Rünnak petrodollarile
Musta kulla maailmast tulevad vastuolulised sõnumid. Rahvusvaheline ühing Association for the Study of Peak Oil and Gas väidab näiteks, et maailma nafta- ja gaasitootmine on saavutanud tipu (vt ülemine graafik). Kuna aga nõudlus toodangu vastu vaid kasvab (näiteks Hiina ja India), siis toob see edaspidi kaasa hinnatõusu ning praegused kõrged bensiinihinnad võivad tuleviku mõistes olla päris odavad.
Seevastu USA energiaministeerium usub, et õlitootmine kasvab lähema kümnekonna aasta jooksul paarikümne protsendi võrra ja mingit suurt paanikat pole oodata.
Teine segadus valitseb Iraani uue naftabörsi ümber (vt alumine graafik). See pidi esmalt käivituma juba möödunud aastal. Seejärel tänavu kevadel.
Iraani börs meeldib eeskätt vandenõuteoreetikutele, sest ta peaks valuutana kasutama mitte USA dollarit, vaid eurot. Euro kasutamine oleks aga otsene rünnak praegu maailmas kehtiva süsteemi vastu, sest pärast kullastandardi kaotamist kauplevad riigid dollarites just seetõttu, et seda saab naftaks konverteerida. Vandenõuteoreetikud usuvad, et dollari kaitseks võivad ameeriklased Iraani rünnata – ametlikult küll Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamise sildi all. Saddam Hussein lasi oma viimastel valitsemisaastatel viia Iraagi naftaekspordi üle eurole ja võitis märgatavalt, sest dollari kurss kukkus mitu aastat jutti. Pärast riigi vallutamist muutsid jänkid naftakaubanduse taas dollaripõhiseks.
Mõned naftaeksperdid arvavad aga, et kui Iraani börsi isegi käima saab, ei tule sellest siiski väga suurt konkurenti Londonile ja New Yorgile, kelle tähtsate omanike ja heade kauplemissüsteemidega on Iraanil väga raske võistelda. Ka Iraani börsi looja, naftaministri nõunik Mohammad-Javad Assemipour on väljendanud kahtlust, kas börs hakkab kasutama eurot – võib-olla on dollar siiski parem.
Lisaks arutasid mõned islamimaad sajandivahetusel uue valuuta, nn islami kulddinaari loomist, mida kasutataks rahvusvahelises kaubanduses, eeskätt naftaäris.
