KOTKAD JULGEVAD: Saksa luureülem Ernst Uhrlau. AFP

"Äärmiselt kahetsusväärne," on Rahvaliidu esimees ­Karel Rüütli nördinud uuest Saksa-Eesti spionaažiskandaalist.

"Kahtlemata ei ole see normaalne käitumine," arvab ka Keskfraktsiooni asejuhataja Ain Seppik. "Meie suveräänsust on rikutud."

Mõlemad mehed kuuluvad Riigikogus kinniste uste taga kogunevasse julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Nad lubavad võtta aasta esimesel koosolekul tuleval esmaspäeval jutuks Saksa ajakirjas Stern 2. detsembril ilmunud paljastava artikli "Pikantsed nuhkimisteenused sõprade juures".

"Peame asja tagamaid selgitama ja kuulama ära kaitsepolitsei seisukoha," ütleb Rüütli. "Eks me peame kuulama ka ministreid."

Sterni andmeil kasutas Saksa välisluure BND aastatel 2004-2006 Eestis luuramiseks Austria eradetektiivibürood HCL International Limited.
Mida sakslased Eestist otsisid? Seda artikli autor, Euroopa tuntumaid uurivaid ajakirjanikke Hans-Martin Tillack ei tea. Kuid tema valduses olevatest dokumentidest selgub, mille vastu tundis BND huvi mitmes teises riigis.

Lätis kogus BND infot Vene ärimees­te, offshore-firmade ja ühe ususekti korraldatud rahapesu kohta. ­Maltal ­uurisid sakslased, kas valitsuse ja parlamendi liikmed mõjutavad rahapesu­vastast võitlust. Lõuna-Aafrika ­Vabariigis olid luubi all valitsuspartei ANC ­sponsorid.

Salaoperatsiooni juhtisid luureohvitserid Wilhelm S. ja Oliver T. Mõlemad mehed teenivad BND 5. osakonnale alluvas rahvusvahelise rahapesu uurimise jaoskonnas.

Stern rõhutab, et NATO ja Euroopa Liidu riigid hea tava kohaselt üksteise järel ei nuhi. BND peaks tegema sõbralikes riikides info saamiseks koostööd kohalike salateenistusega, mitte iseseisvalt "taidlema". Selle vältimiseks peab olema kaalukas põhjus, nagu Malta ja Lõuna-Aafrika puhul oli nende riikide poliitikute järele nuhkimine.

Üldse saatis HCL Saksa luure ülesandel üle maailma laiali 30 detektiivi, kellel polnud nende tegelikust leivaisast aimugi. Oma hiilgeajal pidas detektiivibüroo üleval esindusi Moskvas ja Kaplinnas. 2006. aastal läks firma pankrotti.

HCLi saladused tulid päevavalgele kurioosselt. Nimelt esitas Prantsuse piiri ääres asuva Mönchenglad­bachi prokuratuur firma omanikele Helge ­Leiduckile (36) ja Thomas ­Knoblochile (47) süüdistuse politseinikule 25 000 kroonise altkäemaksu andmises. Süüdistatavad tahtsid saada ligipääsu politsei andmebaasidele.

Pärast vahelejäämist saatsid äpardunud eradetektiivid kirja Saksa kantsleri Angela Merkeli luurekoordinaatorile, anudes BND endiste kaastöötajatena riigilt abi. Mingit tuge nad ei saanud, küll aga lekitas keegi nende kirja ajakirjandusse.

Mis on BND?
Saksa välisluure Bundesnachrichtendienst (BND) tunneb Eesti vastu sügavat huvi. Ajakiri Der Spiegel kirjutas läinud aasta lõpus, et Venemaale NATO saladuste hulgimüügis kahtlustatav Herman Simm oli kuni 2004. aastani ka BND palgal.