Idee 22aastane Ines Karu röövida tekkis läinud aasta kesksuvel sõpruskonnas, keda Ekspressile on iseloomustatud kui tüüpilisi väikeasula rullnokki. Ühelgi skeemi autoritest, kes on kõik umbkaudu sama vanad kui sihikule võetud ohver, pole varasemat karistust. Kuus kuud väldanud lugu lõppes sellega, et ülemöödunud reedel pidas politsei kinni kolm meest, keda ähvardab kuni 12aastane vangistus.


Loo uurimist juhtinud prokurör ­Steven-Hristo Evestuse sõnul on kaks kahtlusalust kuni kuueks kuuks vahi alla võetud ja üks allkirja vastu vabaduses. Üks vahialustest on oma süüd täielikult ja teine osaliselt tunnistanud. Kolmas kahtlusalune väidab kuuldavasti, et oli vaid käskjalg, kes ei teadnud kavandatavast midagi.


Sajandi plaan

Kõige jahmatavam loo puhul – peale selle, et sihikul oli kaks A-kategooria avaliku elu tegelast Armin ja Ines Karu – on see, kust lihtsad jõmmid võtsid jultumuse nii suurejooneliseks plaaniks.


“Kogu see menetlus on pannud mind imestama, kust tulevad varem politsei huviorbiiti mitte sattunud noormehed välja nii-öelda Eesti sajandi plaaniga läbi viia selline pantvangivõtmine ja teenida selle abil miljoneid eurosid,” tunnistab Evestus.


Prokuröri teada tegi kuriteo potentsiaal­setele ohvritele karuteene meedialembus – viimnegi loll on lehest lugenud või telest näinud, kes on Eesti rikkaim kodanik. “Inimesed olid lihtsalt kuulnud, et on üks rikas mees, kellel on palju raha, ja sellega tasuks õnne proovida,” vahendab Evestus. “Nad ei osanud isegi kohtus vahistamise istungil oma tegusid põhjendada muuga, kui et “aga sealt ju võis raha saada”.”


Samas ei olnud tegemist toladega. “Vaatamata sellele, et nad on varem kohtulikult karistamata ja kriminaalpolitsei huviorbiidis ei ole olnud, oli nende tegevus üsna huvitavalt ja kavalalt välja mõeldud. Nad püüdsid maksimaalselt ennast peita ja oma tegevust varjata,” nendib Keskkriminaalpolitsei peadirektor Elmar Vaher.


Mäng kõrgete panustega


Esimese vihje vandenõu kohta sai Keskkriminaalpolitsei millalgi detsembris. Kriminaalasi algatati 11. detsembril,  misjärel politsei hoiatas kohe suurärimeest ja tema peret. Oletatavasti jõudis info politseisse siis, kui noorukid hakkasid otsima “allhankijaid”, kes musta töö tegelikult ära teeksid.


Võimalik, et inimröövlite hulka imbus politsei agent. Elmar Vaher oma kollektiivi töömeetodeid ei reeda, nimetades seda vaid kriminaalluure töövõiduks. Samas tunnistab Kripo boss, et oli kriitilisi hetki, kus jälitajad kobasid pimeduses ja arvasid, et kurikaelad on plaanist loobunud või võisid tellida röövi kelleltki teiselt.


Kurjategijad haudusid plaane ja kogusid infot perekond Karu kohta ligemale viis kuud. Nad vajasid legendi, millega tüdrukule ligi pääseda, ja said jällegi innustust meediast. Prokurör Evestuse sõnul oli üks variante kutsuda kõhutantsijana tuntud Ines Karu esinema ühele üritusele ja ta seal röövida. Uurijate kinnitusel röövi kavandajatel ohvriga ming it kontakti ei tekkinud ja ta polnud kordagi füüsilises ohus.


Kõige põnevam osa loos on, kuidas politseil õnnestus varjatud jälgimise ja erioperatsioonidega kogu kuritegelik skeem oma kontrolli alla saada. Tegelikult mängiti kurjategijate mängu kaasa, sest Eesti seadused ütlevad, et inimröövi kavandamine ei ole iseenesest veel kuritegu. Mistõttu tuli teatrit jätkata.


Kinnitamata andmetel loodi röövi tellijatele aastavahetuse paiku mulje, et preili on tõesti kinni võetud ja teda hoitakse selleks spetsiaalselt soetatud korteris. Tegelikult oli tüdruk turvaliselt oma lähedastega. Väidetavasti nõudsid tellijad muuhulgas tõendina Ines Karu fotot ja juhiluba. Politsei lavastas ka selle, mispeale saatsid kurikaelad papa Karule SMSi röögatu lunarahanõudega.


Võtmemoment kogu ahelas on just sõnum, milles ähvardades nõutakse 15 miljonit eurot. Alles siis leidis prokurör, et on piisavalt tõendeid ning kahtlusalused, kellel oli “saba” taga, nabiti kaks nädalat tagasi ükshaaval kinni. Keegi neist vastupanu ei osutanud.

Lunarahanõude täpne sõnastus on kriminaalasja keskne asitõend ja seetõttu politsei ega prokuratuur seda ei avalda. Prokurör Evestuse sõnul pole tal kahtlust, et kui politsei poleks suutnud skeemi sekkuda, oleksid kurikaelad oma rööviplaani ellu viinud, mis võinuks kaasa tuua etteaimamatuid ja traagilisi tagajärgi.


Kolmas nurjatud pantvangidraama

Ehkki kolme nädala jooksul, mil peiteoperatsioon toimus, Karu perekonnale otsest ihukaitset ei pakutud (et mitte inimeste stressi suurendada ja end kurjategijatele reeta), rõhutavad nii prokurör kui ka politseijuht, et “mäng” oli absoluutselt kontrolli all.


“Me ei käitunud kuidagi teistmoodi, kuna tegemist on Eesti kõige rikkama mehega,” kinnitab Evestus. “Minu jaoks ei omanud tähtsust, kas see on rikas või vaene mees. Mina prokurörina tegutsesin täpselt samamoodi nagu aasta tagasi lihtsalt suvalise koolitüdruku pantvangi võtmise katset uurides,” räägib prokurör, kellele see on aasta jooksul kolmas edukalt lahendatud pantvangilugu.

Armin Karu: "Kahetsusväärne, et leidub nii kuritahtlikke inimesi"

Kuidas mõjusid dramaatilised sündmused perekond Karule ja kuidas mõjutab see nende tulevikku? Kahjuks kasiinokuningas inetust intsidendist üksikasjalikult rääkida ei taha, vaid saadab küsimuste vastuseks suhtekorraldajate vahendusel napi ja lihvitud kommentaari:

"Jah, tõepoolest on mulle teadaolevalt politsei poolt kinni peetud isikud, kes kavatsesid väljapressimise eesmärgil röövida ühe minu pereliikme. Nende isikute suhtes algatatud menetluse huvides ei ole mul kahjuks võimalik enamat kommenteerida.

Pean erakordselt kahetsusväärseks tõsiasja, et ka väikeses Eestis leidub niivõrd kuritahtlike kavatsustega ning moraalivabu noori inimesi. Samas soovin omalt poolt avaldada suurt tänu ja tunnustust politseile professionaalse ja operatiivse tegutsemise eest nende isikute tabamisel."