Ja iseenesest, kes muu kui Ateena olümpiavõitja ning mulluse Helsingi MMi kahekordne kuldmedalimees seda ikka lubada võiks.

Aga teisalt, kes oleks osanud arvata, et 24aastasel Justin Gatlinil selle rekordiga nii kiire on. Kergejõustiku välishooaeg pole ju saanud õieti alatagi. Rekordvormi kogutakse ikka tasapisi.

Kuigi jah, kui aus olla, särtsus õhk rekordiendeliselt juba pisut varem. Nädal enne rekordi püstitamist läbis Gatlin Jaapanis, Osakas toimunud võistlusel 100 meetrit tugevast klassist 9.95ga.

Senine maailmarekordi valdaja Jamaica mees Asafa Powell lidus päev hiljem täpselt sama ajaga. Spetsid hindasid, et nende kahe, tänapäeva sprinditaeva kiireima jooksumehe rivaalitsemisest võib tõepoolest sündida rekord. Aga usuti, et see ei juhtu mitte varem kui 11. juunil  Inglismaal, Gatesheadi võistlusel, kus mõlemad tuusad sel aastal esimest korda jooksurajal mees mehe vastu mõõtu peaksid võtma.   

Aga möödunud nädalal Katari pealinnas Dohas toimunud rahvusvahelise kergejõustikuliidu Grand Prix’ võistlusel jooksis Gatlin eeljooksus suurepärase 9.85.

Finaaljooksus oli ta esimesed 60 meetrit vastastega samal joonel, siis kiirendas ning... kohtunike ajamõõtjad näitasid 9.76. See on uus maailmarekord. 

Loomulikult oli värske rekordiomanik pärast võistlust üliõnnelik. "Ma olen parimatest parim," hõiskas noormees ehtjänkiliku enesekindlusega nagu rekordimehele kohane.  Ta lisas, et tegelikult ei lootnud ta Katari võistluseks veel nii heas vormis olla.

Rahvusvahelistele uudistekanalitele antud intervjuudes tunnistas mees, et rekordjooks polnud sugugi kõige parem. "Start oli vilets," märkis ta. "Ideaalse jooksu korral võinuks aeg olla 9.73."

Statistikud kirjutasid tabelitesse värsked rekordnumbrid, rekordi püstitamise kuupäeva ja Gatlini nime.

Viis päeva elati teadmises, et rekordijooksuga astus Gatlin eksklusiivsesse sprinterite klubisse, millesse kuuluvad veel vana legend Carl Lewis, eelmine sprindikuningas Maurice Greene ning Kanada mees Donovan Bailey. Kõik nad on olnud ühtaegu maailmarekordiomanikud, maailmameistrid ning olümpiavõitjad.

Arutleti, et võib-olla on Gatlini suhtes oldud ülekohtused. Et enne rekordit ei olnud Gatlin sprindiilmas justkui eriline superstaar. Küll maailmameister ja olümpiavõitja, aga … sära, või kui soovite, õiget staarihoiakut seni polnud.

Mitte see mis mitmekülgne Lewis, kes oli oma põlvkonna spordisõpradele kahtlemata ebajumalaks. Või siis Greene, kes staadionile ilmudes, ei jätnud enne startigi kellelegi võimalust kahelda, kes on jooksuraja kuningas.

Tõsi, nii mõnigi suur tegija, 200 ja 4000 meetri jooksu maailma rekordimees Michael Johnson nende hulgas, on öelnud, et Gatlin on suur jooksja, kahtlemata parim. Mõni on öelnud, et Gatlinis on ainest, et olla läbi aegade kõige parem. Aga seni elas spetside seas arvamine, et Brooklinis sündinud noorsand on tšempion, kes võitis oma tiitlid vaid seetõttu, et paremaid jooksjaid polnud parasjagu võtta. Et kiirjooksus on staarikriis ja pigemini võib tõeliseks täheks kerkida just nimelt Jamaica mees Powell. Nüüd, mil Gatlin tegi maailmarekordi, sai temast suur staar.

Aga võta näpust. Nagu eile selgus, ei jooksnudki ta Dohas maailmarekordit. Jooksu finišifoto täiendav uurimine näitas, et kohtunike välja kuulutatud 9.76 oli vale otsus. Õige aeg pidanuks olema sajandik nõrgem 9.77. See aga on kõigest senikehtinud rekordi kordamine. Vaene mees.

100 meetrit, 38 aastat, 8 meest

Alates 1968. aastast, mil rekordaegu hakati fikseerima elektroonilise
ajavõtuga, on 100 meetri maailmarekord olnud vaid kaheksa sprinteri valduses.

9.95 Jim  Hines USA 14. oktoober 1968
9.93 Calvin Smith USA 3. juuli 1983
9.92 Carl Lewis USA 24. september 1988
9.90 Leroy Burrell USA 14. juuni 1991
9.86 Carl Lewis USA 25. august 1991
9.85 Leroy Burrell USA 6. juuli 1994
9.84 Donovan Bailey Canada 27. juuli 1996
9.79 Maurice Greene USA 16. juuni 1999
9.77 Asafa Powell Jamaica 14. juuni 2005
9.77 Justin Gatlin USA 12. mai 2006