Sajad töökohad läksid välismaale
Aasta suurimad koondajad olid suurtööstused. Tekstiilitööstuselt võtab turgu odav ja lõputu inimressursiga Kagu-Aasia. Rasked ajad on Narva Kreenholmil, töötajate hulka tõmbab kokku trikotaaživabrik Marat. Valmisriiete tootjad Batlika ja Klementi suunavad üha enam lihtsamat õmblustööd Eestist välja. Mööblitootjad ei suuda võistelda Leedu, Poola ja teiste Ida-Euroopa riikide meistrimeeste heade hindadega. Suuremad tootjad lõpetasid liiga vähetulusaks muutunud allhanke Rootsi kontsernile Ikea ning olid seega sunnitud ka töötajate hulka kokku tõmbama.
Töötukassa maksis aastaga välja 29 miljonit krooni kollektiivse koondamise hüvitist. Nimekirja järgi lasid 127 ettevõtet kokku lahti 4044 töötajat. See on aga vaid ametlik statistika.
Tallinna siluetti tossavate korstendega ilmestav vineeri- ja mööblikombinaat TVMK koondas tänavu 180 töötajat. See on alles suurema kokkuhoiukava algus. Pooleteise aastaga jääb senisest 1100 töötajast alles vaid ligi 500, sest tehas lõpetab mööblitootmise. Tuleval aastal peaks TVMK oma amortiseerinud kesklinna tootmishoonetest ära kolima. Praegu käib Tallinna ümbruses selleks sobiva koha otsimine.
Tundlikud piirkonnad kannatavad
Aasta suurim koondaja oli Ida-Viru keemiatööstus Nitrofert, mis oli tegelikult seisnud jõude juba läinud aasta suvest. Esimeses kvartalis saadeti koju ligi 400 töötajat ehk ligi 90 protsenti tööjõust. Alles jäid vaid inimesed, kes pidid vastutama seadmete säilimise eest. Põhjus kõrged toorainehinnad ja raskused uute investorite leidmisel.
Juulis leidsid omanikud siiski võimaluse ligi aasta otsa seisnud tehas taaskäivitada ning koondatud töölistele pakuti jälle tööd. Nende esimeseks suuremaks ülesandeks sai Ida-Viru üleujutuste likvideerimine. Seega sai Nitrofert ühtlasi aasta suurimaks töökohtade loojaks.
Üks Eesti suurimaid tööandjaid, Narva linna sümbol Kreenholmi tekstiilitehas lasi tänavu kolme koondamislainega üle nelja ja poolest tuhandest töölisest lahti 200. Kuna Narvas on enam-vähem iga perekond Kreenholmiga seotud, ei läinud koondamine sugugi vaikselt ja valutult. Kangrud käisid koguni Toompeal piketeerimas. Rasked ajad said saatuslikuks aastaid tehast juhtinud Meelis Virkebaule.
Lisaks kõrge tööpuudusega Ida-Virumaale on tööturu võngete suhtes eriti tundlikud Lõuna-Eesti maakonnad ja saared. Pärast jaanipäeva koondas Hiiu Kaluri gruppi kuuluv AS Läätsa Kalatööstus Saaremaal 219 töötajast üle kolme neljandiku. Põhjus kehv dollari kurss, mis ei lase idaturul kalakonserve müüa. Detsembri keskel teatas firma, et tahab suvel seiskunud sprotiliini jälle käima panna ning võtta ligi 80 töötajale teist samapalju lisaks.
Töölised kipuvad välismaale
Koondamisedetabeli “teisele kohale” tuli nõukogude ajal Salvo nime all kelkude tootmisega tuntuks saanud HTM Sport, mis sulges oma Eesti tehase. Sarnaselt Pärnu suusavabrikuga Viisnurk pidi HTM Sport tõdema, et sporditarbed lihtsalt ei lähe enam nii hästi kaubaks kui varem. Uiskude tootmine lõpetati üldse, slaalomisaabaste ja ujumislestade tootmine viidi üle välismaale.
Samuti pani poe kinni mobiiltelefonide remondifirma EMTS. Otsus tehti Austria emafirmas hoolimata sellest, et äri läks Eestis päris kobedalt. Ligi 60 inimest pidid otsima uue töö.
Eestist ei kao enam aga ainult töö, vaid ka usinad töökäed. Septembrist alates on Iirimaale toiduainetööstusketti Kerry Foods tööle läinud üle veerandtuhande eestlase. Suurem osa neist töötab seal kolmenädalaste, aga sadakond ka alaliste töölepingutega. Eestlased töötavad rohelisel saarel kalkunikitkujate ja võileivavalmistajatena ning transporditöölistena. Kokku on Iirimaal tööl hinnanguliselt 2000 eestlast, neist suur osa aga ebaseaduslikult.
Tööturuameti hinnangul töötab eestlasi välismaal kuni 25 000. Mitte kõik neist pole musta töö tegijad. Euroopa Liiduga liitumise tõttu kasvas Eesti Brüsseli esinduse ametnike ja abipersonali hulk tänavu üle kahe korra, 25lt 52le. Pärast liitumist peaks ametnike hulk Eesti Euroopa Liidu ja NATO esindustes küündima 75ni.
Kaubandus loob uusi kohti
Tööstussektorist tuli ka rõõmustavamaid uudiseid. Veebruaris avas elektriseadmete tootja ABB Harjumaal Jüris 240 miljonit krooni maksma läinud elektrimasinate tehase ja võttis pooletuhandele inimesele juurde ligi 200. Muuga sadamas sügisest täisvõimsusel tööle hakanud metallitöötlemistehas Galvex aga kasvatas aastaga töötajate arvu 76lt 161le.
Tallinnast kaugemal väga massiliselt siiski töökohti ei loodud. Uutesse tootmisliinidesse investeerinud tehased täiendasid tööjõudu kümnekaupa. Moe piiritusetehas Virumaal võttis kevadel tööle 28 inimest, Kohtla-Järve köögimööblivabrik OÜ TNC Components (varem kandis nimesid Virko ja R&P Mööbel) võttis lisaks 121 töötajale ametisse 20 inimest. Mais Valgamaal Taagepera lossis avatud hotell-konverentsikeskus andis aga piirkonnale juurde 20 töökohta.
Rekordilised kasvunumbrid peaksid aga tulema eeloleval aastal. Laevandusfirma Tallink Grupp lubab kevadel liinile tuleva uue laeva ja avatava hotelliga luua üle 500 ametiposti. Veelgi enam lubab töökohti aga uus kaubanduskeskus Ülemiste teel. Arendajate kinnitusel vajab ostuhullude paradiis ca tuhandet teenindajat-abitöölist. Kevadel avatav Viru keskus tekitab samuti sadu töökohti.
Kaubanduskeskused olid suuremad töökohtade tekitajad ka tänavu. Kesko Food tekitas kahe uue Citymarketi ja Säästumarketiga kokku 303 uut töökohta. Tallinna Kaubamaja võttis juurde 40 inimest, tuleval aastal aga kavandab Viru Keskuse laiendusse võtta veel sadakond.
Tööandja | Töötajaid enne koondamist | Koondatuid aastal 2003 | Koondatute osakaal |
Nitrofert | 437 | 381 | 87% |
HTM Sport Eesti OÜ | 352 | 312 | 89% |
Kreenholmi Valduse AS | 4641 | 199 | 4,3% |
TVMK | 1120 | 180 | 16% |
Läätsa Kalatööstus | 219 | 165 | 75% |
Eesti Post | 4297 | 138 | 3,2% |
Eesti Raudtee | 2875 | 92 | 3,2% |
Marat | 1015 | 70 | 6,9% |
Eesti Metsakorralduskeskus | 70 | 70 | 100% |
Tallegg | 784 | 69 | 8,8% |
Allikas: Töötukassa
Tippjuhid kirve all
Tänavune aasta sai saatuslikuks erakordselt suurele hulgale tippjuhtidele. Paljud välisomanikega firmad vahetasid eestlasest juhid välja “oma meeste” vastu. “Läbi on aeg, kus sündisid tööle ja surid seal,” ütles aasta alguses IBM Eesti juht Valdo Randpere Äripäevale. “Me oleme isegi heas seisus, et ei vallandata kvartalitulemuste peale.” Randpere ise on õnneks jätkuvalt ametis, kümned tema kolleegid aga mitte.
29. 01 - Meelis Virkebaule öeldi rootslastest omanike poolt üles Kreenholmi juhi koht. Ameti võttis üle omaniku esindaja Mats Skogman. Virkebau jätkab Tööandjate Keskliidu direktorina.
05. 05 - Toomas Peterson lahkus lennuameti peadirektori kohalt pärast tema suhtes algatatud uurimist väidetava maksupettuse pärast. Peterson lubas võlad ära maksta. Nüüd peab ta omanimelist kohvikut.
06. 06 - Monika Salu jäi tagasikandideerimisel Eesti Loto juhi kohale lõppvoorust välja. Uueks juhiks valiti suhteliselt tundmatu Aivar Lepp elektroonikafirmast Elcoteq. Salule said saatuslikuks liiga suured preemiad, mida ta sai töölepingu järgi riigiloto kasumisse viimise eest. Uut tööd ei pidanud Salu siiski eriti kaua otsima. Juuli keskel kutsus Urmas Sõõrumaa ta juhtima haldusfirmat Minu Vara.
12. 08 - Gunnar Kobin lahkus soomlastele kuuluva kaubanduskette haldava ASi Kesko Food juhatuse esimehe kohalt pärast kõigest pooleaastast tööd. “Mulle tundus ebaaus võtta palka ja samas motivatsioonipuudusel aknast välja vahtida või millegi muuga tegelda,” selgitas Kobin. Soomlased leidsid kiiresti tema asemele 30 aastat firmas töötanud Raimo Ilveskero. Kobin osales hiljem edutult Eesti Posti uue juhi konkursil.
26. 08 - Alo Streimann esitas lahkumisavalduse Eesti Posti juhatuse esimehe kohalt. Erinevalt teistest lahkunud tippjuhtidest oli tema puhul teada ka lahkumishüvitis, mis oli kuus kuupalka ehk 352 800 krooni. Streimanni veidi üle aasta riigifirmas väldanud töö ajal toodi lagedale tema ammused pahateod ning kritiseeriti liigset laristamist.
Streimanni kohale kandideeris enneolematu hulk tööta jäänud tippjuhte. Lisaks eelmainitud Kobinile ka Toomas Tamsar ja Meelis Virkebau, aga ka Tartu abilinnapea Hannes Astok. Väljavalituks osutus möödunud aastal Soome ehituskontserniga K-Rauta liitumise järel “ripakile jäänud” Ehitusmaailma eksjuht Peeter Raudsepp.
25.09 - Hansapanga struktuurimuudatuste käigus panid lahkumisavalduse lauale neli likvideerimisele määratud Hansa Capitali juhti: Mart Tooming, Kalle Kiigske, Gerd Krieger ja Tarmo Rooteman. Detsembri alguses teatasid mehed huvist osta Hansapanga gruppi kuuluv realiseerimiskeskus BRC. Hansapank pole pakkujate seast veel valikut teinud.
10.11 – Peep Aaviksoo lahkus EMT juhi kohalt, sest mobiilioperaator oli viimasel ajal turuosa kaotanud. Tema tööd jätkab seni Elioni juhtinud Valdo Kalm, keda omakorda asendab endine juhatuse liige Valdur Laid. “Naljaga pooleks võib öelda, et miks mitte kandideerida Europarlamenti,” on Aaviksoo öelnud oma tulevikuplaanide kohta.
10.12 - Juhani Seilenthal sai enesele ootamatult teada, et tema teeneid Nordea Eesti filiaali juhina enam ei vajata. Seilenthal ei saanud läbi oma ülemuse, Nordea Baltimaade ja Poola piirkonna juhi Thomas Neckmariga. “Nagu Eesti vanasõna ütleb, tahab mõni inimene olla igas pulmas peig ja igal matusel kadunuke,” iseloomustas Seilenthal oma endist ülemust. Eesti filiaali juhib ajutiselt endine Nordea Leedu juht Christer Rosenström, kelle ülesanne on leida uus juht eestlastest juhtkonna hulgast.
