Rotid viisid kapsaraua ära!
Möödunud laupäeval sai üks Harjumaa pere likvideeritud piimafarmist hiiglasliku piimavanni. Üüratu anum sobiks kenasti lastele basseiniks, mõeldi, kui jäeti vann aia äärde soojemat aastaaega ootama. Hoovis elab perel kaks suurt koera, kes võetud just majavalvureiks (üks on tiibeti mastif, teine kah suur tõukoer). Kui perekond õhtul poole kaheteist ajal telekat vaatas ja veini jõi, pistsid penid korraga haukuma. Et aga majarahvas ei pööranud haukumisele suurt tähelepanu, ootas neid hommikul üllatus - megavann oli aia äärest läinud. "Kui see nüüd kuskil välja ilmub, tasub teada, et vann on varastatud," ütleb pereisa, kes loodab ausa leidja peale.
See oli umbes kuus suve tagasi. Päälinna proua parkis oma auto (BMW 520) ühte Tallinna kesklinna tasulisse parklasse. Valis veel koha otse valvuriputka ette, valvuri akna alla. Kui ta õhtul hilja töölt vabanes, oli õues pime ja valvur ammu lahkunud. Leides, et autol on uks lukustamata, mõtles proua, et oli ehk hommikul hajameelselt uksed lahti jätnud. Autosse istudes ja pimeduses rooliluku järele kobades ei jõudnud proua ära imestada, et lukku nagu polekski. Veelgi enam, rool oli samuti kadunud! "Nii ma siis istusin oma autos. Kell oli umbes üksteist õhtul ja ei teadnud mina, mida teha. Autot sinna jätta ei saanud ja ära sõita ka ei saanud," meenutab ta muiates juhtunut.
Jurist Merike ääristas oma väikese aedlinnamaja hoovi elupuuhekiga. 80 sentimeetrit kõrged puud istutas ta pooleteist meetri kõrguse võrkaia sisse. Kahe kuuga jõudis Merike kena rohelusega nii ära harjuda, et kui ühel hommikul kolmandik hekist läinud oli, tuli seda ilu kolm korda vaadata, enne kui aju absurdset fakti registreerima nõustus. Hekk haihtus öösel nii, et majas magajad, sealhulgas toakoer (saksa dogi), ei kuulnud mitte midagi. "Kaevajatel oli ilmselt väga kiire, sest muld oli laiali loobitud ning sündmuskohal leidsime pooleksmurdunud varrega võõra labida," meenutab Merike. Kohalekutsutud konstaabel ei osanud seda vaatepilti nähes korraga midagi ette võtta. "Kõige veidram asi, mida ta meile sündmuskoha ülevaatamise käigus ütles, oli: "Aga inimesed on ikka ise ka hooletud,"" ütleb Merike.
Noormees läks maale vanaemale appi. Talus oli hoovitäis puid lõhkuda. Et raiumine kuldset käekella ära ei põrutaks, pani mees uuri kenasti pingile. Raius puid, mis ta raius, korraga avastab, käekella pingil pole. Pingi all ka pole. Ja ümberringi pole hingelistki. Viimaks kuulis, et harakad kädistavad puuvõrades. Selge, linnud, kurivaimud, panid kella pihta. Aga kuidas suleliste peale politseile kaevata?
Mees hankis suvilakrundi. Tellis palkmaja. Lasi nädalavahetusega palgid kohale tuua ja ehitise püsti panna. Ilus vaatepilt sai. Sõitis mees rõõmsalt linna tööd rabama. Järgmisel nädalavahetusel suvitama saabudes leidis aga eest tühja ehitusplatsi. Maja oli vahepeal kadunud...
Lääne-Harju kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor meenutab, kuidas kord olid pätid golfiklubisse sisse murdnud, et sealset alkoholi tarvitada (see läks kirja vargusena). Kuritöö sooritamisega mindi nii hoogu, et pärast jäi üks kaasosalistest sündmuskohale magama.
Ida politseiosakonna töötajad meenutavad lugu noormehest, kes otsustas kaubanduskeskusest varastada poolsada CD- ja DVD-plaati. Kõigepea lt sulgus noormees põuetäie plaatidega pooleteiseks tunniks riietuskabiini. Seal eemaldas ta plaadikarpidelt noaga turvaelemendid, võttis plaadid ükshaaval karpidest välja ning peitis oma riiete alla. Operatsiooni teostas noormees aga täpselt turvakaamerate vaateväljas. Nii et kui poiss kassasabast mööda trügis, peeti ta kinni. Oma teguviisi põhjendas ta suure muusika- ja filmilembusega. Kuritöö õnnestumise korral oleks kahju ulatunud 14 000 kroonini.
Mõni aeg tagasi jõudis kohtusse lugu, kus pikanäpumehel õnnestus ühelt õuelt tervelt kolm autot ära varastada.
Kohtul on tulnud harutada ka purjus meeste sõlmitud kihlvedu, mille käigus läinud üks neist politseijaoskonda ja pannud sealt pihta teleka.
Et metallivarastele piimavannidest ja elektriliinidest ammu enam küll pole, annab tunnistust suvine seik Hiiumaal, kus Kukerabast kadus nagu tina tuhka Baltimaades ainulaadne 180kaliibrine rannakaitsepatarei suurtükitoru. 8,4 meetrit pikk, umbes 10 tonni raske ja ajalooline pealekauba. Teises ilmasõjas ohtralt tina andnud sõjariist tuli lagedale nädal pärast kadumist hoopis Haapsalus - vanametalli kokkuostuplatsil lebas see kahjuks juba kahes tükis. Kohus võib sellise teo eest kuni viieks aastaks trellide taha saata.
