Karl Szmolinsky oma lemmikjänkut kammimas: Enne näitustele viimist peab pikk-kõrvad korda tegema. Neid tuleb igatepidi mõõta, küünised ära lõigata ja muidu hellitada, et nad oleksid kohtuniku käte vahel rahulikud. TIIT BLAAT

Keset Berliini külje all asuvat unist väikelinna Eberswaldet asub üks tagasihoidlik maja, mille hoov on parajalt suur, et mahutada kahe papagoi, ühe koera ja 60 jänese kuudid. Hiigeljäneste kuudid.

Karl Szmolinsky kõige suurem ­jänes Robert II (10,5 kilo kaalunud ­Robert I poeg) kaalub praegu 8,5 kilo: “Ta peab veel natuke juurde võtma,” ütleb Karl hellalt oma keskmise koera suurust lemmikpikk-kõrva silitades.

Karli hiigeljäneseid aretati algul Belgias, ent seal oli nende normaalkaal viis kilo. Sakslased suutsid jänesed poole suuremaks kasvatada ning nimetasid nad 1945. aastal ümber saksa halliks sordiks.

Karl on Robert II kuudist välja võtnud ja looma vaibaga kaetud lauale tõstnud. Algab hiigeljänese mõõtmistrall.

Karl võtab jänesel kõrvad pihku ja paneb mõõdulindi nende vahele: “Näete! 20,5 sentimeetrit!” Näen. On jah nii pikad.

Järgmiseks vaatame jänku enda pikkust. Karl võtab puust mõõdupulga, mida loomake hammastega krabama hakkab.

“Anna siia!”

Karl annab jänesele väikese kõrvakiilu ja saab oma pulga tagasi. “Robert tahab kogu aeg mängida,” muheleb  peremees vallatult rahmeldavat jänest tagasi hoides.
Jänes kuulab lõpuks sõna ning käitub edaspidi nagu korralik modell ja kannatab isegi küüniste tangidega lõikamise demonstratsiooni välja!

Samas, mis siin imestada, Robert II on mänginud jänest isegi Saksa telefilmis! 
Filmistaari keha pikkus sabatuti otsast esikäppadeni: 72 sentimeetrit. “Robert I oli 75 sentimeetrit pikk,” ütleb Karl, kelle sõnul on väga tähtis, et loomad pekiseks ei läheks – nad on ikkagi lihaloomad.

Põhja-Koreas söödi Karli jänkud ära?

Oma kuulsaima jänese Robert I saatuse pärast on mees mures. Robert I võitis möödunud aastal Saksamaa suurima jänese tiitli, millest lugesid lehtedest ka Põhja-Korea diplomaadid.
“Ohhoo,” mõtlesid nad. “See ju päästaks meie riigi näljahädast!”

Nii saabus kommunistliku riigi delegatsioon paar päeva hiljem Mercedese S-klassi limusiinidega Karli maja ettes ning avaldas soovi rajada oma maal hiigeljäneste kasvandus.

Juba detsembris saatis Karl 12 suurt looma (kaasa arvatud Robert I) Põhja-Koreasse ning aprillis pidi ise kohale minema, et õpetada korealasi korralikult jäneseid kasvatama. (Üks emane hiigeljänku võib ilmale tuua 16 poega aastas ja isane võib viljastada kaks emast päevas. Kaheksa aastaga sigineks neid tosinast rohkem kui miljon.)

Kuni ülemöödunud nädalani oli Karl kindel, et pärast munadepühi sõidab ta Põhja-Koreasse riigi näljahäda jänestega leevendama. “Nüüd aga öeldi mulle ära ja ma ei tea, miks. Nad ei andnud mingit konkreetset vastust. Ma ei tohi sinna maale minna,” on Karl nõutu.

Meest vaevavad kahtlused, et veebruaris arvatavasti 65aastaseks saanud Põhja-Korea suure juhi Kim Jong-ili ja tema isa 85. sünnipäeva puhul pisteti tema armastatud pikk-kõrvad nahka. “Ma ei saa seda küll sada protsenti kindlalt öelda, aga selline on minu arvamus jah. Nad söödi pidusöögiks ära.” Ja lisab: “Ma olen väga pettunud ja kurb.”

Tõsi, ka Szmolinskyd ise armastavad jänestest teha rulaadi. Karli muidu tasane naine Inge ütleb, et talle meeldib jänes ahjus kü psetatult: “Kõigepealt praadida ja siis juurvili juurde ja ahju!”

Karl segab vahele: “Ja maksa saab praadida, kintsu- ja seljaosast saab valmistada kõike, kas või hautist! Maksavorsti saab teha. Jäneseliha saab teha hästi peeneks ja on hea, et jänes pole üldse pekine. Õrn valge liha, ei ole eriti kiuline, lastele meeldib!”

Ühest jänesest saab kõhu täis terve pere – kuus-seitse kilo liha. “Kui me jänest teeme, kutsume sugulased ka kohale!”  

Jäneste nahad viskavad Smolinskyd minema, sest kohalikud vabrikud neid enam ei töötle. 
Söövad saia ja müslit

Nagu sakslasedki, armastavad ka nende jänesed müslit ja saiakesi – viimased kuivatab Karl kuuri all ära, et loomadel oleks neid parem krõbistada. Kõvad kuivikud on hammastele kasulikumad. Saiu kulub kuus 200 tükki. Kuigi leib oleks isegi tervislikum, ei armasta jänesed seda nii palju kui suus sulavat valget saia.

Karl loeb ette müsli koostise: mais, herned, päevalilleseemned, teravili, apelsin, aprikoos jne. Oo! Kui selles poleks rohelisi heinagraanuleid, võiks ju isegi piimaga krõmpsutada!
Ühe päevaga pistab üks hiigeljänku nahka pool kilo toidukraami. Lisaks nendele hõrkudele roogadele muidugi ka tavaliste haavikuemandate toitu – teravilja ja heina. Väga tähtis on ka pidevalt võtta olev joogivesi. 

“Toit peab olema väga vaheldusrikas. Nagu inimene vajab mitmesugust toitu, nii ka jänes. Inimene ei saa ju ka süüa iga päev ainult vorsti saiaga,” pajatab Karl. Arvestades sakslaste vorstiarmastust, ei tundu see millegipärast üldse nii võimatu.

Muide, jänesed pidavat sööma rohkem öösel kui päeval.

Vajavad palju armastust


“Ma olen hobikasvataja, mitte ei tee seda raha pärast!” teatab jänesekasvataja korraga. Üks Karli jänes maksab 250 eurot – ligi 4000 Eesti krooni. Aastas kulub ühe jänese pidamisele 120 eurot (ligi 2000 krooni).

Iga päev veedab pikk-kõrvade kasvataja oma loomade juures viis ­tundi: hommikul peab nendega kaks ­tundi tegelema, lõuna ajal tund ja õhtul kaks tundi.

“Nad vajavad palju armastust, neid peab palju paitama. Inimese ja looma vaheline teineteisemõistmine ja suhtlemine peab hea olema. Jänesed, küülikud ja kitsed ei saa ju rääkida, aga nendega on vaja palju aega koos olla, et nad usaldaksid inimest ja harjuksid temaga. Peab olema palju kannatust ja palju aega,” seletab mees elavnedes. “Need, kes ei ole lõbu ja armastusega jäneste kasvatamise juures, lõpetavad enamasti varakult ära. Ise peab nautima!”

Näiteks jänkude vahvaid kõrvu peab iga päev 20 minutit siluma ja õrnalt pigistama – et nad ikka ilusti sirged ja püstised oleksid, mitte lonti ei vajuks.

Karl on koos oma naise Ingega jänestega tegelnud juba 43 aastat, mis teeb nendest mehe sõnul ühed staažikamad hiigeljäneste kasvatajad Saksamaal. Idee ise loomi kasvatama hakata sai Karl omal ajal näituselt, kust ostis endale kohe kolm noort looma.

Jänesepojad peavad muide ema juurde jääma umbes 12 nädalaks, siis pannakse iga loom eraldi jänesekuuti.

“Rahu ja puhkus on väga tähtis!” Edasi oleks hea, kui nad ühes kuus vähemalt 500 grammi juurde võtaksid. Mida rohkem, seda parem. Ja kindlasti ei tohi nad haigeks jääda, sest siis nad ei söö ega kasva.

* * *

E hkki Põhja-Koreaga kiskusid Karli suhted viltu, ei saa mees kurta maailma teiste riikide huvipuuduse üle.

Juunis-juulis tuleb arvatavasti Hiina delegatsioon, kes tahtvat Shanghaisse jänesekasvandust rajada. “Loodetavasti klapib nendega paremini kui Põhja-Koreaga,” loodab ta. 

Ka venelased tahaksid Karlilt osta koguni 400 jänest, aga Karlil pole neid nii palju kuskilt võtta. Talle on jäneste asjus helistatud ka Roomast ja Kamerunist.

Enne aasta lõppu jänesekasvataja oma jäneseid igatahes maha ei müü, sest enne on tarvis nendega näitusel ära käia. “Siis vaatame edasi.”

Robert II Karl samuti ei müü. See on kindlamast kindlam.