arhitektuurikonkursi. Esimeses etapis valminud neli maja planeerisid Villem Tomiste, Ott Kadarik ja ­Mihkel Tüür arhitektuuribüroost Kosmos (said selle eest 2007. aasta riikliku kultuuripreemia ja linnapea tänukirja). “Rauast maja”, uue jahulao tegid Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi ja Youko Azumakawa, Kruubiveski restaureerimises osales Vahur Sova (sai linnavalitsuse tänukirja), avaliku ruumi kujunduse byRoller (sai 2008. aastal kolm disainiauhinda). Kvartali peaarhitektiks oli Andres Alver. Kõik vinged nimed.


Villem Tomiste sõnul pääses kvartali lõplikul planeerimisel liiga palju maksma turundustegelaste sõna.


“Praegu puudub siin vaheldus. Selleks, et siin käiksid erinevad inimrühmad, on vaja mitmekesisust.


Et kõigil oleks midagi teha! Magnetit oleks vaja!” arvab Tomiste.


Mere poolt ligipääsu parandamiseks tuleks tema sõnul esialgu kas või seal laiutavad autoparklad ära koristada. “Narva maanteest ja Viru väljakust on niigi raske üle saada ja mere poolt on ees autoparklad, osalt isegi linna enda maal. Mõistlik inimene ei viitsi sealt läbi turnida,” ütleb ta.


Ent see ala pole Rotermanni ­arhitektide, vaid kruntide omanike ja linna planeerida. Arendajate plaanid on takerdunud – Admiraliteedi basseini serva, endise Vaibapara­diisi alale peaks Rotermann Eesti ja Arco Investeeringute ASi koostöös kerkima ligi miljard krooni maksev ­multifunktsionaalne megakeskus. Toonart Rääsk peaks kahe sõidurea vahel asuva inetu plekkangaari asemele ehitama läbipääsu ja merevaadet võimaldava kolme korruse kõrguse auguga seitsmekorruselise maja, kuid seda pole kuskilt näha.


Tegelikult peaks jalakäijate trajektoor kulgema peatumatult sadamast läbi Rotermanni kvartali ja Viru Keskuse Stockmannini välja, näitab Ülar Marki analüüs (loe ekspress.ee-st), ent millal selline visioon võiks teoks saada, ei tea keegi.


Ligipääsud puuduvad



Lahendustena on välja pakutud jalakäijate silda või fooriga ülekäigurada Postimaja ja uue Nordic H otel Forumi vahele. Mart Saa sõnul on Narva maantee alune paksult täis uusi trasse ning tunneli kaevamine on välistatud. Ühe variandina pakub Saa eskalaatoriga sillasarnast ülepääsu.


Idee tasandil on räägitud Ahtri tänava autoliikluse viimisest maa alla, et jalakäijad sellest vabalt üle saaksid, sest silda sinna muinsuskaitsjad ehitada ei luba – varjab vaadet vanalinnale. Lihtsaim lahendus oleks uus ülekäigurada.


Sõõrumaa lisab, et oli kunagi valmis tegema Rotermanni kvartali alt autode läbisõidu – Narva maanteelt Ahtri tänavale või kaugemalegi, et Hobujaama tänaval üks sõidurida jalakäijatele anda – teine oleks jäänud bussidele. Sellest polnud linnaplaneerijad huvitatud.


“Mina ei süüdista tänapäeval mitte kedagi. Tõden fakti, et see niimoodi on läinud. Aga kõik pole kadunud. Kvartal hakkab paremini tööle, kui ta on tervik. Olen optimistlik,” võtab Sõõrumaa asja kokku.


Ent seda, millal 2012. aastaks täielikult valmima pidanud kvartal päriselt valmis saab, ei soostu Sõõrumaa ütlema. “Tänases majandusseisus – mis ma võin öelda? Kvartali saab ehitada kellegi jaoks. Siis, kui kellelgi peaks seda vaja minema. Kui vaja, siis kohe.”
ROTERMANNI KVARTALI REANIMEERIMISE KAVA:
  • Vanalinna päevade raames toimub kvartalis festival Tallinna Uue Linna Päevad, kus vabaõhulavastused, tsirkus, kontserdid, tantsuetendused ja näitused on tasuta.
  • Rotermanni platsil avatakse Eesti mahetootjate toiduturg 20–30 turulauaga. Müügil on parimad palad metsast, põllult, aiast ja merelt. Turg on avatud suve läbi neljapäevast laupäevani kell 8–15. Turumüüjad kannavad Katrin Kuldma disainitud põllesid.
  • Rotermanni platsi päiksepoolses otsas avatakse 80kohaline välirestoran Platz. Restorani kõrval avatakse läbi kahe korruse Kalevi esinduspood, kus saab maiustusi ka ise teha.
  • Ahtri tänava pool asuva Musta Maja all avatakse Pascucci Coffee Shop (ühtki selle keti kohvikut pole maailmas veel kinni pandud, ütleb Saa).
  • Kvartali keskel Kirsimäel saab näha näidendeid, näiteks Ain Mäeotsa “Kõrtsi”, Nukuteatri “Nukumängu ABCd”, Polygon Teatri “Hapnikku”, ja kuulata kontserte, näiteks esinevad Sofia Rubina, Toe Tag, Külalised jt.
  • Nisurukkiveskis (Rotermanni 6) avatakse kunstinäitus “Ahne 09”, kus on näha Eesti, Soome ja Hiina kunstiülikoolide tudengite tööd.
  • Hobujaama tänava äärses pikas hoones avatakse vana tehnika ekspositsioon – autod, mootorrattad, vana kaljatsistern, vana tankla.
  • Rotermanni platsil asuva suure südame juurde pannakse koostöös linnaga üles suur Tallinna elektrooniline kaart.
  • Seatakse üles välitualetid, jalgrattaparkla jm tarvilik.
  • Kvartali tunnusmärgile – korstnale – tehakse ümber valgusringid, mis panevad selle öösel särama.
  • Renoveerimata majadele on juba paigutatud riidest katted, kust on näha, millised need majad tulevikus on.
  • 1. juunil avatakse pidulikult trepp kobarkino juurest väljakule. Väljakule kerkib väliterrass koos eraldi mängualaga lastele.