Enne 21. septembrit on jäänud vaid kinnitada uste juurde uued imelikud seadmed — validaatorid. Need on mõeldud selleks, et reisijad viibutaksid sisenedes nende juures uut piletikandjat — viipekaarti ehk Ühiskaarti. Selle saab selle reedese päeva hommikust soetada R-kioskidest ja paljudest kaubanduskeskustest kahe euro eest. Kaardile tuleb kohe ka raha sisse maksta, kui tahad validaatorist tunnipileti osta. Teine võimalus on kaardile perioodipilet osta.

Ühtlasi on mõistlik kaart ka oma isikuga siduda, et soodustust saada. Näiteks on uus soodustus tunnipiletite kasutajatele: süsteem kasseerib isikustatud kaardi omanikult maksimaalselt kolme sõidu eest päevas, võrdsustades selle päevapiletiga. Perioodipileteid on nüüdsest aga kolmes hinnaklassis: tallinlaste, mittetallinlaste ja isikustamata pilet. Viimasega saab sõita näiteks terve perekond.

Tiit Laiksoo sõnul ei olnud võimalik uue plastkaardi lisandumist vältida. „Kui ID-pilet võeti 2004. aastal kasutusele, arvati, et uus põlvkond ID-kaarte tulebki kontaktivabade kiipidega, aga neid pole siiamaani. Eksperdid ütlevad, et ID-kaardi turvameetmed on nii kõrged, et neid ei saakski kasutada kontaktivabaks ühistranspordi sõitude registreerimiseks,” ütles Laiksoo.

Kontaktivaba viipekaart on Laiksoo sõnul möödapääsmatuks standardiks. „Nii Helsingis kui Stockholmis, isegi Riias on kontaktivaba süsteem aastaid toiminud,” ütles ta.

Juba on tellitud 100 000 kaarti, kuid arvestatud on 300-350 000 kaardiga. Eelkooliealistel lastel pole ühiskaarti vaja, kõigil teistel aga põhimõtteliselt küll. Kuid õnneks tulevad ka alternatiivid.

Ühiskaarti asendavad uued mobiilid ja pangakaardid

Esialgu küll mitte kõigi, kuid mitme Tallinna kooli õpilased saavad Ühiskaardi asemel kasutada uut õpilaspiletit. Samuti asendab Ühiskaardi üliõpilaste uus ISIC-kaart.

Ent uue piletisüsteemi loonud Ühendatud Piletite tegevjuhi Kristjan Konksu sõnul on tähtsaim arendus seotud uute nutitelefonidega ja pangakaartidega, millel tekib nö viipevõimekus ehk NFC (near field communication) tugi.

„MasterCard Paypass ja Visa PayWawe võimalused tekivad hiljemalt järgmise aasta esimesel poolaastal,” ütles Konks.

NFC puhul ei peaks minema kuskile n-ö kaardile raha laadima, vaid saaks näiteks tunnipileti otse pangaarvelt maksta.

EMT arendusjuhi Kuno Peeki sõnul on Eesti suurim mobiilsideoperaator EMT alustanud koos äsja lõppenud NFC rakendusuuringu partneritega ettevalmistusi teenuse „Pangakaart mobiiltelefonis” pilootprojekti läbiviimiseks 2013 aasta alguses. Kui tehnilised tingimused võimaldavad, testitakse selle piloodi käigus ka uue piletisüsteemi teatud võimalusi.

„Tulevikus on kindlasti lisaks tänastele klassikalistele makseviisidele veel kaks makseviisi, üks on kontaktivaba pangakaart, teine virtuaalne pangakaart mobiiltelefonis. Näiteks oleme edukalt testinud oma laboris pangakaardi emulatsiooni mudelil Samsung Galaxy S III,“ ütles Peek.
Uus iPhone on seevastu tema sõnul valiku ristteel. „Kogu maailm ootab põnevusega, et kas Apple avab oma uutes iPhone mudelites juurdepääsu SIM-kaardi turvaelemendile või mitte. Kui ei luba, siis on võimalikud sellised lahendused nagu seda on näiteks telefoni sisemisel turvaelemendil põhinev ja koostöös Mastercardiga pakutav Google Wallet, riigisisesel tasandil emiteeritavad pangakaardid mobiiltelefonis aga jääksid tõenäoliselt teatud turvakaalutlustel ja kogu haldusprotsessi keerukuse tõttu esialgu küll tootestamata” ütles Peek.

Mobiiltelefoni väljastatud pangakaardiga maksmise võimalus sõltub tema sõnul meie kohalikest pankadest. „Ise arvan, et 2013. aasta lõpuks on teenus „Pangakaart mobiiltelefonis” nii tehnilises mõttes kui ka pangateenustele seatud kvaliteedi tasemel valmis. Aga läbipääsusüsteemid ja klassikalised kliendikaardid NFC lahenduses tulevad telefoni kindlasti palju varem. Lisaväärtus ja mugavus, mida uus NFC tehnoloogia toob lõpptarbijale, on pärast andmesidet ja meilivahetust kogu mobiiliajastu üks atraktiivsemaid,“ ütles Peek.

Ent sellega uuendused ei piirdu: nutitelefoni rakenduse abil ja tähtsamates peatustes tabloo pealt saab vaadata mitte ametlikku graafikut, vaid busside reaalset saabumisaega,

„Apple´i rakenduse lõppversioon on valmis ja hetkel vaatab Apple seda läbi. Loodetavasti saame selle avaldada veel sel nädalal. Androidi versioon on töös ja valmib oktoobris,” ütles Konks.

Tablood on seevastu kallid ja Laiksoo sõnul varustatakse nendega esimese hooga 6-7 peatust.

Tasuta transport kaarti ei kaota, vaja on jälgida

Paberpiletid kehtivad aasta lõpuni, ID-piletid tuleva märtsini. Pärast seda jääb vaid uus süsteem. Ühiskaarti, NFC-telefoni või uut pangakaarti on tallinlastel vaja ka siis, kui volikogu otsustab pealinnas uuest aastast tasuta ühistranspordi kehtestada, nagu linnavalitsusel plaanis. Tallinlastel tuleb siis kaardiga validaatori juures viibates tõestada, et nad on tallinlased.

Ent kas tõesti ei piisaks siis ID-kaardist, millega saaks pealinna sissekirjutust tõestada?

Laiksoo sõnul on ühistransport planeeritud nõukogude ajal ning selle parendamise vajadusest on räägitud juba aastaid. „Aga kuidas sa muudad ühistransporti paremaks, kui infot pole? Keegi ei tea, kui paljud tahaksid sõita ühest linnaosast teise. Uuringud on meeletult kallid. Kui e-seadmetest hakkavad infovood liikuma, saame selle teada,” ütles Laiksoo. „Näiteks — kui sõitja registreerib hommikuti sisenemise Õismäel, ja õhtuti Männikul, siis annab see meile signaali, et aeg oleks luua otseliin Õismäelt Männikule.”

Nimeliselt kellegi liikumist tema sõnul jälgida ei saa. „Saame jälgida kaardi numbrit, aga meie süsteemis statistikamoodul ei luba seda siduda konkreetse inimese isikukoodiga,” ütles Laiksoo. „Kaardil on vaid isikukood ja kaardi number, kõik muud andmed on internetis, turvatud ja krüptitud. Kui inimene kaardi ära kaotab, siis ei kao midagi peale kaardi, andmed jäävad internetti alles.”

Erand: ministeerium toetab linna arendust

Kui tihtipeale tundub, et Tallinn ja riik sikutavad alati köit eri suundades, siis uue piletisüsteemi puhul võib olla tegu harva erandiga.

Hakatuseks saab uut kaarti kasutada nii Tallinnas kui Harjumaal ning samale põhjale tulevad ka turistidele mõeldud kaardid; tarkvaralise täienduse puhul on neid võimalik kasutada ka Edelaraudtee rongides.

„Mõte on selles, et üle Eesti kasutaks sama süsteemi, et inimene saaks laadida sinna nii Tallinna bussipileti kui Saaremaa praamipileti. Majandusministeeriumi soov oli, et suurim omavalitsus paneks asja käima ja siis saab selle ka mujal selle kasutusele võtta,” ütles Laiksoo.

Ja kui Tallinnas peaks linnavõim vahetuma ja ühistransport uuesti tasuliseks minema, pole mingi probleem süsteem vastavalt ümber häälestada.

Laiksoo sõnul pole ükski Euroopa suurlinn tasuta ühistransporti katsetanud. „Kõige suurem on Bologna, kus seda 70ndatel kolm aastat prooviti, kuid ka see linn oli siis tänasest Tallinnast väiksem. Rootslased tasuta asja ei usu. Aga Kopenhaageni kolleegid on öelnud, et väga hea, et Tallinn selle ära teeb — saab näha, mis juhtub,” ütles ta.