Idee 22aastane Ines Karu röövida
tekkis läinud aasta kesksuvel sõpruskonnas, keda Ekspressile on
iseloomustatud kui tüüpilisi väikeasula rullnokki. Ühelgi
skeemi autoritest, kes on kõik umbkaudu sama vanad kui sihikule
võetud ohver, pole varasemat karistust. Kuus kuud väldanud lugu
lõppes sellega, et ülemöödunud reedel pidas politsei
kinni kolm meest, keda ähvardab kuni 12aastane vangistus.
Loo
uurimist juhtinud prokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul on
kaks kahtlusalust kuni kuueks kuuks vahi alla võetud ja üks
allkirja vastu vabaduses. Üks vahialustest on oma süüd
täielikult ja teine osaliselt tunnistanud. Kolmas kahtlusalune väidab
kuuldavasti, et oli vaid käskjalg, kes ei teadnud kavandatavast midagi.
“
Sajandi plaan
”
Kõige
jahmatavam loo puhul – peale selle, et sihikul oli kaks A-kategooria
avaliku elu tegelast Armin ja Ines Karu – on see, kust lihtsad
jõmmid võtsid jultumuse nii suurejooneliseks plaaniks.
“Kogu see menetlus on pannud mind imestama, kust tulevad varem politsei
huviorbiiti mitte sattunud noormehed välja nii-öelda Eesti sajandi
plaaniga läbi viia selline pantvangivõtmine ja teenida selle abil
miljoneid eurosid,” tunnistab Evestus.
Prokuröri teada
tegi kuriteo potentsiaalsetele ohvritele karuteene meedialembus –
viimnegi loll on lehest lugenud või telest näinud, kes on
Eesti rikkaim kodanik. “Inimesed olid lihtsalt kuulnud, et on üks
rikas mees, kellel on palju raha, ja sellega tasuks õnne
proovida,” vahendab Evestus. “Nad ei osanud isegi kohtus
vahistamise istungil oma tegusid põhjendada muuga, kui et “aga
sealt ju võis raha saada”.”
Samas ei olnud
tegemist toladega. “Vaatamata sellele, et nad on varem kohtulikult
karistamata ja kriminaalpolitsei huviorbiidis ei ole olnud, oli nende tegevus
üsna huvitavalt ja kavalalt välja mõeldud. Nad
püüdsid maksimaalselt ennast peita ja oma tegevust varjata,”
nendib Keskkriminaalpolitsei peadirektor Elmar Vaher.
Esimese vihje
vandenõu kohta sai Keskkriminaalpolitsei millalgi detsembris.
Kriminaalasi algatati 11. detsembril, misjärel politsei hoiatas kohe
suurärimeest ja tema peret. Oletatavasti jõudis info politseisse
siis, kui noorukid hakkasid otsima “allhankijaid”, kes musta
töö tegelikult ära teeksid.
Võimalik, et
inimröövlite hulka imbus politsei agent. Elmar Vaher oma kollektiivi
töömeetodeid ei reeda, nimetades seda vaid kriminaalluure
töövõiduks. Samas tunnistab Kripo boss, et oli kriitilisi
hetki, kus jälitajad kobasid pimeduses ja arvasid, et kurikaelad on
plaanist loobunud või võisid tellida röövi kelleltki
teiselt.
Kurjategijad haudusid plaane ja kogusid infot perekond
Karu kohta ligemale viis kuud. Nad vajasid legendi, millega tüdrukule
ligi pääseda, ja said jällegi innustust meediast. Prokurör
Evestuse sõnul oli üks variante kutsuda kõhutantsijana
tuntud Ines Karu esinema ühele üritusele ja ta seal
röövida. Uurijate kinnitusel röövi kavandajatel ohvriga ming
it kontakti ei tekkinud ja ta polnud kordagi füüsilises ohus.
Kõige põnevam osa loos on, kuidas politseil
õnnestus varjatud jälgimise ja erioperatsioonidega kogu kuritegelik
skeem oma kontrolli alla saada. Tegelikult mängiti kurjategijate
mängu kaasa, sest Eesti seadused ütlevad, et inimröövi
kavandamine ei ole iseenesest veel kuritegu. Mistõttu tuli teatrit
jätkata.
Kinnitamata andmetel loodi röövi
tellijatele aastavahetuse paiku mulje, et preili on tõesti kinni
võetud ja teda hoitakse selleks spetsiaalselt soetatud korteris.
Tegelikult oli tüdruk turvaliselt oma lähedastega. Väidetavasti
nõudsid tellijad muuhulgas tõendina Ines Karu fotot ja juhiluba.
Politsei lavastas ka selle, mispeale saatsid kurikaelad papa Karule SMSi
röögatu lunarahanõudega.
Võtmemoment kogu
ahelas on just sõnum, milles ähvardades nõutakse 15 miljonit
eurot. Alles siis leidis prokurör, et on piisavalt tõendeid ning
kahtlusalused, kellel oli “saba” taga, nabiti kaks nädalat
tagasi ükshaaval kinni. Keegi neist vastupanu ei osutanud.
Lunarahanõude täpne sõnastus on kriminaalasja keskne
asitõend ja seetõttu politsei ega prokuratuur seda ei avalda.
Prokurör Evestuse sõnul pole tal kahtlust, et kui politsei poleks
suutnud skeemi sekkuda, oleksid kurikaelad oma rööviplaani ellu
viinud, mis võinuks kaasa tuua etteaimamatuid ja traagilisi
tagajärgi.
Kolmas nurjatud pantvangidraama
Ehkki kolme nädala jooksul, mil peiteoperatsioon toimus, Karu
perekonnale otsest ihukaitset ei pakutud (et mitte inimeste stressi suurendada
ja end kurjategijatele reeta), rõhutavad nii prokurör kui ka
politseijuht, et “mäng” oli absoluutselt kontrolli all.
“Me ei käitunud kuidagi teistmoodi, kuna tegemist on
Eesti kõige rikkama mehega,” kinnitab Evestus. “Minu jaoks
ei omanud tähtsust, kas see on rikas või vaene mees. Mina
prokurörina tegutsesin täpselt samamoodi nagu aasta tagasi lihtsalt
suvalise koolitüdruku pantvangi võtmise katset uurides,”
räägib prokurör, kellele see on aasta jooksul kolmas
edukalt lahendatud pantvangilugu.
Armin Karu: "Kahetsusväärne, et leidub nii kuritahtlikke inimesi"
Kuidas mõjusid dramaatilised sündmused perekond Karule ja kuidas mõjutab see nende tulevikku? Kahjuks kasiinokuningas inetust intsidendist üksikasjalikult rääkida ei taha, vaid saadab küsimuste vastuseks suhtekorraldajate vahendusel napi ja lihvitud kommentaari:
"Jah, tõepoolest on mulle teadaolevalt politsei poolt kinni peetud isikud, kes kavatsesid väljapressimise eesmärgil röövida ühe minu pereliikme. Nende isikute suhtes algatatud menetluse huvides ei ole mul kahjuks võimalik enamat kommenteerida.
Pean erakordselt kahetsusväärseks tõsiasja, et ka väikeses Eestis leidub niivõrd kuritahtlike kavatsustega ning moraalivabu noori inimesi. Samas soovin omalt poolt avaldada suurt tänu ja tunnustust politseile professionaalse ja operatiivse tegutsemise eest nende isikute tabamisel."