Praeguseks on välja kaevatud umbes pool ca 11-16 meetrit pikast ja 2,5-3 meetrit laiast paadist. 8. sajandi keskele dateeritud lahingmatus, mis tuli välja eelmise, samaaegse, kuid väiksema paadi kõrvalt, on Eestis unikaalne. Kokku on kahest veesõidukist välja tulnud üle 30 luustikku. Peetsu arvates ei jätkunud sõdalastel pärast lahingut enam aerudele mehi (purjelaevu siis oletatavasti veel ei kasutatud) ja laevad tuli maha jätta. Matmise asemel asetati langenud laevadesse nagu sarkofaagidesse.

Kas tõesti Saaremaa kaitselahing?

Peetsu sõnul võib arvata, et luustikke tuleb maa seest veel välja ja kokku võib olla siia maetud umbes poolsada skandinaavia päritolu sõdalast. Vähemalt sama palju pidi olema ka haavatuid, lisaks muidugi ka ellujäänud, kes langenud sinna matsid. Ning kui eeldada, et saarlasi pidi olema ilmselt skandinaavlastest rohkem, saame oletada, et lahingus võis osaleda ligi pooltuhat meest. See aga võib tähendada, et tegu ei olnud mitte n.-ö. külakakluse, vaid ilmselt Saaremaa kaitsmise lahinguga, sest nii palju mehi ei oleks küla pealt niisama kokku saanud.

„Arutasime kolleegidega praeguseks avanenud vaatepilti ja selle tausta. Nii antropoloogide kui ka osteoloogide vaatenurgast võiks asi klappida. Pidasin telefonitsi nõu ka kolleegidega mujalt - olulisi vastuväiteid ei olnud," märkis Peets, lisades, et üks on kindel - siin on toimunud midagi erilist.

„Meenutab massihauda Buraševos, kus osalesin Konstantin Pätsi säilmete otsingutel koos arheoloog Vello Lõugase ja leedu kolleegidega. Pisut õõvastav pilt," kirjeldas ta oma muljeid.

Peaaegu igale mehele on kaasa pandud mõõk (mõnele ehk ka kaks) ja kilp. „See on elitaarvarustus, igal mehel sellist relvastust ei olnud. Tegu oli ülikute või vähemalt nende kaaskondlastega," arvas Peets. Et mehed on elanud 30-40 aasta vanuseks, viitab sellele, et tegu oli vilunud ja osavate sõdalastega, kes olid suutnud nii vanaks elada.

Arheoloogiadoktorid on eriarvamusel

Rauaaegset matmiskombestikku põhjalikult uurinud Tallinna Ülikooli arheoloogiaprofessor Marika Mägi nõustub, et tegu oli ilmselt kõrgklassi kuulunud meestega (sellele viitavad ka kaasapandud vaalaluust mängunupud), kuid Peetsu vallutusteooriaga ta päri ei ole. „Kes see vallutaja oleks siis olnud? Skandinaavias 8. sajandil mingeid riike ju veel ei olnud ja mingi üliku puhul ei saa ikkagi päris vallutusest rääkida," ütles Mägi.

Tema sõnul on raske uskuda, et kõik surnud või langenud sel moel laevadesse maeti. „Samas ei peaks mina 30 või rohkematki surnut küll nüüd mingi teab mis suure lahingu tunnuseks, isegi 8. sajandil mitte!" arvas Mägi.

Arheoloogiadoktorid on eriarvamusel ka küsimuses, miks kaasapandud mõõgad kõveraks painutati ja kilbikuplad lömmi löödi. Peetsu arvates tehti seda selleks, et saarlased pärast relvi kasutada ei saaks, Mägi sõnul on aga panuste nö „surmamine" laialt levinud nähtus ja seda tehti ilmselt mingite teispoolsuse-kujutelmade pärast. Ta nõustub siiski, et relvade „surmamise" traditsioon võis alguse saada sellest, et neid kadunukestelt ära ei võetaks.

Ebaharilik leid igal juhul!

Ka meeste päritolu pole Mägi sõnul selge. „8. sajandi laevmatuseid on üldse teada vaid Stockholmi-Uppsala ümbrusest, üksikud Taanist ja kuulsad vürstimatused Inglismaalt. Kui üldse midagi oletada nende meeste päritolu kohta, siis oleks ehk Kesk-Rootsi kõige tõenäolisem variant. Aga võib-olla polnudki tegu rüüstajate, vaid näiteks mingi Saaremaa pealiku või pealike liitlastega, kes lahingus langenud?" esitas Mägi julge oletuse, viidates teadaolevatele muinasaegsetest sadamakohtadest leitud võõrapärastele matustele, mida ei peeta seotuks mitte lahingutegevuse, vaid tõenäoliselt sadamakohtade ja nö sadamarahuga. Asi on selles, et rohkem kui 1000 aastat tagasi oli praeguse Salme koolimaja juures, kust laevad välja tulid, Salme väina (praegune Salme jõgi) ja mere äärne sadamakoht.

Igal juhul on ka Mägi sõnul tegu ebahariliku leiuga, mis annab mõtteainest veel pikaks ajaks.

„Kõige suurem salapära kogu asja juures on minu arust ikkagi matus ise. Kui lihtsalt rüüstajatega tegu, oleks ikkagi võrdlemisi ebausutav, et laibad niimoodi laevadega kaldale jäeti," märkis Mägi. „Ehk oli tegu kaubavahetusel tekkinud tüliga või hoopis reetmise ja veresaunaga?" jätab ta küsimused õhku.

Esimese laeva kaevamisel tuleb tunnustada rühma nooremaid arheolooge Marge Konsa juhtimisel. Praeguse laeva puhul tahab Peets ära märkida kunstnik-seppa Jaanus Valdit, muinasluude-uurijaid Raili Allmäed ja Liina Maldret, samuti ka Salme vallavalitsust ja kooli arheoloogidele osutatud ülima kannatlikkuse ja vastutulelikkuse eest.

Peets peab Salmest septembri lõpul Teaduste Akadeemias loengu ja siis saab näha ka osa Salmest väljakaevatud leidudest.

* * *

Milles arheoloogiadoktorid ühel nõul on? Selles, et tegu on:

a) skandinaavlastega (vaalaluust mängunupud, relvade tüüp, matus) 

b) ülemkihti kuuluvate tüüpidega (mõõkade rohkus, mängunupud)

c) lahingus langenutega (puhtalt poolekslöödud käsi, muud ilmsed relvavigastused luudel, ühel kolbal puuduv siledalt mahalöödud tükk)

d) Muistse sadamakohaga, mis oli laevatatava Salme väina ja mere ääres


* * * 

Muidugi ei tea keegi, mis tegelikult toimus. Fantaseerida, võttes aluseks leiud ja olemasolevad andmed, aga võib. Kolm versiooni sellest, mis toimuda võis:

Versioon1: Saarlaste vastu võidelnud skandinaavlased tapeti

Mis toimus: skandinaavlased korraldasid Saaremaale mitme laevaga rüüste- või vallutusretke, mille käigus saarlased paljud neist maha lõid. Kuna aerudele ei jätkunud mehi ja/või laevad olid vigastatud, jäeti laevad maha.

Kes mattis: mingil põhjusel saarlased lasid saarlased nad omadel nõnda matta või ei saanud seda takistada. Saarlased ise poleks vaenlasele kallihinnalisi relvi ju kaasa pannud.

Versioon2: Saarlaste liitlased hukkusid lahingus

Mis toimus: Saarlased võitlesid skandinaavlastega, kuid neil olid liitlasteks teised skandinaavlased, kes lahingus langesid.

Kes mattis: Ellujäänud ja saarlased korraldasid matused.

Versioon3: Tüli, reetmine või kättemaks

Mis toimus: Saarlaste ja skandinaavlaste vahel olid tihedad kaubandussuhted. Aga alati tuleb ette ka tülisid. Võimalik, et mingil põhjusel paisus tüli nii suureks, et toimus veresaun, mille käigus saarlased kõik külalised maha lõid. Või siis toimus reetmine või kättemaks: külalised kutsuti näiliselt heade kavatsustega pidusöögile, kus relvi ei kantud, ja löödi ootamatult kõik maha.

Kes mattis: Kuna külalised ei olnud Saaremaad hiljaaegu rüüstanud, korraldasid saarlased siiski neile „skandinaavia" matused, nii hästi kui oskasid.