EKREIKE koosolek 12.03.2019 Foto: Andres Putting

Raha on ootamatult vähe

Avalikkust ei ole sellest veel teavitatud, aga uue koalitsiooni jaoks on raha eelarves vähem kui loodetud. Rahandusministeeriumi esialgsete andmete põhjal läks Eesti riigieelarve mullu struktuursesse miinusesse. See tähendab, et seaduse järgi tuleb nüüd teha ülejäägiga eelarve ja et lahkuv Ratase-Ossinovski-Seederi koalitsioon on riigi juhtinud arvatust veelgi kehvemasse finantsseisu.

EKRE loobus käibemaksu langetamisest

EKRE soovis oma põhilise majanduslubadusena langetada käibemaksu 15% peale, aga esmaspäeval toimunud läbirääkimistevoorus pidid nad nõudmisest taganema. Rohkem kui pool miljardit eurot maksma minev lubadus on ebarealistlik ja lõpuks sai ka EKRE aru, et kompromiss – „aga langetame siis poole või ühe protsendi jagu“ – on endiselt kallis ja nende valijad ei võtaks seda ikkagi võiduna.

Samal põhjusel – raha lihtsalt ei ole – on lepingusse raske saada lubadusi aktsiiside langetamise kohta, kuigi selles osas on poliitiline üksmeel iseenesest suurem.

EKRE loobus abordi riikliku rahastamise kaotamise nõudest

Koalitsioonileppesse läks kirja, et eesmärk on abortide arvu vähendamine ja nõustamise suurendamine. Sama lause näiteks Reformierakonna-Keskerakonna koalitsioonileppes poleks tekitanud mingit võbelust, sest abortide vähendamine on Eesti ametlik tervishoiupoliitika. Selle nimel on ka edukalt töötatud: 30 aasta tagusest enam kui 25 000 abordist aastas on abortide arv kahanenud vähem kui 4000 abordi peale aastas.

Varro Vooglaiu vari koalitsiooni­läbirääkimiste kohal

Vooglaiu nimi on juba koalitsioonikõneluste laua tagant läbi käinud. Eriti just EKRE poliitikud jälgivad, kuidas Varro ühte või teist punkti vastu võtab. Aborditeemal Vooglaid juba väljendas oma negatiivset suhtumist. Helle-­Moonika Helme (pildil) küll üritas Facebookis selgitada, et sõna „vähenemine“ lepingusse saamine on suur asi ja kui EKRE esindaja peaks sotsiaalministriks saama, siis saab ka rahastamise vähendamisest rääkida, aga see on naiivne jutt, rohkem suhtekorralduslik „näo säilitamine“.

Presidendi otsevalimine võib tulla

Kõige kergemini võib „punastest joontest“ tulla presidendi otsevalimise kehtestamine, sest sama punkt on olemas ka Keskerakonna programmis. Isamaa on selles küsimuses kahtlev, skeptiline on näiteks ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder isiklikult, kes peab Eestit parlamentaarseks riigiks, kus otsuseid tuleb teha Riigikogus.

Avalehele
78 Kommentaari