Tänapäeval on 13-kartus arenenud kohati jabura ebausuni: hotellides puuduvad 13. korrused ja toad, mõni ei julge 13. kuupäeval abielluda; teine usub, et kes istub lauas 13. toolile, sureb peagi. Eesti suuremate ajalehtede võrguarhiivist ei leia te näiteks 2001. aasta 13. aprilli ja reede ajalehti. 

Pentti Lempiäinen kirjeldab raamatus "Arvude sümboolika" (Tallinn, 1996), kuidas Euroopa Nõukogu ei julgenud oma lipule neljateistkümmet liikmesriiki sümboliseerima kavandada neljateistkümmet tähekest: kui üks oleks viimasel hetkel ühinemisest loobunud, oleks tähekesi jäänud kolmteist. Nii sai lipule alati õnnelik arv tähekesi - 12.

Lempiäinen kirjutab ka muinaskreeklastest, kelle tulevikuennustustes tähendas 13 hävingut, ebaõnne või surma. Kreekas ja Lähis-Idas arvati antiikajal, et viljakusjumal ning kuningas surevad kuuaasta 13. kuu 13. päeval. Kui inimese surmast möödus 13 päeva, lauldi Kreekas nutulaulu.

Hilisjudaismis ja bütsantsi kultuuris suhtuti aga kolmeteistkümnesse kui õnnenumbrisse.

13. ja reede esineb keskmiselt igal seitsmendal kuul. Maailma ajaloos ei ole nendel päevadel tähelepanuväärselt palju halba juhtunud - vahest on inimesed sel päeval lihtsalt ettevaatlikumad. Aga ühtteist siiski.

13. veebruar 1925

Seewaldi haigemajast teatati, et seal tantsupeol kakelus on ja paluti korrapidajat saata. Algul läks pidu kenasti, kuid lõpupoole tekkis noortemeeste vahel nägelus, mis viimaks päris kakeluseks kujunes. Pekseti üksteist rusikate ja jalgadega ja teadmata, kas pärast mitte tugevamad sõjariistad tarvitusele poleks võetud, kui politsei mitte õigel ajal vahele ei oleks seganud. Kakeluseks oli põhjust annud armukadedus.

13. september 1935

Kopli tänaval süttisid põlema seebitööstuse ruumid.

13. oktoober 1939

Tundmatud isikud on paljudesse Londoni postkastidesse valanud hapet, hävitades nii kirju. Arvatakse, et siin on tegemist Iiri terroristide uue aktsiooniga.

Reede hommikul kella ½ 5 paiku jooksis Kabala ja Raiküla jaamade vahel rongi nr 215 koosseisust roobastelt maha 2. klassi magamisvagun.

13. mai 1988

Helstonis, Suurbritannias vajus buss maa alla. Peatuse all oli vana lubjakivikaevanduse šaht, mida põhjaveed olid uuristanud ja äkki hakkas peatusesse sõitnud buss läbi teekatte vajuma.

13. detsember 1991

Taas puhkes sõda Rahvuskaardi ja Jugoslaavia föderaalarmee vahel. Ida-Horvaatias sai surma vähemalt seitse inimest.

13. märts 1992

Vanemuise tänava ringauditooriumis vastasid rahva küsimustele võimu esindajad: peaminister Tiit Vähi, Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja aseesimees Marju Lauristin. Rahvas nõudis Ülemnõukogu viivitamatut laialisaatmist.

Lõuna-Aafrika Vabariigis sai neegrite Aafrika Rahvuskongressi (ANC) & Inkhata Vabaduspartei vahelises kokkupõrkes surma vähemalt kakskümmend inimest. Pommiplahvatuse tagajärjel sai kannatada valitseva Rahvapartei peakorter.

13. august 1993

Bangladeshis ja India idaosas leviv koolerapisik võib saada kõigi aegade kaheksanda kooleraepideemia alguseks.

13. mai 1994

Mallorca saare lähedal põrkasid NATO treeninglendude ajal kokku Portugali ja Hispaania hävituslennukid, kaks Portugali lendurit said surma.

13. jaanuar 1995

Reisipraam Silja Europe, mis oli teel Turust Stockholmi, sõitis karile.

13. oktoober 1995

Esimene päev, mil rahaliste raskuste tõttu ei ilmunud enam kõmuleht Post.

13. juuni 1997

Rock Summeri pankroti algus. Ööl vastu reedet monteeris firma Telinde festivali ajal maha kaks lava, sest korraldajad ei olnud nende eest maksnud.

13. märts 1998

Pärnu maanteel Ühispanga ees sõitis üks politseiauto teisele tagant sisse, tagumist autot rammis omakorda tramm.

13. november 1998

Ühispangale kuuluv Data-Meediateenuste OÜ vallandas TV1 nõukogu liikmete kohalt vennad Andres ja Oleg Sõnajalad.

Riia kesklinnas plahvatas öösel pomm, inimesed viga ei saanud.

Rejkjavikis oli viiepalline maavärin.

Põgenenud vange otsima läinud vanglaametnikud said Kosel noortejõugu käest peksa.

13. oktoober 2000

Kopenhaagenis kägistas rahahädas mees oma kolm magavat tütart ja naise, pani maja põlema ja lõikas endal kõri läbi.

Serbias sõitis politseiauto tankitõrjemiini otsa, kaks politseinikku said surma, üheksa haavata.

13. aprill 2001

Viljandimaal röövis lumetorm ööl vastu reedet elektrivoolu. Reede hommikul oli 362 alajaama elektrita.

Reede hommikul peatus Tallinn-Helsingi liinil kurseeriv Tallink Express I mootoririkke tõttu juba sadamast väljudes.

13. juuli 2001

Jaan Kirsipuu võitis Tour de France'i etapi!

Allikad: Ajalehed Päewaleht 1925-1939; Edasi ja Postimees 1988-2001

16 on märksa saatuslikum kui 13

Ajalookroonikaid lapates hakkab silma, et paljud tähtsad ja pöördelised sündmused grupeeruvad teatud kuupäevadele, eriti just kuu keskele. Põhjus võib olla lihtne: tähtsate nõupidamiste algust ei määrata kunagi reedesele päevale ja alustatakse kas kuu alguses või keskel, märksa harvem kuu lõpus. Küllalt sageli algab kuu kolmas nädal 16. või 17. kuupäevaga. Tähtede seisuga pole siin mingit pistmist.

Väike valik:

16. juul. 1653 Cromwell haaras võimu kogu Inglismaal ja sai diktaatoriks.

16. okt. 1793 hukati Prantsuse kuninganna Marie-Antoinette

16. okt 1905 (vana kalendri järgi) tulistas vene sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud tööliskoosolekut. Hukkus 94, haavata sai üle 100 inimese.

16. mai 1915 tapeti Portugali peaminister Pinheiro Chagas.

16. juuni 1917 Lenin avas esimese ülevenemaalise nõukogude kongressi ja nõudis proletariaadi diktatuuri kehtestamist.

Ööl vastu 17. juulit 1918 hukati tsaar Nikolai II ja tema perekond.

16 apr. 1922 Katse tappa Bulgaaria kuningas.

16. dets. 1922 mõrvati Poola president Gabriel Narutowicz.

16. juuni 1940 esitas N. Liit Eesti Vabariigile ultimaatumi, järgmisel päeval Eesti okupeeriti.

16. juuli 1945 katsetasid ameeriklased esimest aatomipommi.

16. oktoober 1946 öösel poodi Nürnbergis surmamõistetud natsipoliitikud.

16. oktoobril 1962 sai USA president Kennedy teate Nõukogude rakettide Kuubale toimetamisest.

16. juuni 1963 startis “Vostok 6”, pardal maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova Maalähedasele orbiidile.

16. juuli 1969 startis “Apollo 12” Kuu suunas.

16. november 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni.

16/17. öösel 1991 algas Kuveidi vabastamisoperatsioon koodnimetusega “Kõrbetorm”.

16. märtsil 1994 hukati 53 inimest tapnud sarimõrvar Andrei Tšikatilo. (s. 16. okt. 1936!)

Guido Ilves,

raamatute "Katastroofid, mis vapustasid maailma" ja "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" autor