Saksa justiitsminister protestib: miks USA jälitab saksa Skype, FB ja Google kasutajaid?
Saksa justiitsminister Sabine Leutheusser-Shnarrenberger nõuab, et USA valitsus paneks kõik interneti-trafficu järgi nuhkimise faktid lauale. Nagu selgub, on ameerika internetiplatvormidel USA karme seadusi kasutades jälitatud ka välismaalaste, sealhulgas eriti sakslaste e-suhtlemist. "Internetisuhtluse ülemäärase jälgimise kahtlus on nii tugev, et seda on võimatu ignoreerida," kirjutas minister oma vihases artiklis ajakirjas Spiegel.
Angela Merkel kavatseb eeloleva Barack Obama visiidi ajal Berliinis arutada ka USA platvormidel töötavate üheksa suhtlus- ja otsingusüsteemi, nende hulgas Facebook, Yahoo, Skype ja Google, jälgimist, kopeerimist ja monitoorimist USA luure poolt. Saksa seadused kaitsevad eriliselt interenetikasutaja privaatsust, isegi juhul, kui mõned kasutajad otse ekshibitsionistlikult igasugu eraelu detaile internetti riputavad, kirjutab Spiegel. Vastupidi aga võimaldavad USA seadused ja kohus programmil Prisma lugeda ja kuulata kõike, mis inimesed internetile usaldavad. Eriti tihedalt kammitakes just Saksa internetitarvitajad. Avatud saavad e-mailid, teatavaks saavad tuttavate aadressid, telefoninumbrid, videod, fotod ja muud suhtlusvormid.
Süddeutsche Zeitung kirjutab, et kui USA kodanikud võivad end kaitsta Ameerika konstitutsiooni taha pugedes, siis Saksa riigialamad on internetis ameerika valitsuse ees lihtsalt alasti. Neid ei kaitse USA konstitutsioon. "Isegi Saksa Ülemkohtu kõige õilsamad otsused oleksid kasutud, sest Interneti arhitektuur asub Ameerika Ühendriikides. USA valitsusasutustel on netile piiramatu ligipääs, ja see on kõvem kui Saksa õigus."
Berliner Zeitung rõõmustab, et kantsler Merkeli kõneisik Steffen Seibert on ametlikult teatanud, et Angela Merkel küsib Obamalt aru. "See, mis toimub, on ikkagi totaalne jälgimine võõrriigi poolt, kuitahes sõber see riik Saksamaale ka pole."
Intervjuus Eesti Päevalehele tunnistas Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort, et ka Eestis "kehtib välispartneritelt saadud luure- või muude andmete seaduslikkuse küsimuse korral selle riigi jurisdiktsioon, mis andmeid on kogunud." Koort ei maininud otsesõnu, kas Eesti Vabariik on USA julgeolekuagentuuridele andnud õiguse piiramatuks ligipääsuks Eesti internetitarvitajate infole.
