Kolme viimase aasta vältel on Semjonovi süüasi olnud tõsine proovikivi kapo mainele. Lisaks sellele, et salateenistuse staažikat ametnikku süüdistati räpases mõrvavandenõus, pani kriminaalasja uurimine proovile ka kapo ning asja uurinud keskkriminaalpolitsei suhted.

Keskkriminaalpolitsei süüdistas Semjonovit Juri Poljanski tapmise organiseerimises 2000. aasta aprillis. Kuu aega varem tappis Poljanski koos oma sõbraga Tartu tubaka- ja alkoholiärimehe Aleksandr Ovanessovi. Ovanessovi Musta mere ääres Anapas elanud vanem vend Mihhail saabus Eestisse Aleksandrit otsima ning palus muuhulgas abi Semjonovilt. Kaitsepolitseinik teatas Mihhailile, et selle vend on surnud. Semjonov veenis Ovanessovit, et teab süüdlast ning tegi ettepaneku mõrva eest kätte maksta. Postimees kirjutas, et Semjonov õhutas tapetud ärimehe vendi veritasule, kuna politsei ei suuda niikuinii midagi teha.

Semjonov andis Mihhail Ovanessovile käerauad, lubas muretseda relva ja kinnitas, et laseb Poljanski meelitada Tartu maanteele Laeva parklasse. Ovanessov sõitis aga Laeva parklasse koos keskkriminaalpolitsei töötajatega, kes vahistasid Poljanski, hiljem ka Semjonovi.

Tartu maakohus mõistis Semjonovi tapmise organiseerimises õigeks. Mullu 4. novembril tühistas Tartu ringkonnakohus Semjonovi õigeksmõistmise tapmise organiseerimises, kuid mõistis ta viieks aastaks vangi tapmise ettevalmistamise eest. Tänavu mais tühistas riigikohus Semjonovi süüdimõistmise ja saatis süüasja Tartu ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Ringkonnakohtus Semjonovi süüdimõistmist nõudnud riigiprokurör Marge Püss ütles Ekspressile, et tegeleb kassatsiooniprotesti koostamisega ja kavatseb rõhuda sellele, et ringkonnakohus jättis täitmata riigikohtu juhise kuulata istungil vahetult üle kõik tunnistajad.

Päästev lünk karistusseadustikus

Semjonovi süüdistus Poljanski tapmise organiseerimises osutus ebaõigeks, sest reaalselt keegi Poljanski elu kallale ei kippunud. Teisisõnu – kuritegu ei jõudnud katseni. Ringkonnakohtus muutis prokurör Püss Semjonovi süüdistuse ümber kuriteo ettevalmistamiseks.

Ka see süüdistus ei pidanud kohtus vett, sest praegu kehtiv karistusseadustik (KarS) kuriteo ettevalmistamise eest vastutust ette ei näe.

Paradoks seisneb selles, et KarS muutmise eelnõus on kuriteo ettevalmistamine jälle olemas. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et enne karistusseadustiku jõustumist oli karistatav ka kuriteo ettevalmistamine ning "tuleb luua alus isiku karistamiseks juhtudel, mil isik kihutab teist isikut panema toime esimese astme kuritegu (nt. tapmine, vägistamine jt rasked kuriteod), mis tegelikkuses jääb toime panemata või mil mitu isikut lepivad kokku esimese astme kuriteo kaastäideviimises, mis tegelikkuses jääb toime panemata. "Esimese astme kuriteo „organiseerimine” mitme isiku poolt on ohtlik tegu, mille karistamine on õigusriiklikult põhjendatud,” öeldakse seletuskirjas. Niisiis seadusandja kavandab teo uuesti kriminaliseerida, justkui mööndes, et esialgu jäi see lihtsalt “kahe silma vahele”.

Mida see kõik Semjonovi jaoks tähendab? Otsustajaks saab ennekõike Riigikohtu loakogu, kes peab võtma seisukoha riigiprokuröri protesti suhtes.

Aitas Polištšukki?

Semjonovi nimi figureerib veel kahes viimasel ajal üldsuse teravat tähelepanu pälvinud mõrvaloos.

Mullu novembris kapost lahkunud Semjonovile on esitatud süüdistus tõendi kunstlikus loomises Mait Metsamaa tapmise kriminaalasjas. Süüdistuse järgi sundisid Metsamaa mõrva organiseerimises süüdistatav Vadim Polištšuk STRONG> ja Semjonov valeütlusi andma varem karistatud mehe, keda nad arvasid olevat Metsamaa mõrvaprotsessis anonüümseks tunnistajaks.

Üks anonüümne tunnistaja rääkis eeluurimisel, kuidas Metsamaa mõrvas süüdistatavad Andrei Dudotškin STRONG> ja Sergei Normanov vanglas oma seotusest kuritööga rääkisid.

Mullu sügisel saabusid samalt tunnistajalt Tallinna linnakohtule ja riigiprokuratuurile kirjad, milles mees teatas varasematest ütlustest loobumisest, väites, et ütlused pressiti politsei poolt välja.

Mõni aeg hiljem teatas anonüümne tunnistaja keskkriminaalpolitseile, et tegi need kirjad ähvarduste mõjul, nimetades mõjutajatena nii Polištšukki kui Semjonovit. Tunnistaja rääkis, et Semjonov käis teda vanglas korduvalt mõjutamas, et see loobuks Polištšuki vastastest ütlustest.

Hirmunud mees kirjutaski kohtule ja prokuratuurile kirjad, märkides muuhulgas, et just Semjonov soovitas tal kõik ausalt üles tunnistada. Hiljem kutsuti tunnistaja uuesti välja ja paluti kirjadest Semjonovi nimi välja jätta.

Vitali Semjonov on temale esitatud süüdistust nimetanud alusetuks.

Kolmas kummaline juhtum

Lisaks käib Semjonov nimi läbi ka mitu aastat eelkõige tartlaste tähelepanu köitnud Anton Lenzneri mõrvaloost. Selles hiljuti kohtusse saadetud asjas on Semjonov üle kuulatud tunnistajana.

Tartu endise abilinnapea Aleks Lenzneri 22aastane poeg Anton tapeti 2000. aasta jaanuari lõpus. Noormehe surnukeha leidis juhuslik möödakäija kaks nädalat hiljem Emajõest. Üle kolme aasta kestnud uurimise tulemusena saatis keskkriminaalpolitsei kohtu ette kolm tapmises süüdistatavat. Kohus hakkab asja arutama oktoobris.

Aleks Lenzner rääkis Ekspressile, et ta võttis pärast poja kadumist paljude politseiametnikega, sealhulgas Semjonoviga ühendust, lootes poega elusana leida. Kaitsepolitseinik oli nõus Lenznerit aitama, aga mitte tasuta. "Ta tahtis, et ma abistaksin teda Ravimiametilt litsentsi saamiseks mingile Venemaalt toodavale ravimile," väitis Lenzner. 

Kuna Lenzneri poega elusana ei leitud, siis jäi kaup katki. Semjonov kinnitab, et Lenzneri jutt pole tõsi. Miks keegi teda alusetult mustama peaks, seda ei oska Semjonov kommenteerida.