Tüli põhjustasid endise Saksa suursaadiku Henning von ­Wistinghauseni memuaarid "Vabas Eestis". 700-leheküljeline raamat ilmus eesti keeles aasta algul.

Mart Laari valitsuse kaitseminister Rebas esineb teoses vaid episoodilise tegelasena, kuid saab hävitava hinnangu. Sakslase arvates ei suutnud Rootsis üles kasvanud Rebas Eesti oludes orienteeruda. Kaitseminister tundis "end kommunistidest ümber piiratuna" ega tulnud tööga toime.

Pikemalt peatub Wistinghausen 1993. aasta suve jäägrikriisil. umbes 80 kuulipildujate ja Kalašnikovi automaatidega relvastatud jäägrit kindlustasid ennast Pullapääl asuvas sõjaväebaasis. Laari valitsusele lojaalsed kaitseväe üksused piirasid koos kaitsepolitseinikega Pullapää sisse ning valmistusid rünnakuks. Õhus oli verise venna­tapusõja hõngu.

Kriis lahenes 4. augustil, kui valitsus tegi jäägritega kompromissi. Isepäist kompaniid ei saadetud laiali, kuid selle võitlejad kohustusid alluma valitsusele.

"Samal päeval sõitis kaitseminister Rebas tagasi Rootsi oma katkestatud puhkust jätkama," kirjutab Wistinghausen. "Oma tagasiastumisest teatas ta Rootsi raadio vahendusel!"

"Põhjusena nimetas ta mittenõustumist valitsuse sammudega. Lõpuks ei olevat ta Eestisse tulnud ka selleks, "et ennast sovetiseerida lasta". Kõige rohkem tekitas Eestis pahameelt see, et Rebas tegi oma avalduse välismaa raadio kaudu."

Rebas: Ma pole ummisjalu põgenenud!
Tänavu mais saatis Göteborgis elav Rebas Wistinghausenile nördinud vastulause. Protesti koopia läkitas ta president Toomas Hendrik ­Ilvesele ja Eesti suursaadikule Saksamaal Clyde ­Kullile. Kolmas eksemplar läks doktor Gert von Pistohlkorsile, nimekale baltisaksa ajaloolasele.

Rebas võtab Wistinghauseni raamatut auhaavamisena, mille eest oleks vanadel aegadel duellile kutsutud.

"Sellega seate te ennast samasse ritta kodumaiste laimajatega (Harri ­Tiido, Hans H. Luik, Ando Leps jt), kelle väitel ma tormasin Tallinna sadamasse, jätsin oma ministriportfelli autosse ja põgenesin laevaga kiiremas korras maalt. Põgenesin! Savisaare ajaleht SL Õhtuleht kirjutas korra isegi "­ummisjalu", mis on mulle kahjuks vastuvõetamatu väljend."

Rebase väitel ei läinud ta tol päeval mitte kuhugi: "Tegelikult einestasin samal õhtul rahulikult Tallinna peal. Alles järgmisel hommikul lendasin Göteborgi, jätkama oma pooleli jäänud puhkust."

Pullapää kriis, eriti aga selle lahendamiseks valitsuse poolt tehtud otsused ei anna Rebasele siiani rahu. Paari aasta eest Rootsis avaldatud artiklis kahetseb ta, et jäägritega käituti liiga kaua liiga leebelt.

Rebase meelest tulnuks mässajad kohe kinni võtta või vähemalt isoleerida. Koos kindral Aleksander ­Einselniga imestab ta ikka veel, miks jäägreid ässitamas käinud Riigikogu liikmeid Tiit Madet ja Jüri Toomepuud kohtu alla ei antud.

Wistinghausen: Miks te nii kaua vaikisite?
Peaminister Mart Laar ja siseminister Lagle Parek tegid tollal näo, et Rootsi Raadiost kuuldud teade kaitseministri tagasiastumisest tabas neid ootamatult. Rebase sõnul ei vasta see tõele, sest ta saatis kulleriga oma lahkumisavaldused laiali juba eelmisel õhtu­poolikul.

Rebase protesti kätte saanud Wistinghausen vastas talle Berliinist kohe omapoolse kirjaga. Ka tema läkitas koopia president Ilvesele.

Wistinghausen võtab vastulauses omaks, et usaldas Pullapää kriisi ajal Eesti ajakirjandust. Ta ei näinud alust kahelda riikliku uudisteagentuuri ETA teates, et Rebase tagasiastumise avalikustamine Rootsi raadios tuli Laarile üllatusena.

Ühtlasi imestab Wistinghausen, kus Rebas oma kaebusega varem oli. Saksa keeles ilmusid suursaadiku mälestused juba neli aastat tagasi. Selle ajaga oleks jõudnud eestikeelsesse väljaandesse vajalikud täpsustused teha. 

Riigikantselei arvates ohustavad jäägrite saladused Eesti julgeolekut

  • Tänavu kevadel riigikantselei arhiivi kontrollinud riigiarhiivi inspektor Tiia Siir leidis eest kuus toimikut jäägrikriisi materjale. Ta pidas neid nii oluliseks, et käskis toimikud Eesti ajaloo tarvis alaliselt säilitada.
  • Tegemist on 1993. aastal jäägrite vastuhaku uurimiseks moodustatud Andi Meisteri juhitud valitsuskomisjoni materjalidega.
  • Toimikud on tunnistatud 50 aastaks riigisaladuseks, kuna nende avalikustamine "kahjustaks riigi julgeolekut või oluliselt välissuhtlemist".
  • Kuna igaüks võib taotleda riigisaladuse ennetähtaegset kustutamist, tegi Ekspress riigikantseleile vastava ettepaneku. Samuti lubab käesolevast aastast kehtiv riigisaladuse seadus avalikustada dokumente osaliselt, kattes kinni üksnes riigisaladust sisaldavad laused või sõnad.
  • Uut seadust on eeskujulikult kasutanud riigikogu kantselei Estonia laevahuku uurimiskomisjoni protokollide avalikustamisel. (EE 25. aprill 2008).
  • Stenbocki majas asuva julgeoleku koordinatsiooni­direktori büroo nõunik Knut Klais aga vastas Ekspres­sile, et jäägrikriisi "toimikutele kehtib juurdepääsu­piirang terves mahus".
  • 2006. aastal koostas justiitsministeerium kantsler ­Jüri Pihli juhtimisel uue riigisaladuse seaduseelnõu seletuskirja. See on väga huvitav dokument, kuna taunib riigiasutuste kommet varjata avalikkuse eest ammu ohutuks muutunud pabereid.
  • Kuna sisulise tähtsuse minetanud dokumendid kannavad jätkuvalt riigisaladuse punast templit, siis hoitakse neid spetsiaalsel turvaalal. Pihli seletuskiri nimetab sellist tegevust "riigi ressursside raiskamiseks".
  • Kas tõesti seostuvad jäägritega nii hirmsad saladused, mida tuleb peita Eesti rahva eest veel 35 aastat?