Sahinad ja hüüded: Mis on IRLi poliitika? Kodukulude allalöömine oli bluff
Mis on IRLi esimehe Urmas Reinsalu poliitika? Vabadussõda ja 100miljonine sõjamuuseum Patareisse? Kodukulude allalöömine oli bluff. Inimesed tormavad kodusid müüma, ennustab Ekspress, ei jõua pidada. Hinnad langevad, pangad sõidavad selga. IRL – on teil tegelikult ideid?
Brüssel Mitu riiki soovivad ELi eelarvest saada tagasimakseid, sest usuvad, et maksavad ühe elaniku kohta ühisesse potti ebaõiglaselt palju. Tagastusi on juba saanud näiteks Saksamaa, Rootsi ja Holland. Nende saajate ringi laienemisel võib juhtuda, et suurimaks netomaksjaks elaniku kohta muutub Soome. Eesti asub edetabeli teises otsas: meie saame euroliidust ühe inimese kohta kõige rohkem toetusi. ELi ülemkogu kinnitab eelarve perioodiks 2014–2020 ilmselt reede hommikul, Herman Van Rompuy ettepanekul kasvab Brüsselist Eestile eraldatava netosumma (sinna makstava ja sealt saadava raha vahe) 4,5 miljardi euroni, võrreldes praeguse perioodiga 16 protsenti.
Suure äri tagamaa Räägitakse, et president Toomas Hendrik Ilveselt möödunud nädalal kiita saanud Nitroferdi väetisetehas pandi käima seetõttu, et tema ukrainlastest omanikud võitsid arbitraažikohtus Gazpromi ja said hüvitiseks suure koguse maagaasi, mida Eesti tehas tarvitab. Teiseks saab tehas töö korral CO2 kvoote, mida energiaäris vaja läheb.
Lahendamata mõrv Põhja-Eesti Panga osakonnajuhataja Aare Tomsoni tapmist seostati ka võimalusega, et pangast kanditi raha välja valeülekannetega ja õnnetu ohver võis neile jälile saada. Kuritegusid soosis asjaolu, et pangas puudus inimeste tuvastamise kord. Näiteks üks tegelane pääses mais 1995 ligi ühe aktsiaseltsi arvele ja lasi sealt kanda teise panka 2,25 miljonit krooni.
Niru palk Eesti mereakadeemia rektor kurdab haridusministeeriumile, et nende õppejõudude nirud palgad on rohkem omased kutsekoolile kui kõrgkoolile. Ta palub kuupalga mõõdukaks tõusuks professorile 1500, dotsendile 1100, lektorile 900 ja assistendile 715 eurot.
Värske Olümpiakomitee juht Siim Sukles võitles 2001. aastal kultuuriministeeriumis ka suisa karmide meestega. Tehvandi suusamäele olid mõne krundi ostnud Prantsuse Võõrleegionis koolituse saanud Prill-Mart ja tema sõbrad. Täpse laskurikäe tõttu Tallinnas Prill-Mardi nime all tuntud Mart ilmus ka ministreeriumi kabinetti Siim Suklesega läbi rääkima, kohal olid suusaliidu tegelased ning advokaat Pilv. “Teie nimi?” küsis asekantsler Sukles. “Härra Mart,” vastas kõva mees. “Kas Härra on perekonnanimi?” täpsustas Sukles. Lõpuks lepiti Härra Mardiga siiski kokku ning Tehvandil toimuvad suusavõistlused siiani.
