Saksa DV kuulsaim punanahk tuleb Eestisse

Pimedate Ööde filmifestivalile sõidab 70ndate filmistaar Gojko Mitic, kes tappis filmilinal sadu valgeid inimesi. Mees on indiaanlasi mänginud nii palju, et peab ennast juba isegi punanahaks.

Kui humorist Mart Juur oli väike poiss, käis ta Otepää kinos neli korda järjest vaatamas Saksa Demokraatliku Vabariigi filmi "Apatšid". 1973. aasta filmis maksab noor apatš, kelle suguharu ameeriklased hävitasid, valgetele meestele jõhkral kombel kätte.
Juur ei tea isegi, miks ta seda Gojko Mitici mängitud indiaanlast nii mitu korda vaatas. Eriliseks indukate fänniks ta ennast ei pidanud. Kuid koolimaja taha metsa ehitas Juur teiste poistega vigvamid ja nad varastasid trofeede pähe koolis asunud pioneerilaagri lippe. "Skalpe ei saand ju võtta," naerab Juur.
Mingi linnu (varese, kana või kuke) sulgedest peaehe oli tal samuti ja vibupüss. Hobuste aset täitsid jalgrattad. "Isegi mingi piip sai isa tagant pihta pandud ja teiste jõmpsikatega rahupiipu tehtud. Mulda suitsetatud või sammalt..."

Saksa DV nostalgia

Just Juure-suguseid koolipoisse pidasid Ekspressi toimetaja Tarmo Vahter ja praegu Eesti Panga infoosakonnas töötav Janno Toots silmas, kui nad tegid Goethe Instituudi juhatajale Mikko Fritzele ettepaneku korraldada Ida-Saksa nostalgia päevad. Ja tuua muuhulgas Eestisse toonaste koolipoiste iidol Mitic - serblane, kes mängis Saksa filmides indiaanlast.
Vahter mäletab paari aasta tagusest jutuajamisest, et endiselt Lääne-Saksamaalt pärit Fritze polnud Miticist midagi kuulnud. Ida-Saksa päevade ideest ei saanud asja. Kuid Pimedate Ööde filmifestivali ajaks (30. novembrist 4. detsembrini) tuleb Mitic esimest korda Tallinna.

Elukutse: indiaanlane

62aastane Mitic pole indiaanlaseametit maha pannud. Ta näitleb ja laulab ekraanil ja laval ning kuulutab valgetele meestele, kuidas on õige elada. Tema  indiaanlasekarjäär on kestnud 40 aastat, ta on mänginud ligi 35 filmis, lisaks teatritükid.
Töö jätab jälje: Mitic mõtlebki nagu punanahk. Intervjuus ajalehele Berliner Zeitung mainis ta: "Valge mees on hävitamas elu aluseid. Võibolla pole meil varsti enam õhku hingata ja toit on mürgitatud. Meie vajame maad, mitte maa meid." 
Väike Gojko mängis Jugoslaavias Nahksuka juttude ajel indiaanlast. Ta õppis spordikoolis. Filmi sattus Mitic juhuslikult. Inglased tegid Jugoslaavias üht filmi ning otsisid kohalike seast inimest, kes oskaks ratsutada.
Miticist sai peaosalise ratsakeha. "Selja taga oli 250 hobust ja ma kujutasin ette, et kui ma nüüd kukun, saan küll korralikult läbi klopitud," meenutas Gojko esimest filmikogemust. Järgnesid uued indiaanlaserollid tðehhide, prantslaste ja itaallaste filmides.
Esmalt sai Mitic väiksemaid osi. Esimest suuremat rolli pakuti talle filmis "Unter Geiern". Filmist sai hitt ja Miticist indiaanlane sakslaste seas.
Mitici arvates on tema esimene päris indiaanifilm hoopis "Suure karu pojad" (Liselotte Welskopf Heinrichi romaani põhjal). "Tema oli indiaanlaste keskel elanud ja teadis, mida kirjutab, May võis indiaanlaste elu ainult ette kujutada," põhjendab Mitic. 

Muumia või iidol?

Saksa DV kuulsaima punanaha kohta on vastakaid arvamusi. Filmikriitik Jaan Ruus ei  vaadanud omal ajal Mitici poolegi. Tema jaoks polnud Saksa DV mingi õige riik, saati siis sealse filmitööstuse toodetud pseudo-indiaanifilmid. "Mina ei saa sellest aru, miks Miticit siia kutsutakse? Mis pistmist on Eestil jugoslaavlasest Saksa indiaanlasega? Milleks tuua siia muumiaid?" küsib Ruus. "Võimalik, et Miticit tahetakse serveerida kui camp'i. Arvan ikkagi, et vana indiaanlane võiks oma aega jääda. Mul oleks ainult huvitav näha, kas ta näeb terve välja." Ruus uuris Mitici asemel Ameerika indiaanifilme. Seal on indiaanlased alguses halvad ja muutuvad järk-järgult paremaks. Meile oli Gojko Mitic õigete indiaanifilmide aseaine," leiab ta.
PÖFFi korraldaja Tiina Lokk selgitab, miks mees Eestisse tuleb: "Kutsusime Mitici siia, sest ta on kõige tuntum iisternide kangelane! Ruus on lihtsalt loll! Tema vaatas sellel ajal muidugi, hambad irevil, vesterneid. Ehk ta ei pannud tähelegi või on ära unustanud, et iisternid on samuti olemas." Loki meelest oli Mitic Idabloki jaoks iidol number üks. Ta on kuulnud, et Goethe Instituuti helistavad inimesed, kes ei suuda uskuda, et nende noorpõlve lemmiku saabumine Eestisse on tõsi. "See on meie jaoks suur sündmus, et ta kohale tuleb," ütleb Lokk.
PÖFFil näeb viit Mitici filmi: "Suure karu pojad", "Chingachguk - suur madu", "Valged hundid", "Ulzana" ja "Limonaadi Joe".

GOJKO MITIC: Ma ei vajanud kaskadööre, mängisin ise!

Ekspress tegi Berliinis elava Miticiga telefoniusutluse, kus ta;rääkis esimesest kohtumisest pärisindiaanlastega ja kodumaa;pommitamisest NATO poolt.

Eestis nagu mujalgi Ida-Euroopas on terve põlvkond inimesi üles;kasvanud teie filme vaadates. Kuidas te filmielu indiaanipealikuna;alustasite?
Alustasin tegelikult hoopiski Winnetouna ja;Lääne-Saksamaal. Seda nägid Ida-Saksa filmistuudio DEFA inimesed ja;kutsusid mind filmi "Suure Karu pojad". Nüüd olen juba üle kolmekümne;aasta elanud Berliinis.

Jugoslaavia kodanikuna olid teil ju reisivõimalused vabad?
Jah,;endise Jugoslaavia pass oli kunagi Euroopa parim reisidokument, sest;sellega sai ilma viisata reisida nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas.;Praeguse Jugoslaavia pass on selles mõttes üks kõige piiratumaid;võimalusi andev.

Kas olete praegu Saksamaa kodanik?
Jah, mul on ka Saksa pass, aga ennekõike pean ennast lihtsalt eurooplaseks.

Olete mänginud indiaanlast paljudes filmides, aga kas teil oli sel ajal kokkupuuteid ka tõeliste indiaanlastega?
Ei;olnud. Esimest korda kohtusin indiaanlastega alles möödunud aastal;Ameerika Ühendriikides. Kaasas oli ka kaks minu filmi ja need võeti;väga hästi vastu. "Suure Karu pojad" kujutab siuu indiaanlasi ja;nendega kohtusin Lõuna-Dakotas, apatšidele näitasime filmi "Apatšid".

Kas teil on olnud sidemeid Eesti ja eestlastega?
Eestis ei;ole seni veel käinud, lähim paik on olnud Riia. Ka ei ole ma koos;töötanud Eesti näitlejatega, küll aga saanud omal ajal palju kirju;kinokülastajatelt Eestist.

Olite kuulsuse tipul ajal, kui populaarsed olid ka Frank Schöbel ja Dean Read. Kas teie ka laulsite?
Sel ajal tuli välja kaks plaati minu lauludega. Ega ma sellest eriti vaimustatud polnud, aga andsin pealekäimisele järele.

Filmidest on meeles teie väga hea kehaline ettevalmistus. Kas;olete olnud ka aktiivne sportlane? Jugoslaavia on ju peaaegu kõikides;pallimängudes maailma tipus.

Olen tegelnud paljude aladega ja lisaks pallimängudele;mäesuusatamise, allveespordi ja judoga. Õppisin Belgradi;kehakultuuriinstituudis ja minu eesmärk oligi saada võimlemisõpetajaks.;Ma ei pane ühtki ala esikohale, kuid spordiga tegelen siiani.

Kas filmivõtetel kasutasite dublante?
Ei, sain ikka ise hakkama.

Kuidas on suhe sünnimaaga, kas Saksamaal osalete serblaste seltsielus?
Minu;tutvusringkond on põhiliselt sakslased ja ega töö kõrvalt palju aega ka;üle ei jää. Jugoslaavias käin harva, viimati kahe aasta eest.

Kas NATO aktsioonid puudutasid kuidagi ka teid?
Mu vend ja;ema elasid endiselt minu sünnilinnas Leskovacis Lõuna-Serbias. Ja;pommitati ka seda linna. Emale meenutas see Teist maailmasõda. Ta ei;rääkinud enam viimased päevad, kuigi helistasin sel ajal talle iga;päev. Ta surigi paari päeva pärast.

Olete praegu tegev teatris. Kas rohkem näitlejana või lavastajana?
Rohkem näitlejana. Lisaks on pidevalt esinemisi ka teles ja ka filmirolle.

Kaunist reisi Eestisse!
Tänan, ootan sõitu huviga.