Rüütel rahva keeles ja meeles
1. Sabaga täht käis üle taeva
Seda meie vanaisa ikka rääkis, et kui Arnold oli sündind, siis parajasti käind üks sabaga täht üle taeva. Sealt Ojamaa poolt tema oli tuld ja läind suure praginaga Tallinna poole. See oli üks silmapilk ainult old, aga kõik, kes nägid, said aru, et ilmaasjata see ei old. Tähed on ju küünlad, iga inimese jaoks on üks. Pannakse õhtu põlema, hommikul Peetrus lööb suure haoga surnuks.
3. Suisu suuremaks
Eks neid hällilaule oli see aeg ka igasuguseid. Üks, mida mina veel mäletan, oli, et:
Suisu, suisu, suuremaks,
kasva, kasva, kangemaks,
eidel einaniitajaks,
taadil tammeraiujaks,
eesti rahval esimeheks,
pererahval presidendiks.
Eks ta pärast nii umbes olegi läinud.
10. Kass käib karjas
Ükspäev väike Arnold akand koju minema, aga üks mullikas old kadund. Otsis ja üüdis teist ulk aega, aga no kadund. Koju minna ka ei julend, ei tiandki, mis teha. Juba päris pime, siis tuli metsast üks must kass välja ja mäugus nii, et Arnold sai kohe aru – seda mullikat ei ole enam olemaski. Teine päev mindud vaatama, leitudki naabriküla karjamaalt, nälgas koerad olid maha murd teise.
No vat, aga siis räägiti veel niisugust asja, et Vassili Riis, see suur kommunist, kui oli vangis oma õõnestamise pärast Kuressaares, siis tema ei pääsend sealt muidu välja, kui tegi ennast kassiks ja siis käis. Aga hommikuks pidi jälle kongis tagasi olema, muidu oleks saand veel aastaid otsa. Nüüd ta neli aastat ainult istus, kolmekümne kuuendal sai juba lahti, aga kas ta Arnoldiga veel kokku sai pärast, seda mina ei tea.
32. Kuidas venelased tulid
Arnold ikka imestas, et kuidas nii palju venelasi ja nii kiiresti oma krusadega neist mööda sõitis, et tolmupilv olnud taga. Üks kirikuõpetaja old ka seal vahtimas, see siis seletas, et: "See on tänapäeva tõsiasi, et inimesed reisivad suure kiirusega ja hulgakaupa."
Eks need niisugused ütlemised jäävad lapsele kauaks meelde.
34. Saaremaal teed kõverad
Venelasi alguses hirmsasti pahandas, et miks on Saaremaal nii kõverad teed. Siis Arnold seletas neile, et peavadki olema kõverad, et kui Kurivaim satub maale, siis ei pääse nii kiiresti edasi. Seda ta muidugi ei öelnud, et venelased ise ongi see Kurivaim. Ta ikka teadis juba siis, mida kuskil kõlbab öelda.
35. Rüütli-poiss uurib julgeoleku kuritegusid
Neljakümnendal aastal, siis nad ju panid selle Vassili Riisi Saaremaa julgeoleku pealikuks ja inimesed hakkasid ka kohe kaduma. Küsima ka keegi ei tohtinud minna, siis olid homme ise Siberis. Rüütli-poiss oli ainus, kes julges. Tema seda Riisi juba varasemast ajast nii palju tundis, et ei küsinudki otse, ainult nime nimetas. Kui oli surnud juba, siis Riis vaikselt mäugus, temal kohe tuli suust niiviisi. Rüütli-poiss seda Riisi viga teadis ja kasutas ära. Ega ta inimesi päästa ei saanud, aga siis oli sugulastel vähemalt teada.
48. Kuke talus peened kanad
No venelased löödi välja, aga va Vassili Riis ei pääsenud Venemaale, jäi siia redutama. Elas alguses Ansi külas Kuke talus. Sinna talle oli pesa tehtud kanalauda lae vahele. Kuke talu lapsed ikka hooplesid Arnoldi ees, et neil on peened kanad: alati, kui ema neile süüa viib, võtab noa ja kahvli kaasa.
Arnold muidugi sai kohe aru, mis kanad need on. Läks luugi alla, mäugus natuke kassi moodi. Riis pistis kohe pea välja, oligi omadega sees.
64. Ja eläb iki sii Rüitle sort edesi
Pääld sõa ollu kõik sii maa nii tühi ja paillas, et ku inimene tiid pidi kõinnu, sis ei ole kuulda ollu peni auku ei kikka kirgmist. Paillald üits aenumane miis om ollu siin Ilmatsalun, Rüitel nimi. Temä kõinnu ja vahtnu, kas kossegi näeb üttegi inimest. Käenu ulka aiga mõtsu pidi, sis om savitii veeren löidnu üte naesterahva, Ingrid nimi. No sis olli joba seltsi, olliva katekesti. Aga suur mure, kost saab tüüd. Rüitel sis tennu üte koloosi siiä ja peräst viil sovoosi. Ja sedäsi nakanuva na elämä ja elävä põlvest põlve ja eläb iki sii Rüitle sort edesi.
84. Julge vastus
Sõjakomissariaadis, kui küsiti, et miks just mereväkke, siis Rüütel oli öeld ainult ühe lause: „Ka Pitka oli mereväes.“
85. Rüütel ostab esimesed lüpsimasinad
Kui Rüütel oli Musta mere laevastikus, siis nad käisid kaugematel õppustel ka, Vahemeres ja sealpool. Ühekorra nad pidanud Napoli minema ringiga ümber Sitsiilia, aga Rüütel ütles zampolitile, et paneme otse läbi Messina väina. Skylla ja Charybdise vahelt läbi. Et hoiab masuuti kokku, ja selle eest ostab sadamas korralikud Itaalia lüpsimasinad, ikka ehtsad Olivettid kohe. Rüütel oli majandusmees juba siis ju.
Ja no Skylla ja Charybdise nägi ära, see oli suur asi ju. Pärast tuli elus küll alasi ja haamri vahel olla, aga siis see ei olnud enam nii hirmus.
126. Rüütlite jüripäev
Esimesed aastad, mis ta sovoosis oli, siis Ingrid oli ikka see A ja O. Rüütel tegi ikka kõik, mis Ingrid käskis. Kevadel jüripäeval esimist korda kari välja aeti, siis pidi olema kirves ukse all sõnniku sees, et ei pääseks kuri karja. Arnold ise kakkus iga lehma küllest karvu, et tuleks ikka mihklipäeval tervelt kodu. Ja nuaga lõikas loomade jäljed maa küllest lahti ja pööras ümber, et unt ei mõistaks karja tulla. Ingrid ise juba ootas karjamaal, murdis suure nõela kolmeks tükiks, viskas tükid maha, ise üüdis: "Esimene undi jaus, teine katku jaus, kolmas paha aigusele, meie kari saisku rahul."
Aga Rüütli tiadus või see, mis ta pärast tegi, see akkaski sellest piale. Teine aasta proovis, et ei pand enam kirvest ukse alla ja vaatas, mis siis sai. Midagi! Siis ta enam Ingridit nii ei kuuland, rohkem uuris enne ja tegi pärast juba omamoodi.
132. Leivalabidate viskamine
Alguses ju midagi ei olnud, sovoosid olid nii vaesed, et leivalabidas oli ka üks mitme majandi peale. Rüütel ja Konijärv ikka loopisid, kui teisel tarvis oli. Panid veel katsekaku ühe otsa peale, teinekord istus ise teise otsa peale ja pani lendu. Labidas tulnud nii kui vuhin üle Keeri soo, tuulehoog oli hirmus. Sai omal leib tehtud, siis viskas jälle teisele tagasi.
133. Kaunimad laulud
Eks altpoolt surve oli Arnoldile ikka tugev, naiste poolt, ma mõtlen. Ja ega Arnold ise ka ei olnud kitsi poiss, neid lugusid tal ikka juhtus naistega siin ja seal. Siis pidi jälle vaatama, et ei jõuaks jutud väga Ingridini.
No jutud veel, aga laulud tehti ju külas kohe, kui midagi oli. Kes kellega – see oli seal sees nagu nüüd on Kroonikas.
Ingrid käis ise neid laule lindistamas. Seal kaugemal Võrtsjärve pool teda nii ei tuntud, seal ta sai oma laulud kõik kätte ja neid ta siis uuris.
142. "Püdsu maha!"
Konijärv oli teine kange mees Tartumaal. Temal oli ikka imu noorematega rammu katsuda, neid jälgi on Tartu ümber kõik kohad täis. Üks ommiku Rüütel old jälle Ilmatsalu soos einal, Konijärv tuld sinna: "Niidame võidu!"
Akkasid niitma. Konijärv tõmmas laia kaare, aga Rüütli kaar oli veel ulga laiem. Saand pool versta niidetud, jõund juba Rõhu einateele välja, siis old Konijärvel toss ka väljas.
See Rüütli kaar on veel praegu näha. Seal ei kasva enam ükski puu, Rüütel tõmbas tolle koha ikka puhta lagedaks. Niites ise muudkui ütles, et: "Püdsu maha!“ No püdsu öeldi, mis oli väike puu või rohkem võsa moodi, see oli püdsu.
145. Rüütli ja Konijärve sotsialistlik võistlus
Naised kaebasid Rüütlile, et mis asi see on, et reede omiku lähed lüpsma, siis vaevalt saad tilga kätte. Noh, neljapäeva õhta, siis Rüütel jäi ise lauta ootama, et mis asi see on. Akkas juba tukkuma jääma, kesköö vist varsti juba käes. Järsku vaatas, et mis see seal komberdab uksest sisse. Old jänes, aga kolme jalaga. Läind ühe lehma alla, tõmmand udara tühjaks. Läind teise alla, akand seda imema. Ise old varsti juba igavene paks, et kas saabki veel pärast uksest välja.
Rüütel astund siis ette, et: "Hurjuhh!" – Vaadand – ei jänest kuskil! Old oopis Konijärv, piimarõngas veel suu ümber.
See oli see sotsialistlik võistlus sel ajal. Kas olid omal suured lüpsid või läksid, kiskusid naabrit tagasi, vahet ei olnud.
149. Kubjas kepist ilma
Selle eest Rüütlit kõik kiitsid, et ta võttis kubjastel ära kepid käest. Kubjas tema ajal ei tohtinud enam lüüa. Muidu, kui midagi oli, jäid kohmitsema vaole või teinekord palavaga heinamaale tukkuma, kohe nähvakas tuli. Aga Rüütel tahtis, et kubjas töötaks rohkem sõna jõul. Temal kubjas oli rohkem nagu ideoloogiatöötaja ja see inimestele meeldis.
161. Maa-alused
Ega sinna parteisse poleks keegi muidu astunud, aga taheti salaasjade juurde pääseda. Ja maal sa ju ilma ei saanud kuidagi. Rüütlil ju ka alles siis, kui ta oli parteisse saanud, hakkasid asjad minema. Lehmad hakkasid korralikult piima andma ja ei sündinud surnud vasikaid enam ega.
See oli nii, et maa-alused inimesed olid ju kõik parteis. Aga nad ei tohtinud ennast mitteparteilastele näidata. Aga siis kohe, kui Rüütel võeti parteisse, tuli järgmisel hommikul üks kärnkonna moodi mees kabinetti ja ütles, et: "Seltsimees direktor, ehitage oma laudad teise kohta!" – Rüütel, et: "Seltsimees teeb nalja?" – "Ei tee nalja. Me ei saa seal maa all süüa, teie loomad kusevad meie laua peale."
Viis Rüütli lauda alla. Seal oli suur tuba, hulk kärnkonna moodi rahvast ümber laua, sõid parajasti. Ja järsku hakanud laest tilkuma. – "Näete nüüd! Kuidas me siin sööme?"
Rüütel vaatas, et seltsimehel on õigus. Laskis ära näidata, kus on maa-aluste maad, ja kuhu võib tootmist laiendada. Ja kui oli maa-alustega ära leppinud, siis läksid sovhoosiasjad ka kohe ülesmäge.
162. Rüütel otsib korvivitsu
Metsas käies pidi hoolega vaatama, et sa mõne parteilase jälje sisse ei astu. Sest et nii kui sa astusid, siis eksisid kohe ära. Rüütel ka läks ükspäev, kas ta läks korvivitsu otsima, või mis ta sinna metsa läks. Aga maha tema ei vaadanud enne, kui olidki juba parteilased ümberringi. Need andsid aga paberi ja pliiatsi kätte ja pididki avalduse kirjutama, ega seal enam pääsu ei olnud. Kes ära ütlesid, need tulid alles kevadel lume alt välja. Neid oli ka palju ikka, aga sel ei olnud mõtet.
167. Iira aitab ehitada
Seda minu vanaema rääkis, et kui Rüütel oli tahtnud Ilmatsallu uut sigalat teha, siis Vanapagan ei last, lõhkus kõik öösel maha. Rüütel vaatas, et nii see sigala ei saagi valmis. Siis kutsus kõik talitajad kokku, küsis, kes tahab sigala võtmeid oma kätte. Seeaeg üks Iira oli siin, tea kust Peipsi äärest ta oli tuld. See vist mõtles, et on uhke asi, kui saab need võtmed – tema oli muidu ka natuke tollu. Aga julgeolekumehed võtsid Iira hoopis kinni ja müürisid ta sinna otsaseina sisse kohe elusast peast. Ja pärast ei olnud enam keegi seda sigalat lõhkunud.
188. Siis löödi rusika ja pandlaga
Siis kui ta esimest korda sinna Toompeale valiti, kuuskümmend seitse või millal, siis ju Koop sai (Ülemnõukogu) esimeheks. Ja no see, mismoodi Koop neid istungeid juhatas, see, ma arvan, pani Rüütli ka nii palju mõtlema, et tahtis ise ka saada millalgi üles sinna laua taha. Ega siis ei olnud veel haamrit ega midagi. Sellega löödi, mis kellelgi oli. Koobil oli hea meremehe pannal. Kui sellega tõmbas, siis oli saal vait ja seadus läbi (vastu võetud). Või kui oli pannal kodu, siis pani rusikaga.
Väljas ja kes seal veel enne teda olid, Merimaa ja, need panid kõik rusikaga. Aga Joosep Saadil, see oli Eesti ajal vangis nikerdanud endale igavese nuia raudogadega – see pani sellega. Seda ma ise ei näind, aga seda ikka räägiti. Ja vat need seadused kehtisid ja neid täideti, sellepärast, et inimesed kartsid. Aga nüüd Savi või see Kelam või kes see kolmas seal on, need korra sipsivad selle haamriga, aga seadusest ei hooli enam keegi.
241. Rüütel ehitab ühiselamuid
Rüütel, kui EPAsse tuli, hakkas kohe ühiselamuid ehitama. Aga see oli ka kahe otsaga asi, sellepärast, et Tunne Kelam ainult seda ootaski, et saaksid ühiselamud ruttu valmis, siis temal hea käia tudengeid kiusamas oma UFO-lugudega. Tema ju tahtis, et oleks korraga hästi palju kuulajaid, ei peaks sama juttu mitu korda rääkima.
Ja Kelam meelitaski tookord EPAst ikka palju noori ära. Maaväline elu tundus ju palju ilusam kui maaelu, seeaeg veel eriti.
258. Häda ladina keelega
Ega siis ei saanud [kandidaadi]kraadi nii kergelt kui praegu. Siis ju vana Villem Ernits käis igal kaitsmisel ja parandas vigu. Sellepärast, et tööd pidid olema väljas kuu aega enne ja kõik võisid käia lugemas, ja Ernits oli siis see põhilugeja. Temal ametlikult sõnaõigust ei olnud, aga tema oli alati kohal ja alati kas ütles midagi või parandas või niisama küsis.
Ma mäletan, Rüütlilt ta küsis, et: "Teie töö teema on "Veisekasvatuse kontsentreerimine Eesti NSV-s"?"
"Jah."
"Aga kas lugupeetav kaitsja ka teab, kust tuleb eesti keelde see sõna "kontsentreerimine"?"
Rüütel vastas, et: "See on vene keeles ka kontsentratsja."
Ernits muidugi, et: "Ei, hoopis ladina keeles on "con" ja "centrum"."
Häda oligi selles, et Tartus oli loodud niisugune õhkkond, et kui sa ladina keelt ei mõistnud, siis sinust teadlast ei lastud teha. Nii et tuli kaitsmine jälle edasi lükata.
259. "Konveier on vene keeles ka konveier."
Sel ajal Rüütli kõige suurem autoriteet Tartus oli Villem Ernits, sellepärast, et tema oli ju esimese Riigikogu liige. Aga Ernitsale ei olnud Rüütel mingi autoriteet, ja Ernits oli juba mitu korda ära rikkunud Rüütli kaitsmise. Tuli aga kohale ja ta võis küsida ükskõik kui lihtsat asja, aga oma eestiaegse mehe auraga ta mõjus nii, et Rüütel hakkas puterdama ja nõukogu pidi jälle ütlema, et: "Kahju küll, seltsimees Rüütel, aga tuleme teine kord uuesti."
No aga kaua sa oled rektor ilma kraadita? --- Siis lõpuks me otsustasime, et ootame, kuni Ernits jääb haigeks. No kevadel ei jäänud. Juba oli jaanipäev läbi, inimestel algasid puhkused, siis lõpuks jäi haigeks, ja saime veel nõukogu ka kokku.
Alguses läks kaitsmine väga hästi nagu alati. Vaher ja Vint ütlesid jälle, et tegelikult see on lausa doktoritöö ja Rüütel tõusis juba püsti ja tahtis hakata oponente tänama. Järsku uks läheb lahti, ja Ernits, nagu ikka, pea sassis, kalossid jalas, tuleb sisse! Habe ajamata, põsed õhetavad – palavik. Ja kohe jälle küsib, et: "Seltsimees Rüütel, teie olete oma töös leiutanud lehmade konveierpidamise. Kas te võite meile öelda, kust tuleb võõrsõna "konveier"?"
Rüütlil muidugi jälle hääl värises, aga ütles, et: "See ei olegi võõrsõna. Konveier on vene keeles ka konveier."
No see oli poliitiliselt nii hästi öeldud, et seekord me ei teinud enam Ernitsast väljagi, andsime Rüütlile kraadi ära.
260. Koobi kabi
Ükskord oli proua Ingrid ka lõbusamas tujus, hakkas Koobile näitama, kuidas ta sai, et perekonnas tema sõna Arnoldi omale ikka peale jääb. Et kuidas ta perekonnaseisuametis registreerimise ajal oli astunud sellepärast mehele jala peale.
Astus Koobile ka jala peale ja tundis, et Koobi king oli täitsa tühi! Siis sai aru, et Koop oli ikka päris kurat.
281. Käbini õpetus
Rüütel oli veel noor komunist, kümme aastat staaži alles, ja kaunis õigeusklik esialgu. Aga siis Käbin õpetas ühel pleenumil, et: "Kui pulti lähed, võta karahvinist vett, nii et keegi ei näe, pane parema kulmu peale ja pigista pahem silm kinni."
Noh, Rüütel sai sõna, läks pulti, tegi, mis Käbin oli käskind. Vaatas saali – ei seltsimehi enam kuskil! Hallid sikud ja kitsed oopis löövad kepsu ja üppavad ühest teisest üle. Akkas kõnelema – endal ka ainult kitse köki-möki tuli suust välja. Vaatas irmuga presiidiumi poole – seal Käbin ainult noogutas ja viskas aga jala üle põlve. See oli ka karvane kui kitsejalg, ainult kabi oli otsas. Ja Tõnuristil ja Väljasel ja Greenil olid samasugused! Ja Ušanjovil ja Lebedevil veel sabad ka taga!
Siis Rüütel nägi küll, kelle hulka oli ta sattunud, aga kus sa enam. Jäigi niiviisi käima ühelt pleenumilt teise, kuni rahvas ta lõpuks vabaks laulis.
304. Kuidas Rüütlil juuksed halliks läksid
See oli ka millagi sial seitsmekümnendate keskel. Siis Käbin vaatas, et tema see võitjate põlvkond akkab nigu vanaks jääma, et piaks akkama nooremaid edutama. Aga keda? Vaatas, et Rüütel. Aga Rüütel oli ästi noor, partei mõistes päris laps alles. Käbin kartis, et Moskva ei kinnita ära, kui on liiga jumbu. Käskis juuksed alliks värvida.
No siis Rüütel sai ka esimest korda sinna IV juuksurisse. Aga pärast ei läinud värv ära enam, tee, mis sa tahad. Ja Rüütel jäigi alli piaga. Nii et pärast oli juba ia teist edutada, siis läks juba nigu kelguga mäest üles teine!
311. "Ühine ülimate inimestega!"
Ma ei mäleta, kes seda rääkis, igatahes kui Rüütel ära Tallinna kutsuti, siis olid kõik lugupeetud Tartu inimesed käinud teda teele saatmas, ja kõik olid toonud ka midagi. Nii et lõpuks oli olnud terve vagun seda kraami täis. --- Ja Linnart Mäll kinkis oma "Dhammapada". Luges sealt veel ette, et: "Ära seltsi paheliste sõpradega, ära ühine tühiste inimestega! Seltsi heade sõpradega, ühine ülimate inimestega!"
Aga no Rüütel – kes tema ülimad inimesed olid seeaeg? Lebedev, Lentsman – büroo liikmed, neile ta vahtis suhu. Alla selle sa olid juba tühine inimene. Nii et see oli ikka Mälli süü ka, et see asi tal kõik niimoodi läks.
357. "Sakste söök ei seisa sees."
Ükskord Rüütel seisis jälle tribüünil ja lehvitas. Vaino ja Lebedev sõivad kõrval sihvkasid, pakkusivad Rüütlile kah. Rüütel võttis ühest taskust kääru mageleiba (linnaseleiba), teisest toore räime. Sõi seda, ise kiitis: "Ma selle peal kasvand, mul sakste söök ei seisa sees."
Rahvas, kes mööda marssis, see ainult naeris. Kõik saivad ju aru, mis komet see seal üleval käis.
400. Tööd pole midagi teha
Va Vaino käis ikka Venemaal ja kutsus venelasi Eestisse. Ise kiitis, et: "Tööd põle midagi ja leivatükki saad kahe kääga tõsta."
Venelasi tuligi robinal selle jutu peale. Kogusivad kõik Rüütli söömarendi ümber kokku ja kisendasivad, et: "Tavai kuusat!"
Aga Rüütel leikas venelastele ästi ohukesed leivaviilud, et oleks maha pudistand ühe kääga – pidigi kahe kääga tõstma. Ega venelased sellepärast veel ära ei läind, aga kirusivad Vainot, et see oli neile nii ullusti valetand.
414. "Ainult mõladega sõuad."
Lauba-pühaba, siis käis Vaino venelasi ühekaupa Eestisse toomas. Neist oli talle veel vähe, kes muidu jo isegi tulid. Vahel siis võttis Rüütli ka kaasa, et Rüütel aitaks kaubelda.
No leidsivadki Pihkvas venelase. Vaino räägib, et: "Idii knamm, et tule meie juure, lähed koloosi, akkad kala püüdma. Et kerge töö, ainult mõladega sõuad." Venelane sügab kaenlaalust ja näha on, et tahab juba tulla.
Siis Rüütel mõtles, et irmutab vähe venelast. Ütles, et: "Kui õhta tuleb, siis ajad mul käsikivi ümber, põrsale jahu jahvad ja nii oma käsi puhkad."
Nii kui venelane kuulis, et puhata ka saab, nii oligi kaup koos ja Eestis jälle üks venelane juures.
420. "Küll aab meri rämpsu välja!"
Vanasti, kui mõni külapoiss liiga lora ajas, siis sellele öeldi ikka, et: "Küll aab meri rämpsu välja!" Ja seal büroodel ja pleenumitel kah, no seal ikka seda rämpsu aeti kohe nii paksult, et. Eks Arnold oli rohkem vait seal, aga kui päris ära tüütas, siis vaikselt ütles jälle oma kuulsa lause. Aga seal olid rohkem venelased, need ei saanud aru midagi, ajasid muudkui edasi seda rämpsu.
Nüüd viimastel aastatel president Meri ajal ta pidi muidugi vaatama, et enam seda ei ütleks.
527. "Püüne peal on ikka samad molud."
No Rüütel oli saand aprillis värskelt Ülemnõukogu (Presiidiumi) esimeheks, nii et esimesel mail pääses tribüünil ka esimest korda päris Vaino kõrvale. Vaino küsis, et: "Nu kak noovaja mesta?" – No et kuda on ka uue koha peal? Mõtles seda esimehe kohta. Aga Rüütel sai aru, et Vaino küsis tribüüni kohta, pani kohe, et: "Ei ole vahet midagi – muutuvad ajad ja muutuvad olud, püüne peal on ikka samad molud." – Vaino ainult naeris, ei saand mõhkugi aru. Teised olid ka vait seekord, ei akand tõlkima.
622. Rüütel ja Lotman
Rüütel vahel huvi pärast sõitis bussiga Tartust Tallinna, sai niiviisi rohkem ka rahva hulgas olla. Ükskord jälle sõitis ja kõrval üks lahendas ristsõna ja ei teadnud midagi, vaevalt ta Rüütligi ära tundis, aga siis küsis Rüütli käest, et: "Kuulus Tartu teadlane, kuue tähega?"
No Rüütlile muidugi meeldis, et ristsõnas tema nimi sees. Muheles, aga tagasihoidlik ka, ei tahtnud oma nime otse öelda, küsis, et: "Kas on viimane täht L?"
See ütles, et: "Esimene täht on L."
Rüütel ütles, et: "No siis see on juudi ristsõna, kui tagurpidi peab lugema."
