Saksa pensionär kasvatab hiigeljäneseid
Keset Berliini külje all asuvat unist väikelinna
Eberswaldet asub üks tagasihoidlik maja, mille hoov on parajalt suur,
et mahutada kahe papagoi, ühe koera ja 60 jänese kuudid.
Hiigeljäneste kuudid.
Karl Szmolinsky kõige suurem
jänes Robert II (10,5 kilo kaalunud Robert I poeg)
kaalub praegu 8,5 kilo: “Ta peab veel natuke juurde
võtma,” ütleb Karl hellalt oma keskmise koera suurust
lemmikpikk-kõrva silitades.
Karli hiigeljäneseid
aretati algul Belgias, ent seal oli nende normaalkaal viis kilo. Sakslased
suutsid jänesed poole suuremaks kasvatada ning nimetasid nad 1945. aastal
ümber saksa halliks sordiks.
Karl on Robert II kuudist
välja võtnud ja looma vaibaga kaetud lauale tõstnud. Algab
hiigeljänese mõõtmistrall.
Karl võtab
jänesel kõrvad pihku ja paneb mõõdulindi nende
vahele: “Näete! 20,5 sentimeetrit!” Näen. On jah nii
pikad.
Järgmiseks vaatame jänku enda pikkust. Karl
võtab puust mõõdupulga, mida loomake hammastega krabama
hakkab.
“Anna siia!”
Karl annab
jänesele väikese kõrvakiilu ja saab oma pulga tagasi.
“Robert tahab kogu aeg mängida,” muheleb peremees
vallatult rahmeldavat jänest tagasi hoides.
Jänes kuulab
lõpuks sõna ning käitub edaspidi nagu korralik modell ja
kannatab isegi küüniste tangidega lõikamise demonstratsiooni
välja!
Samas, mis siin imestada, Robert II on mänginud
jänest isegi Saksa telefilmis!
Filmistaari keha pikkus
sabatuti otsast esikäppadeni: 72 sentimeetrit. “Robert I oli 75
sentimeetrit pikk,” ütleb Karl, kelle sõnul on väga
tähtis, et loomad pekiseks ei läheks – nad on ikkagi
lihaloomad.
Põhja-Koreas söödi Karli jänkud
ära?
Oma kuulsaima jänese Robert I saatuse
pärast on mees mures. Robert I võitis möödunud aastal
Saksamaa suurima jänese tiitli, millest lugesid lehtedest ka
Põhja-Korea diplomaadid.
“Ohhoo,” mõtlesid nad.
“See ju päästaks meie riigi näljahädast!”
Nii saabus kommunistliku riigi delegatsioon paar päeva hiljem
Mercedese S-klassi limusiinidega Karli maja ettes ning avaldas soovi rajada oma
maal hiigeljäneste kasvandus.
Juba detsembris saatis Karl 12
suurt looma (kaasa arvatud Robert I) Põhja-Koreasse ning aprillis pidi
ise kohale minema, et õpetada korealasi korralikult jäneseid
kasvatama. (Üks emane hiigeljänku võib ilmale tuua 16
poega aastas ja isane võib viljastada kaks emast päevas. Kaheksa
aastaga sigineks neid tosinast rohkem kui miljon.)
Kuni
ülemöödunud nädalani oli Karl kindel, et pärast
munadepühi sõidab ta Põhja-Koreasse riigi
näljahäda jänestega leevendama. “Nüüd aga
öeldi mulle ära ja ma ei tea, miks. Nad ei andnud mingit konkreetset
vastust. Ma ei tohi sinna maale minna,” on Karl nõutu.
Meest vaevavad kahtlused, et veebruaris arvatavasti 65aastaseks saanud
Põhja-Korea suure juhi Kim Jong-ili ja tema isa 85. sünnipäeva
puhul pisteti tema armastatud pikk-kõrvad nahka. “Ma ei saa seda
küll sada protsenti kindlalt öelda, aga selline on minu arvamus jah.
Nad söödi pidusöögiks ära.” Ja lisab: “Ma
olen väga pettunud ja kurb.”
Tõsi, ka
Szmolinskyd ise armastavad jänestest teha rulaadi. Karli muidu tasane
naine Inge ütleb, et talle meeldib jänes ahjus kü
psetatult: “Kõigepealt praadida ja siis juurvili juurde ja
ahju!”
Karl segab vahele: “Ja maksa saab praadida,
kintsu- ja seljaosast saab valmistada kõike, kas või hautist!
Maksavorsti saab teha. Jäneseliha saab teha hästi peeneks ja on hea,
et jänes pole üldse pekine. Õrn valge liha, ei ole eriti
kiuline, lastele meeldib!”
Ühest jänesest saab
kõhu täis terve pere – kuus-seitse kilo liha. “Kui me
jänest teeme, kutsume sugulased ka kohale!”
Jäneste nahad viskavad Smolinskyd minema, sest kohalikud vabrikud neid
enam ei töötle.
Söövad saia ja müslit
Nagu sakslasedki, armastavad ka nende jänesed müslit ja
saiakesi – viimased kuivatab Karl kuuri all
ära, et loomadel oleks neid parem krõbistada.
Kõvad kuivikud on hammastele kasulikumad. Saiu kulub kuus 200
tükki. Kuigi leib oleks isegi tervislikum, ei armasta jänesed seda
nii palju kui suus sulavat valget saia.
Karl loeb ette müsli
koostise: mais, herned, päevalilleseemned, teravili, apelsin, aprikoos
jne. Oo! Kui selles poleks rohelisi heinagraanuleid, võiks ju isegi
piimaga krõmpsutada!
Ühe päevaga pistab üks
hiigeljänku nahka pool kilo toidukraami. Lisaks nendele hõrkudele
roogadele muidugi ka tavaliste haavikuemandate toitu – teravilja ja
heina. Väga tähtis on ka pidevalt võtta olev joogivesi.
“Toit peab olema väga vaheldusrikas. Nagu inimene vajab
mitmesugust toitu, nii ka jänes. Inimene ei saa ju ka süüa iga
päev ainult vorsti saiaga,” pajatab Karl. Arvestades sakslaste
vorstiarmastust, ei tundu see millegipärast üldse nii võimatu.
Muide, jänesed pidavat sööma rohkem öösel
kui päeval.
Vajavad palju armastust
“Ma olen hobikasvataja, mitte ei tee seda raha pärast!”
teatab jänesekasvataja korraga. Üks Karli jänes maksab 250 eurot
– ligi 4000 Eesti krooni. Aastas kulub ühe jänese
pidamisele 120 eurot (ligi 2000 krooni).
Iga päev veedab
pikk-kõrvade kasvataja oma loomade juures viis tundi: hommikul peab
nendega kaks tundi tegelema, lõuna ajal tund ja õhtul kaks
tundi.
“Nad vajavad palju armastust, neid peab palju paitama.
Inimese ja looma vaheline teineteisemõistmine ja suhtlemine peab hea
olema. Jänesed, küülikud ja kitsed ei saa ju rääkida,
aga nendega on vaja palju aega koos olla, et nad usaldaksid inimest
ja harjuksid temaga. Peab olema palju kannatust ja palju aega,”
seletab mees elavnedes. “Need, kes ei ole lõbu ja armastusega
jäneste kasvatamise juures, lõpetavad enamasti varakult ära.
Ise peab nautima!”
Näiteks jänkude vahvaid
kõrvu peab iga päev 20 minutit siluma ja õrnalt pigistama
– et nad ikka ilusti sirged ja püstised oleksid, mitte lonti ei
vajuks.
Karl on koos oma naise Ingega jänestega tegelnud juba
43 aastat, mis teeb nendest mehe sõnul ühed staažikamad
hiigeljäneste kasvatajad Saksamaal. Idee ise loomi kasvatama hakata sai
Karl omal ajal näituselt, kust ostis endale kohe kolm noort looma.
Jänesepojad peavad muide ema juurde jääma umbes 12
nädalaks, siis pannakse iga loom eraldi jänesekuuti.
“Rahu ja puhkus on väga tähtis!” Edasi oleks hea, kui
nad ühes kuus vähemalt 500 grammi juurde võtaksid. Mida
rohkem, seda parem. Ja kindlasti ei tohi nad haigeks jääda, sest siis
nad ei söö ega kasva.
* * *
E
hkki Põhja-Koreaga kiskusid Karli suhted viltu, ei saa mees kurta
maailma teiste riikide huvipuuduse üle.
Juunis-juulis tuleb
arvatavasti Hiina delegatsioon, kes tahtvat
Shanghaisse jänesekasvandust rajada. “Loodetavasti klapib
nendega paremini kui Põhja-Koreaga,” loodab ta.
Ka venelased tahaksid Karlilt osta koguni 400 jänest, aga Karlil pole
neid nii palju kuskilt võtta. Talle on jäneste asjus
helistatud ka Roomast ja Kamerunist.
Enne aasta lõppu
jänesekasvataja oma jäneseid igatahes maha ei müü, sest
enne on tarvis nendega näitusel ära käia. “Siis vaatame
edasi.”
Robert II Karl samuti ei müü. See on
kindlamast kindlam.